Eesti raamatu aasta avamispäeval 30. jaanuaril avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) raamatukogus näitus “Valik vanimaid eestikeelseid trükiseid EMTA raamatukogus”.

Näitusel on välja pandud 25 teavikut raamatukogu arhiivist. Meie vanim eesti keelt sisaldav trükis pärineb 1845. aastast, see on eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja Eduard Ahrensi “Johann Hornung, der Schöpfer unserer Ehstnischen Kirchensprache” (“Johann Hornung, meie eesti kirikukeele looja”). Vanimad eestikeelsed noodid näitusel on aastast 1862: Emil Hörschelmanni “Mönned armsad laulud wagga süddame römustamisseks ühhe ehk kolme heälega laulda” ja Johann Voldemar Jannseni koostatud “Eesti lauliko wisi-ramat: 120 uut laulo-wisi “.

Lisaks saab näitusel vaadata Mozarti Reekviemi eestikeelset versiooni (välja antud 1870 “Peeterburgi linnas”), Helme kihelkonnakoolmeistri Andreas Erlemanni 1864. aastast pärinevat muusikaõpikut, Karl August Hermanni “Laulu ja mängu lehte”, eesti esimeseks soololaulu klassikaks ja ühtlasi enim esitatud soololauluks peetud Artur Kapi “Metsateel” 1904. aasta esmatrükki jpm.

Suur osa raamatukogu arhiivis olevaid muusika- ja teatrialaseid rariteetseid materjale on akadeemia raamatukogule  saabunud annetuste teel. Käesoleva väljapaneku noodid ja raamatud pärinevad muuhulgas Arne Miku, Enn Oja, Harri Ilja, Leo Normeti ja Monika Topmani kogust.

Näitus jääb avatuks aprilli lõpuni. Olete oodatud vaatama!

Rohkem infot raamatuaasta kohta: https://raamatuaasta.ee/et