LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Легенда
Legend
A Legend
eelmine järgmine

Muusika autor Pjotr Tšaikovski
Sõnade autor Aleksei Pleštšejev
Tõlge Maarja Kangro
Teose kataloogi- või oopusenumber: op54 nr5
Tervikteosest 16 песен для детей

Былъ у Христа младенца сад,
и много роз взростил онъ в нём.
Он трижды в денъ их поливал,
чтоб сплестъ венок себе потом.
Когда же розы расцвели,
детей еврейских созвал он;
они сорвали по цветку,
и сад был весь опустошён.
"Как ты сплетёшь себе венок,
в твоём саду нет больше роз?"
"Вы позабывали, что шипы остались мне,"
сказал Христос.
И из шипов они сплели
венок колючий для него,
и капли крови вместо роз
чело украсили его.		 Kristuslapsel oli aed,
kus kasvas palju roose.
Kolm korda päevas kastis ta lilli,
et neist endale hiljem pärg punuda.
Kui roosid õitsema hakkasid,
kutsus ta kokku juudi lapsed;
igaüks noppis endale õie,
ja aed oligi tühi.
"Kuidas sa endale pärja punud,
kui su aias enam roose pole?"
"Te unustate, et mulle jäid okkad,"
vastas Kristus.
Ja okastest punuti talle
torkiv pärg,
ja rooside asemel
kaunistasid ta laupa verepiisad.
 When Christ was a child, He had a garden,
and many roses He grew therein…
Three times a day did He water them,
for He planned to weave Himself a wreath someday.
When the roses came into full bloom,
He summoned the neighbor Hebrew children;
they each plucked a flower,
and the garden was bare.
“How will You weave yourself a wreath?” they asked.
“Your garden has no more roses in it.”
“You have forgotten that the thorns are left for me,”
Christ said.
And from the thorns they pleated Him
a prickly wreath;
and drops of blood, instead of roses,
adorned His brow.