LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Merellä Merel eelmine järgmine Muusika autor Oskar Merikanto Sõnade autor Juhana Heikki Erkko Teose kataloogi- või oopusenumber: op47 nr4 Tervikteosest Syvästi meri huokaa, sen rinta kuohuaa. Mutt' rauhallisna taivas valoa vuodattaa. Min' olen meri, minä, levoton, aaltoinen. Sin' olet taivahani, valoisa, rauhainen. Jos kanssani laivass' oisit, jos ynnä nyt kuljetais, niin maailman myrskyt meitä ei epäi lyksehen sais. Vaan saaren kaukaisen rantaan meit tuuli tuutien veis, siell'ain olis kevätilma ja lintuset lauleleis. Siell' aina on kevätilma miss asuvi rakkaus: siell' onnelisten on saari ja riemujen rikkaus. Kuvasi, armas, kannan nyt vasten rintoain, ja sinut itses kätken syvälle sielussain. Voi laivan myrsky murtaa, ja kenties uppoan, mutt' sinut sielussani vien aallon pohjahan. Liiga sealt ohkab meri, ta vahutab kohiseb. Kuid rahuline taevas, säravalt kumav pind. Meri see olen mina, lainena õõtsun ma. Taevas see oled sina, rahulik valgustav. Kui oleks ma sinuga merel, siis sõuaks'me kaugele ja maailma mured meile ei jõua siis järele. Ja saartel kauguste rannas, kus tuuled triivivad meid, on meri puhkenud valla, õhk lindude laule täis. Sääl alati kevadeilmad ja armastus lõpmata, sääl muinaslugude saarel küll õnnelik oleks ma. Armastuspilti kannan ma surutult rinnale, sind ennast südamepõhjas peidetult ilmale. Võib maru laeva murda, ma ühes hukkuda, kuid sina minu hinges jääd igavest elama. Käsitsi kirjutatud tõlge noodiridade kohalt.