LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Geh, Geliebter, geh jetzt Lahku, armsam, lahku eelmine järgmine Muusika autor Hugo Wolf Sõnade autor Emanuel Geibel Tõlge Heli Mattisen Tervikteosest Spanisches Liederbuch: Weltliche Lieder XXXIV Geh, Geliebter, geh jetzt! Sieh, der Morgen dämmert. Leute gehen schon durch die Gasse, Und der Markt wird so belebt, Daß der Morgen wohl, der blasse, Schon die weißen Flügel hebt. Und vor unsern Nachbarn bin ich Bange, daß du Anstoß giebst: Denn sie wissen nicht, wie innig Ich dich lieb’ und du mich liebst. Drum, Geliebter, geh jetzt! Sieh, der Morgen dämmert. Wenn die Sonn’ am Himmel scheinend Scheucht vom Feld die Perlen klar, Muß auch ich die Perle weinend Lassen, die mein Reichthum war. Was als Tag den Andern funkelt, Meinen Augen dünkt es Nacht, Da die Trennung bang mir dunkelt, Wenn das Morgenroth erwacht. Geh, Geliebter, geh jetzt! Sieh, der Morgen dämmert. Willst du feste Wurzel fassen, Liebster, hier an meiner Brust, Ohne daß der Neider Hassen Stürmisch uns verstört die Lust; Willst du, daß zu tausend Malen Ich wie heut dich sehen mag, Und dir stets auf Sicht bezahlen Unsrer Liebe Schuldbetrag: Geh, Geliebter, geh jetzt! Sieh, der Morgen dämmert. Fliehe denn aus meinen Armen! Denn versäumest du die Zeit, Möchten für ein kurz Erwarmen Wir ertauschen langes Leid. Ist in Fegerfeuersqualen Doch ein Tag schon auszustehn, Wenn die Hoffnung fern in Strahlen Läßt des Himmels Glorie sehn. Drum, Geliebter, geh jetzt! Sieh, der Morgen dämmert. Lahku, armsam, lahku! Vaata, hommik koidab. Rahvas juba tänavatel, turuplatsil vilgas elu, hommik küll veel kahvatuna oma tiibu sirutab. Pelgan, et sa naabrites ehk pahameele tekitad: sest ei nemad tea, kui väga armastan ma sind, sa mind. Sestap, armsam, lahku! Vaata, hommik koidab. Siis, kui päiksesära pühib hallapärlid põllumaalt, pean ka mina jätma pärli, mis mu elu rikkaks teeb. Teiste jaoks mis päevasära, minu silmis tundub öö, lahkumise äng teeb süngeks koidupuna taevalael. Lahku, armsam, lahku! Vaata, hommik koidab. Kui sul soov on alatiseks jääda minu rinnale, et ei kadedate viha meie rõõmu põrmustaks; kui sa tahad, et ma sind veel tuhat korda näha saaks, ja et oleks ikka valmis armuvõlga tasuma: lahku, armsam, lahku! Vaata, hommik koidab. Põgene mu käte vahelt! Sest kui möödas õige aeg, võib me hetkelisest rõõmust saada pikk ja raske vaev. Puhastusetule piinus päeva vastu peame veel, kui on kaugel taevapiiril paistmas helge lootuskiir. Sestap, armsam, lahku! Vaata, hommik koidab.