LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Kling leise, mein Lied Helise tasa, mu laul eelmine järgmine Muusika autor Franz Liszt Sõnade autor Johannes Nordmann Tõlge Heli Mattisen Teose kataloogi- või oopusenumber: S301 Kling leise, mein Lied, durch die schweigende Nacht, Kling leise, daß nicht die [Geliebte] erwacht! Behutsam zu ihren Fenstern hinauf, Kling leise, mein Lied, und wecke sie nicht auf! Ihr Schlummer ist heilig und heilig ihr Traum, Du küsse nur leicht des Gewandes Saum, Das lüstern um ihre Glieder sich schmiegt, Verhüllend den Busen, der stürmisch sich wiegt. [Ihr] Schlummer ist heilig, o wecke sie nicht! Und heilig ihr Traum, o schrecke sie nicht Mit einem Gebilde, das traurig und wild! Kling leise, mein Lied, sing leise und mild! Umschlinge sie sanft, wie die Ranke den Baum In Liebe umschlingt mit dem Blütentraum, Und singe verzückt, wie die Nachtigall singt, Die der Rose ein klingendes Ständchen bringt. Erwecke sie nicht mit zu stürmischem Gruß, Tritt behutsam nur auf, wie des Pilgers Fuß Hin durch den heiligen Tempel geht, Still klinge dein Gruß, wie ein leises Gebet! Helise tasa, mu laul, läbi vaikiva öö, helise tasa, et armsam ei ärkaks! Õrnalt ta aknani ülesse vooga, helise tasa, mu laul, ära ärata armsat! Ta suige on püha ja püha ta ulm, vaid õrnalt sa suudle ta rõiva äärt, mis iharalt liibub vastu ta keha, ja katab rinda, mis rajuselt voogab. Ta suige on püha, ei ärkama pea! Ja püha ta ulm, ei ehmuma pea ta pildist, mis metsik ja samas nii kurb! Helise tasa, mu laul, ole vaga ja õrn! End põimi ta ümber nii õrnalt kui väät, mis õitega lembelt embamas puud, ja laula nii õhinal justnagu ööbik, kes roosikest äratab hommiku eel. Ära sa ärata tormakal moel, tule tasa ja targu kui rändurmees, kes kõnnib pühades templites, sinu tervitus olgu kui palve!