LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Heimliche Aufforderung Salajane kutse eelmine järgmine Muusika autor Richard Strauss Sõnade autor John Henry Mackay Tõlge Vahur Aabrams Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV170 nr3, op27 nr3 Tervikteosest Vier Lieder TrV170 Auf, hebe die funkelnde Schale empor zum Mund, Und trinke beim Freudenmahle dein Herz gesund. Und wenn du sie hebst, so winke mir heimlich zu, Dann lächle ich und dann trinke ich still wie du... Und still gleich mir betrachte um uns das Heer Der trunknen Zecher – verachte sie nicht zu sehr. Nein, hebe die blinkende Schale, gefüllt mit Wein, Und laß beim lärmenden Mahle sie glücklich sein. Doch hast du das Mahl genossen, den Durst gestillt, Dann verlasse der lauten Genossen festfreudiges Bild, Und wandle hinaus in den Garten zum Rosenstrauch, Dort will ich dich dann erwarten nach altem Brauch, Und will an die Brust dir sinken, eh du’s gehofft, Und deine Küsse trinken, wie ehmals oft, Und flechten in deine Haare der Rose Pracht. O komm, du wunderbare, ersehnte Nacht! Tõsta kilgendav karikas huultele, süda terveks joo rõõmsal peol, ja viipa siis mullegi salaja, naeratan ja joon vaikselt ma ka… Nagu minagi, vargsi, sa heida pilk ringi, purjus lobasuid näed – ent ära põlasta neid. Tõsta sätendav karikas üles, täis veini, olgu lärmakas seltskond seal õnnelik. Kuid kui oled söönud ja kustutand janu, tule ära sealt, rõõmsate sõprade peolt, ning jaluta aeda, roosipõõsaste manu, kus nagu vanasti ootan ma sind. Veel enne, kui loodad, su rinnale langen, joon su suudlusi nii nagu vanasti, ja su juustesse roosid põimivad helki. Saabu kord, imeline igatsusöö!