LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Giulietta aaria Oh, quante volte
Oh, kui palju kordi
eelmine järgmine

1. vaatus, 4. stseen
Muusika autor Vincenzo Bellini
Sõnade autor Felice Romani
Tõlge Malle Ruumet
Tervikteosest I Capuleti e i Montecchi

Nella Verona medievale, Romeo e Giulietta
si amano nonostante l´opposizione delle famiglie.

Oh, quante volte (I, 4)
Palazzo Capuleti. Giulietta nella sua camera.

Eccomi in lieta vesta... Eccomi adorna...
come vittima allara. Oh! Almen potesse
qual vittima cader dellara al piede!
O nuziali fede,
abborrite così, così fatali,
siate, ah! Siate per me faci ferali.
Ardo... una vampa, un foco
tutta mi strugge. Un refrigerio ai venti
io chiedo invano. Ove setu, Romeo?
In qual terra taggiri?
Dove, dove inviarti i miei sospiri?

Oh, quante volte, oh! Quante
ti chiedo al ciel piangendo!
Con quale ardor tattendo,
e inganno il mio desir!

Raggio del tuo sembiante
parmi brillar del giorno:
laura che spira intorno
mi sembra un tuo sospir.
Keskaegses Veronas on vaenujalal kaks perekonda,
aga nende lapsed Julia ja Romeo armastavad teineteist.

Oh, kui palju kordi (I, 4)
Capulettide maja. Giulietta on üksi oma toas.

Siin olen ma pidurüüs... Olengi ehitud...
nagu ohvritall altaril. Oh, kui võiks
ohvriloom altaril leida tasakaalu!
Kuidas pulmatõotus
vaevab mind nagu saatuslik enne,
ja kurjakuulutavad on tõrvikud!
Põlen... nagu tules, kus põletav leek
haarab mind, asjata palun tuultelt
jahutavat hingust. Kus oled sa, Romeo?
Mis paigus oled rändamas?
Mis maile pean saatma oma ohked?

Tuhandeid palveid taevasse
sinu eest saadan nutupisaraid valades!
Millise lõõmaga oodand sind olen,
petlikke soove hällitades!

Sinu palgesära minuni paistab
mind valgustab kui päiksekiir:
õrnad õhud siin ümberringi
sinu ohkeid näivad kandvat.