LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Hammarskjöld-fragment Hammarskjöldi katkend eelmine järgmine Muusika autor Einojuhani Rautavaara Sõnade autor Dag Hammarskjöld Tõlge Mati Sirkel Teose kataloogi- või oopusenumber: op84 Vägen, du skall följa den. Lyckan, du skall glömma den kalken, du skall tömma den. Månskeen en varm höstkväll, på denna stig. Långt bort stannar ett hjärta. En balkong i skogen: tusen stråkdrag, korta ljussignaler. Träden rister i vinden. Seglar på dimhavet utom hörhåll. Hon kom ut ur fågelhuset vid min vissling. Men vände besviken. När gudar spelar söker de en sträng som ej rörts av människor. Smärtan, du skall dölja den. På barbarkusten denna karga utpost för himladrottningen. Var vi än gömmer oss: dessa saltstänk från sollysta bränningar. Ännu långt från stranden lekte havets friskhet i bronsblanka löv. Bokslutet uppgjort. Intet binder mig. Allting väntar mig, beredd. Svaret, du skall lära det. Slutet, du skall bära det. Skapar du? Förintar du? Dessa är frågorna för din järnbörd. Medan skotten ekade... För den, som tror, skall det sista undret bli större än det första. Seda teed pead sa käima, õnne pead sa ära unustama, selle karika pead sa tühjaks jooma. Kuupaiste, soe sügisõhtu, sellel teerajal, kaugel eemal jääb seisma üks süda. Metsas olev rõdu: tuhat poognatõmmet, lühidad valgussignaalid…. Puud rappuvad tuules, purjed udusel merel, väljaspool kuuldeulatust. Naine väljus linnumajast minu vile peale, tuli linnumajast välja, kuid pöördus pettunult. Kui jumalad mängivad, otsivad nad keeli, mida inimene pole puutunud. Seda teed pead sa käima, õnne pead sa ära unustama, selle karika pead sa tühjaks jooma, valu pead põhjani maitsma, valu pead sa peitma. Barbarite rannikul see kehv eelpost taevakuningannale, kuhu me end ikka veel peidame: see soolalõhn päikesepaisteliselt murdlainetuselt. Veel kaugel rannast mängis mere värskus pronksina läikivates puulehtedes. Raamat lõpetatud. Miski ei seo mind. Kõik ootab mind valmilt. Seda teed pead sa käima, õnne pead sa ära unustama, selle karika pead sa tühjaks jooma. Valu pead sa peitma. Vastust, vastust pead sa õppima, lõppu pead sa kandma. Kas lood sa või hävitad? Need on küsimused, need on küsimused sinu jumalakohtule. Lühidad valgussignaalid, sellal kui kajas lask. Viimane ime: sellele, kes usub, saab viimane ime suuremaks esimesest imest.