LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Der Wanderer Rändur eelmine järgmine Muusika autor Franz Schubert Sõnade autor Georg Philipp Schmidt von Lübeck Tõlge Karin Andrekson Teose kataloogi- või oopusenumber: D489 op4/1 Ich komme vom Gebirge her, es dampft das Tal, es braust das Meer. Ich wandle still, bin wenig froh, und immer fragt der Seufzer: wo? Die Sonne dünkt mich hier so kalt, die Blüte welk, das Leben alt, und was sie reden, leerer Schall, Ich bin ein Fremdling überall. Wo bist du, mein geliebtes Land, gesucht, geahnt, und nie gekannt? Das Land, das Land so hoffnungsgrün, das Land, wo meine Rosen blühn, wo meine Freunde wandelnd gehn, wo meine Toten auferstehn, das Land, das meine Sprache spricht, o Land, wo bist du? Ich wandle still, bin wenig froh, und immer fragt der Seufzer, wo? Im Geisterhauch tönt's mir zurück: "Dort, wo du nicht bist, dort ist das Glück!" Ma tulen ülalt mägedest, org aurab udust, meri kohiseb, ma kõnnin vaikides, rõõmutult, ja küsin aina ohates, kus? Päike tundub mulle siin nii kõle, õied närbunud ja elu hall, ja millest nad räägivad, tühi kaja. Ma olen võõras igal pool. Kus oled sa, mu armastatud maa, olen sind otsinud, aimanud, aga mitte kunagi tundnud? Maa, maa, nii lootusrikkalt roheline, maa, kus minu roosid õitsevad; kus mu sõbrad elavad, kus mu surnud üles tõusevad. Maa, mis räägib minu keelt. Oh maa, kus oled sa? Ma kõnnin vaikides, rõõmutult, ja küsin aina ohates, kus? Vaimuhäälel kajab mulle tagasi, “Seal, kus sind ei ole, on õnn.”