LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Morgengruβ Hommikutervitus eelmine järgmine Muusika autor Franz Schubert Sõnade autor Wilhelm Müller Tõlge Mati Vaikmaa Teose kataloogi- või oopusenumber: D795 nr8 Tervikteosest Die schöne Müllerin Guten Morgen, schöne Müllerin! Wo steckst du gleich das Köpfchen hin, Als wär dir was geschehen? Verdrießt dich denn mein Gruß so schwer? Verstört dich denn mein Blick so sehr? So muß ich wieder gehen. O laß mich nur von ferne stehn, Nach deinem lieben Fenster sehn, Von ferne, ganz von ferne! Du blondes Köpfchen, komm hervor! Hervor aus eurem runden Tor, Ihr blauen Morgensterne! Ihr schlummertrunknen Äugelein, Ihr taubetrübten Blümelein, Was scheuet ihr die Sonne? Hat es die Nacht so gut gemeint, Daß ihr euch schließt und bückt und weint Nach ihrer stillen Wonne? Nun schüttelt ab der Träume Flor Und hebt euch frisch und frei empor In Gottes hellen Morgen! Die Lerche wirbelt in der Luſt , Und aus dem tiefen Herzen ruſt Die Liebe Leid und Sorgen. Tere hommikust, kaunis möldrineiu! Miks sa kohe oma peakese kõrvale pöörasid, nagu oleks midagi juhtunud? Kas ärritab sind mu tervitus või ehmatab sind mu pilk? Siis pean ma jälle edasi rändama. Oo, luba mul kasvõi kaugelt sinu armsaid aknaid vaadata, vaid kaugelt. Valge peake, tule välja! Ümmargusest väravast tulge välja, hommikused tähed! Te unelevad silmad, kastesed lilled, miks te päikest häbenete? Öö on selle targalt korraldanud, et te siis sulgute ja kummardute nuttes, oma vaikses õndsuses. Nüüd raputage endalt maha unistuste õied, tõuske värskelt ja vabalt heledasse jumalavalgusesse. Lõoke tiirleb õhus ja hüüab südamepõhjast välja oma armastuse valu ja muret. Vabatõlge