LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Tränenregen Pisaratelaul eelmine järgmine Muusika autor Franz Schubert Sõnade autor Wilhelm Müller Tõlge Mati Vaikmaa Teose kataloogi- või oopusenumber: D795 nr10 Tervikteosest Die schöne Müllerin Wir saßen so traulich beisammen Im kühlen Erlendach, Wir schauten so traulich zusammen Hinab in den rieselnden Bach. Der Mond war auch gekommen, Die Sternlein hinterdrein, Und schauten so traulich zusammen In den silbernen Spiegel hinein. Ich sah nach keinem Monde, Nach keinem Sternenschein, Ich schaute nach ihrem Bilde, Nach ihren Augen allein. Und sahe sie nicken und blicken Herauf aus dem seligen Bach, Die Blümlein am Ufer, die blauen, Sie nickten und blickten ihr nach. Und in den Bach versunken Der ganze Himmel schien Und wollte mich mit hinunter In seine Tiefe ziehn. Und über den Wolken und Sternen, Da rieselte munter der Bach Und rief mit Singen und Klingen: Geselle, Geselle, mir nach! Da gingen die Augen mir über, Da ward es im Spiegel so kraus; Sie sprach: Es kommt ein Regen, Ade, ich geh nach Haus. Me istusime kõrvuti nii truult ja vaatasime sillerdavasse ojasse. Ka kuu oli välja tulnud ja vaatas koos sõbralike tähtedega ojakese hõbepeeglisse. Kuid mina ei vaadanud kuu ega tähtede peale, ma vaatasin vaid tema pilti, vaid tema silmi, mis värelesid ojakese peegelpildis koos kaldapealsete lilledega. Ja kogu taevalaotus paistis mulle ojakesest vastu ja tundus, nagu tahaks ta mindki sinna sügavusse tõmmata. Siis vaatasid need silmad minu poole. Ja peegelpilt väreles. Ta ütles: “Vihm tuleb. Adjöö, ma lähen koju.” Vabatõlge