LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Die böse Farbe Kuri värv eelmine järgmine Muusika autor Franz Schubert Sõnade autor Wilhelm Müller Tõlge Mati Vaikmaa Teose kataloogi- või oopusenumber: D795 nr17 Tervikteosest Die schöne Müllerin Ich möchte ziehn in die Welt hinaus, Hinaus in die weite Welt; Wenn’s nur so grün, so grün nicht wär, Da draußen in Wald und Feld! Ich möchte die grünen Blätter all Pflücken von jedem Zweig, Ich möchte die grünen Gräser all Weinen ganz totenbleich. Ach Grün, du böse Farbe du, Was siehst mich immer an So stolz, so keck, so schadenfroh, Mich armen weißen Mann? Ich möchte liegen vor ihrer Tür Im Sturm und Regen und Schnee. Und singen ganz leise bei Tag und Nacht Das eine Wörtchen: Ade! Horch, wenn im Wald ein Jagdhorn schallt, Da klingt ihr Fensterlein! Und schaut sie auch nach mir nicht aus, Darf ich doch schauen hinein. O binde von der Stirn dir ab Das grüne, grüne Band; Ade, ade! Und reiche mir Zum Abschied deine Hand! Ma tahaksin minna välja, kaugele laia ilma. Kui vaid poleks nii roheline seal metsas ja põllul. Ma tahaksin puuokstelt maha kiskuda kõik rohelised lehed, ma tahaksin nutta kõik rohelised murud surmkahvatuks. Ah sa roheline, kuri värv! Miks sa vaatad alati mind nii uhkelt, nii kurjalt ja kahjurõõmsalt? Mind, vaest valget meest? Ma tahaksin heita maha tema ukse ette, küll tormi, küll vihma ja lumega ja laulda hästi vaikselt nii päeval kui ööl vaid ühte: jumalaga! Kuulata, kuidas metsas hüüdvad jahisarved, siis paotub ka tema aken. Ta ei vaata küll minu poole, aga ma tohin sisse vaadata. Oo, seo lahti see roheline pael oma laubalt. Jumalaga, jumalaga! ja ulata mulle hüvastijätuks oma käsi. Vabatõlge