LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Veljeni vierailla mailla Mu vennad võõrsil eelmine järgmine Muusika autor Jean Sibelius Sõnade autor Juhani Aho Tõlge Elo Viiding Teose kataloogi- või oopusenumber: JS217 Minä näin sinut taas sinä Suomeni maa. Kohos kalliot, niemet nous? Ja paistoivat saaret ja puhtoset purjeet Ja aikoi mun rintani riemahtaa Kun muistin, Että jäivat veljeni vieraille maille. Kiiruhdin kotia kohti Niityn niemehen viherjän. Leyhyi tuuli, loiski laine, Nuokahteli nuori heinä, Kahahteli rannan kaisla. Aioin venheessä vesille, Purressani purjehille. Vaan oli veljeni vierailla mailla. Oli ihana juhliva juhannus, Taas oli käkien kukunta-aika. Tulet loistivat, raikuivat rannat ja maat Ja sävelet laineilla soi. Vaan kuinka voi purjetta valaista päivä, Kuinka lepatella järven laine, Kuinka nuoret naureskella, Kuinka ihmiset iloita? Vaikk'ovat veljeni vierailla mailla. Taas ma nägin sind, sa minu Soomemaa. Kõrgus kalju, või tõusis neem? Ja paistsid seal saared ja puhtamad purjed ja süda mul sees hakkas hõiskama, kui meenus, et mu vennad võõrsile jäid minust maha. Tõttasin ma kodu poole saareniit kus rohetas. Tuul see lõõtsus, laksus laine. Õõtsutas end värske hein, kahisesid kõrkjad rannal. Läksin lootsikus loovima, purjepaadis purjetama. Aga mu vennad jäid võõrsile maha. Oli hunnitu pidulik jaanipäev, taas oli kägude kukkumisaeg käes. Tuled hiilgasid, helasid rannad ja maad ja lainte pääl laulude kaja. Kuid kuidas saab päev minna purjeta valgeks, kuidas võbeleda järvelaine, kuidas noored naerda võivad, kuidas inimhing rõõmusta’? Kui on ju vennad mul võõrsile jäänud.