LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Lucia aaria Ardon gli incensi  Viirukid põlevad eelmine järgmine 3. vaatus, 2. stseen Muusika autor Gaetano Donizetti Sõnade autor Salvatore Cammarano Tõlge Malle Ruumet Tervikteosest Lucia di Lammermoor Lucia è nella sala del castello in Scozia. Il dolce suono mi colpì di sua voce!... Ah, quella voce m’è qui nel cor discesa! Edgardo! Io ti son resa; fuggita io son da’ tuoi nemici... Un gelo mi serpeggia nel sen... trema ogni fibra!... Vacilla il piè! Presso la fonte meco t’assidi alquanto... Ahimè! Sorge il tremendo fantasma e ne separa. Qui ricovriamo, Edgardo, a piè dell’ara... Sparsa è di rose! Un’armonia celeste di’, non ascolti? Ah l’inno suona di nozze? Il rito per noi, per noi s’appresta!... Oh me felice! Oh gioia che si sente e non si dice! Ardon gli incensi... splendono le sacre faci intorno! Ecco il ministro!... Porgimi la destra... Oh lieto giorno! Alfin, son tua, sei mio! A me ti dona un Dio... Ogni piacer più grato mi fa con te diviso... Del ciel clemente un riso la vita a noi sarà! Spargi d’amaro pianto il mio terrestre velo, mentre lassù nel cielo io pregherò per te. Al giunger tuo soltanto fia bello il ciel per me! Lucia on lossisaalis Šotimaal. Ta hääle mahe kõla mind tabas!... Ah, see hääl ikka on mul südames! Edgardo! Olen sinu oma, su vaenlaste juurest põgenesin... Jäine leek mul väänleb ussina südames... väriseb iga närvikeel!... Kõigub samm. Allika juures peagi istud mu kõrvale. Oh häda, tõuseb koletis säält ja taas meid lahutab. Altari jalamil varjume, seal kõik täis on puistatud roose. Taevalik helin, kas sa ei kuulegi? Ah, kas kõlamas on pulmahümn?... Riitus me jaoks algab!... Ah, kui õnnelik olen! Ah, kui suur on rõõm, mida võib tunda ja näidata ei saa! Viirukid põlevad, sära pilluvad ümberringi pühad tõrvikud! Preester saabub... Anna mulle parem käsi... Oh, kui õnnelik päev! Lõpuks olen sinu ja sina minu oma, sinu kinkis mulle hea Jumal... Iga väiksemgi rõõm sinuga saab jagatud. Hea taeva õnnistus meile kogu eluks on kingitud! Täis puistatud kibedaid pisaraid on minu maine loor, seal taevastes üleval palvetan sinu eest. Kui jõuad sina mu juurde, puhkeb taevas mull’ õide!