LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Jago monoloog Credo in un Dio crudel Usun jumalasse julma eelmine järgmine 2. vaatus, 2. stseen Muusika autor Giuseppe Verdi Sõnade autor Arrigo Boito Tervikteosest Otello Vanne! la tua meta già vedo. Ti spinge il tuo dimone e il tuo dimon son io, e me trascina il mio, nel quale io credo inesorato Iddio: Credo in un Dio crudel che m’ha creato simile a sé, e che nell’ira io nomo. Dalla viltà d’un germe o d’un atomo vile son nato. Son scellerato Perché son uomo, e sento il fango originario in me. Sì! Quest’è la mia fe’! Credo con fermo cuor, siccome crede la vedovella al tempio che il mal ch’io penso e che da me procede per mio destino adempio. Credo che il giusto è un istrion beffardo e nel viso e nel cuor che tutto è in lui bugiardo: lagrima, bacio, sguardo, sacrificio ed onor. E credo l’uom gioco d’iniqua sorte dal germe della culla al verme dell’avel Vien dopo tanta irrision la Morte. E poi? – La Morte è il Nulla E vecchia fola il Ciel. Mine, su lõppu näen juba. Sind tõukab tagant su deemon ja selleks olen mina sinuga seotud, usun võitmatusse iidolisse. Usun jumalasse julma, kes lõi mind endasarnasena ja mida raevuks ma nimetan. Halvast eost, alatusest olen sündinud, olen inimene, kurjategija ja tunnen endas tumedat jõudu Jah, see on mu saatus! Usun kindlalt nagu usub palvetav lesknaine templis, et see kurjus, mida kannan, on minu saatus. Usun, et õiglus on komöödia ja šarlataansus näol ja südames, et kõik on valelikkus, pisarad, suudlused, pilk, au ja ohvrimeel. Usun et inimesel pole õige sõna ebaõiglase saatmisega hällist hauani. Pärast kõike seda naeruväärset tuleb surm, ja siis? - Surm ja ei miski! Taevas on lihtsalt üks muinasjutt! Käsitisi kirjutatud tõlge noodiridade kohalt.