LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Don Basilio aaria La calunnia eelmine järgmine Muusika autor Gioachino Rossini Sõnade autor Cesare Sterbini Tervikteosest Il barbiere di Siviglia La calunnia è un venticello, un’auretta assai gentile che insensibile, sottile, leggermente, dolcemente, incomincia, incomincia a sussurrar. Piano, piano, terra terra, sottovoce sibilando, va scorrendo, va scorrendo, va ronzando, va ronzando; nelle orecchie della gente s’introduce destramente, e le teste e le teste ed i cervelli, i cervelli fa stordire, ed i cervelli fa stordire fa stordire e fa gonfiar. Dalla bocca fuori uscendo lo schiamazzo va crescendo; prende forza a poco a poco, vola già di loco in loco, sembra il tuono, la tempesta che nel sen della foresta va fischiando, brontolando e ti fa d’orror gelar. Alla fin trabocca e scoppia, si propaga, si raddoppia e produce un’esplosione come un colpo di cannone, un tremuoto, un temporale, un tumulto generale, che fa l’aria rimbombar. E il meschino calunniato, avvilito, calpestato, sotto il pubblico flagello per gran sorte va a crepar. Laimujutt see on kui linnuke veelgi kergem just nagu tuuleke varga kombel salamahti päästab keelepaelad lahti ja siis sosinal ta ümberringi käib Üsna tasa kikivarvul hiilib ringi püüab ringi mööda maad kui madu roomab kõigi juurde ennast hoovab aega mööda rahva kõrvu sisse poeb ei kellelegi heida armu Kõigile a'ab prügi silma, kedagi ei jäta ilma, meelitab vaid oma hõlma igat sorti kõlupäid! Vaevalt öeldud laimusõna tõstab peagi hirmsa kära ümin järjst jõudu võtab kiirelt paigast paika tõttab. Veelgi paisub lärm ja kära, kõik maailm on tulvil müra, kõik maailm on tulvil müra ühe ainsa korraga! Solvab siin ja seal ning möllab järjest sappi juurde kallab mattes kõiki enda alla, viimaks plahvatab ta valla, nagu viimsepäeva pasun, kellegil ei anna asu, kõiki täidab hirmuga Keda haarab laimu vale enam pääsu sel ei ole kõikjal hüljatakse teda kuni põrmu langeb ta! Käsitsi kirjutatud noodirea pealne tõlge