LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Roberti aaria Кто может сравниться с Матильдой моей eelmine järgmine Muusika autor Pjotr Tšaikovski Sõnade autor Modest Tšaikovski Tõlge Ivo Kuusk Teose kataloogi- või oopusenumber: op69 Tervikteosest Иоланта Кто может сравниться с Матильдой моей, Сверкающей искрами черных очей, Как на небе звезды осенних ночей! Все страстною негой в ней дивно полно, В ней все опъяняет, в ней все опъяняет И жжет, как вино. Она только взглянет, Как молнией ранит, И пламень любви Зардеет в крови; Она засмеется, Как песней зальется, И жемчугов ряд Лицо осветят, О страсти кипучей, И бурной, и жгучей, Глаза говорят И к блаженству манят, К блаженству лобзаний, Безумных желаний, К пожатиям нежным Руки белоснежной, К забвению горя И к счастью без мер, без конца и границ! Кто может сравниться с Матильдой моей, Сверкающей искрами черных очей, Как на небе звезды осенних ночей! Все страстною негой в ней дивно полно, В ней все опъяняет, в ней все опъяняет И жжет, как вино, и жжет как вино! Võib keegi Matildaga võrrelda end, ta mustade silmade sära ja tuld, kui sügisöö tähtede sillerdav kuld! Täis kirge ja lõõmavat elu ta rind, ja joobumust tulvil on hing...veri soontes tal keeb kui hea vein. Kui korra ta vaatab ja pilgu mul heidab siis rahu on hingest jäädavalt läin'd Kui laulukest laulab, või naeratab armsalt, siis peegeldub näol nii taevane helk. Täis kirge nii kutsuvat, meeletut armu, ta silmade särast siis lugeda võib. Seal embuse hellus, täis meeletuid soove. Ta käekese puude kui sõnatu tõotus, mis hinge mul troostib, kõik mure ja kurbuse eemale viib. Võib keegi Matildaga võrrelda end, ta mustade silmade sära ja tuld, kui sügisöö tähtede sillerdav kuld! Täis kirge ja lõõmavat elu ta rind, ja meeli ta valdab kui vein, meeli valdab kui joovastav vein, kui joovastav vein.