LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

O Lord how vain eelmine järgmine Muusika autor William Byrd Sõnade autor Sir Philip Sidney Tõlge Ave Teesalu (Paesalu) O Lord, how vain are all our frail delights; How mix’d with sour the sweet of our desire; How subject oft to Fortune’s subtle sleights; How soon consum’d like snow against the fire. Sith in this life our pleasures all be vain, O Lord, grant me that I may them disdain. How fair in show where need doth force to wish; How much they loathe when heart hath them at will; How things possess’d do seem not worth a rish; Where greedy minds for more do covet still. Sith in this life our pleasures all be vain, O Lord, grant me that I may them disdain. What prince so great as doth not seem to want; What man so rich but still doth covet more; To whom so large was ever Fortune’s grant As for to have a quiet mind in store. Sith in this life our pleasures all be vain, O Lord, grant me that I may them disdain. Oh Issand, kui tühimeelsed on me rõõmud rabedad ja segiläbi hapuga me ihad magusad, nii tihti Fortuuna peenelt seatud riugastesse satuvad ja nobedalt kui lumi tule paistel ära sulavad. Ju selles elus on kõik me rõõmud asjata, oh Issand, kingi, et neid võiksin põlata! Nii kaunid väliselt, kui puudus sunnib soovima ja kuidas koormavad, kui hing saab, mida ihaldab, kuis kättesaadu ei näi väärt krossigi, sest ahne meel himustab enam veel. Ju selles elus on kõik me rõõmud asjata, oh Issand, kingi, et neid võiksin põlata! On’s suursugust printsi, kes elaks tahtmata või pururikast inimest, kes enamat ei himusta? On’s Fortuunalt andi kellelgi nii suurt, et tal meelerahu varudesse kuuluks? Ju selles elus on kõik me rõõmud asjata, oh Issand, kingi, et neid võiksin põlata!