LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Erlkönig
Metsavaim
eelmine järgmine


Muusika autor Franz Schubert
Sõnade autor Johann Wolfgang von Goethe
Tõlge August Sang
Teose kataloogi- või oopusenumber: D328

Wer reitet so spät durch Nacht und Wind?
Es ist der Vater mit seinem Kind:
Er hat den Knaben wohl in dem Arm,
Er fasst ihn sicher, er hält ihn warm.

Mein Sohn, was birgst du so bang dein Gesicht?“
Siehst, Vater, du den Erlkönig nicht?
Den Erlenkönig mit Kronund Schweif?“
Mein Sohn, es ist ein Nebelstreif.“

Du liebes Kind, komm, geh mit mir!
Gar schöne Spiele spielich mit dir;
Manchbunte Blumen sind an dem Strand,
Meine Mutter hat manch gülden Gewand.“

Mein Vater, mein Vater, und hörest du nicht,
Was Erlenkönig mir leise verspricht?“
Sei ruhig, bleibe ruhig, mein Kind:
In dürren Blättern säuselt der Wind.“

Willst, feiner Knabe, du mit mir gehn?
Meine Töchter sollen dich warten schön;
Meine Töchter führen den nächtlichen Rein
Und wiegen und tanzen und singen dich ein.“

Mein Vater, mein Vater, und siehst du nicht dort
Erlkönigs Töchter am düstern Ort?“
Mein Sohn, mein Sohn, ich seh es genau:
Es scheinen die alten Weiden so grau.“

Ich liebe dich, mich reizt deine schöne Gestalt;
Und bist du nicht willig, so brauch ich Gewalt.“
Mein Vater, mein Vater, jetzt fasst er mich an!
Erlkönig hat mir ein Leids getan!“

Dem Vater grausets, er reitet geschwind,
Er hält in Armen das ächzende Kind,
Erreicht den Hof mit Mühe und Not:
In seinen Armen das Kind war tot.
Kes tuulisel ööl seal ratsutab veel?
Üks isa on see, kes pojaga teel.
Mees kätepeal kannab haiget last,
nii hellaalt ja kindlalt peab kinni tast.

"Miks kartes näo peidad, mu vaene maim?"
"Ah isa, ennäe, seal on metsavaim!
Kuldkroon ja lehviv mantel on tal..."
"Mu poeg, see on udu puude all!"

"Mu kallis laps, tule minuga!
Kauneid mängusid mängin ma sinuga.
Jõeääres täis lilli on heinamaa.
Mu emalt sa kuldse kuue saad."

"Oh isa, oh isa, eks kuule sa,
mis metshaldjas sosistab salaja!"
"Oh laps, sind viirastus ahistab.
Tuul kulukõrtes seal kahistab."

"Poiss, mis sa veel ootad ja aru pead?
Mu toredad tütred su vastu on head.
Ei muret, ei igavust tunne nad,
ringmängus sind laulavad unne nad."

"Näe isa, seal hämaras puude all koos,
parv muruneide on tantsuhoos!"
"Näen, näen, mu poeg! On pajud need,
mis ridastikku kahel pool teed."

"Sa oled nii armas, sind ootan ma siin,
ja kui sa ei tule, siis jõuga viin."
"Nüüd haarab ta minust, oh isake!
Ai, metshaldjas haiget teeb minule..."

Isa tõttab, täis hirmu on süda sees.
Laps oigab ja kiiresti ratsutab mees.
Kui sisse sai koduväravast,
ta süles kandis surnud last...