LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Der Musensohn Muusa poeg eelmine järgmine Muusika autor Franz Schubert Sõnade autor Johann Wolfgang von Goethe Tõlge Karin Andrekson Teose kataloogi- või oopusenumber: op92 Durch Feld und Wald zu schweifen, Mein Liedchen wegzupfeifen, So gehts von Ort zu Ort! Und nach dem Takte reget, Und nach dem Maaß beweget Sich alles an mir fort. Ich kann sie kaum erwarten, Die erste Blum' im Garten, Die erste Blüt' am Baum. Sie grüßen meine Lieder, Und kommt der Winter wieder, Sing' ich noch jenen Traum. Ich sing' ihn in der Weite, Auf Eises Läng' und Breite, Da blüht der Winter schön! Auch diese Blüte schwindet, Und neue Freude findet Sich auf bebauten Höhn. Denn wie ich bei der Linde Das junge Völkchen finde, Sogleich erreg' ich sie. Der stumpfe Bursche bläht sich, Das steife Mädchen dreht sich Nach meiner Melodie. Ihr gebt den Sohlen Flügel Und treibt, durch Thal und Hügel, Den Liebling weit von Haus. Ihr lieben holden Musen, Wann ruh' ich ihr am Busen Auch endlich wieder aus? Läbi põldude ja metsade ekseldes, oma laulukest vilistades rändan ma paigast paika. Minu taktimõõnu järgi liigub kõik minuga koos. Ma suudan vaevalt ära oodata esimest lille aias, esimest õit puul. Nad tervitavad mu laule, ja kui tuleb talv, laulan ma ikka veel sellest unelmast. Ma laulan teda kaugusesse, jäisesse avarusse, ja talv lööb õitsele. Kuid ka see õis kaob, ja vastne rõõm leiab pilke. Niipea, kui ma pärna alt noori leian, otsekohe erutan ma neid. Tuim noormees ajab end puhevile ja kohmakas tütarlaps keerutab end minu viisi järgi. Andke jalgadele valu ja ajage armsam läbi mäe ja oru kodust kaugele. Kenad muusad, te armsad, millal ükskord leian mina te rinnal puhkust?