Se i languidi miei sguardi,
se i sospir' interrotti,
se le tronche parolle non han sin or potuto,
o bell’idolo mio, farvi delle mie fiamm'intera fede:
leggete queste note, credete a questa carta,
a questa carta in cui sotto forma d’inchiostro il cor stillai.
Qui sotto scorgerete quell’interni pensieri
che con passi d’amore scorron l’anima mia.
Anzi, avampar vedrete
com'in sua propria sfera nelle vostre bellezze
il foco mio.
Non è già parte in voi che con forza invisibile
d’Amore tutt'a sè non mi tragga.
Altro già non son io che di vostra beltà preda e troffeo.
A voi mi volgo o chiome, cari miei laci d’oro.
Deh, come mai potea scampar sicuro
se come lacci l’anima legaste,
com'oro la compraste.
Voi, pur voi, dunque sete de la mia libertà
catena e prezzo.
Stami miei pretiosi bionde fila divine,
con voi l’eterna Parca sovra'l fuso fatal mia vita torce.
Voi, voi capelli d’oro, voi pur sete di lei,
che è tutta foco mio, raggi e faville.
Ma se faville sete, on d'avien ch'ad ogn’
hora contro l’uso del foco in giù scendete?
Ah ch'a voi per salir scender conviene,
ch'a la maggior celeste ove aspirate,
o sfera degl'ardori, o Paradiso,
è post'in quel bel viso.
Cara mia selva d’oro, ricchissimi capelli,
in voi quel labirinto Amor intesse
ond'uscir non saprà l’anima mia.
Tronchi pur mort'i rami del pretioso bosco,
e da la fragil carne scuota pur lo mio spirto:
che tra fronde si belle anco recise rimarrò prigioniero,
fatto gelida polve e d'ombra ignuda.
Dolcissimi legami, belle mie pioggie d’oro,
quali hor sciolte cadete da quelle ricche nubi,
onde racolte sete, e cadendo formate
pretiose procelle, onde con onde d’or
bagnando andate scogli di latte e rivi d’alabastro,
more subitamente, o miracol'eterno d’amoroso desìo,
fra si belle tempest'arso il cor mio.
Ma già l’ora m’invita, o degli affetti miei
nuntia fedele, cara carta amorosa,
che dalla penna ti dividi omai.
Vanne, e s’Amor e’l Cielo cor tese ti
ti concede che da begl'occhi non t’accenda il raggio,
ricovra entro il bel seno.
Chi sa che tu non gionga da sì felice loco
per sentieri di neve a un cor di foco. |
Kui mu armunud pilgud,
kui katkendlikud ohked,
kui väetid sõnad seni pole suutnud
Teid panna uskuma mu armuleeki, oo, kaunis paleus,
neid ridu lugege ja usaldage kirja, millesse
ma oma südame teil avand tindipisarais.
Neis kohe aimate mu hinge salamõtteid,
mis armutiivul seal on hõljumas.
Ja samas lahvatamas näete
mu armutuld,
mis Teie ilu paistel varmalt loitma lööb.
On Teis see osa, millega
mind hurmab Amor võitmatu.
Mis muud siis olengi kui vang ja sõjasaak te ilu kütkeis.
Te poole pöördun ma, oo kaunid kiharad, oo püünisjuus.
Kuis eales suudaksin ma käia kindlal rajal,
kui justkui püünisesse köitnud nüüd mu hinge te
ja oma kulla eest ta üle saanud võimu.
Kuid Teie, ainult Teie nüüd mu vabaduse
kütke olete ja hind.
On kallis mulle hele ebamaine kihar,
toond pöörde mu ellu Parca saatuselaev.
Oo, võrratu kuldne juus, sa kuuld sellele,
kes on mu lõõm, rõõmuhelk ja sädemetulv.
Ent sädemed kus olete, on's võimalik,
et langedes te tõkestate lähenemisteed?
Peab esmalt põrmu langema, teel Teieni,
kus ülim taevas, kus Teie hingus valitseb.
Oo, lõõmav tulekera, oo Paradiis,
mis sel kaunil palgel märgistet ja lummav.
Kallis kuldne pahmas, kiharatemeri,
on Amor neisse põimind labürindi,
se'st ealeski ei suuda väljuda mu hing.
Kauni metsatuka murtud oksad
ja õrna ihu liikmed nii armsad mu hingele,
et nende okste embusse ma vangiks jääksin meeleldi,
kuigi jäisest põrmust ja alasti varjust ma loodud.
Oo, õrnad kütked, lummav kuldne sadu,
küllusepilvest te valla voogate,
või hoopis põimevihus langete te alla
kui uhke tormihog, mis kuldse joana laineid
lööb vastu piimjaid kaljusid ja alabasterrandu.
Ja sureb äkitselt sest imelisest iidsest armuihast
mu süda, kauni tormi laintest süttind enne.
Nüüd aeg on käes, et kirelõõmast kutsub
mind ära ustav saadik, armukiri,
mis minu sule abil sulle osaks saanud.
Sa mine nüüd, kui Amori ja Taeva tahtel
Su kaunid silmad särama kord saavad
sest leegist rinnas,
siis, kes teab, ehk õnnemärki näitab sulle tee,
mis lumine rada, aga juhib su põleva südameni.
|
|