LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Des Antonius von Padua Fischpredigt Padova Antoniuse kalajutlus eelmine järgmine Muusika autor Gustav Mahler Tõlge Kadri-Ann Sumera Tervikteosest Des Knaben Wunderhorn Antonius zur Predigt die Kirche findt ledig. Er geht zu den Flüssen und predigt den Fischen; sie schlagen mit den Schwänzen, im Sonnenschein glänzen. Die Karpfen mit Rogen sind allhier gezogen, haben d'Mäuler aufrissen, sich Zuhörens beflissen; Kein Predigt niemalen den Karpfen so g'fallen. Spitzgoschete Hechte, die immerzu fechten, sind eilend herschwommen, zu hören den Frommen; auch jene Phantasten, die immerzu fasten; die Stockfisch ich meine, zur Predigt erscheinen; Kein Predigt niemalen den Stockfisch so g'fallen. Gut Aale und Hausen, die vornehme schmausen, die selbst sich bequemen, die Predigt vernehmen: auch Krebse, Schildkroten, sonst langsame Boten, steigen eilig vom Grund, zu hören diesen Mund: Kein Predigt niemalen den Krebsen so g'fallen. Fisch große, Fisch kleine, vornehm und gemeine, erheben die Köpfe wie verständge Geschöpfe: Auf Gottes Begehren die Predigt anhören. Die Predigt geendet, ein jeder sich wendet, die Hechte bleiben Diebe, die Aale viel lieben. Die Predigt hat g'fallen. Sie bleiben wie alle. Die Krebs gehn zurücke, die Stockfisch bleiben dicke, die Karpfen viel fressen, die Predigt vergessen. Die Predigt hat g'fallen. Sie bleiben wie alle. Antonius tuli jutlust pidama, aga kirik oli tühi. Ta läheb jõgede juurde ja jutlustab kaladele; need löövad sabadega, läigivad päikeses. Karbid oma marjaga on kõikjalt siia kogunenud, lõuad laiali kuulavad andunult: ükski jutlus pole iial karpidele nii meeldinud! Teravalõualised haugid, kes alati vehklevad, kiirustavad siia, et vagameest kuulata. Ka need monstrumid, kes alati paastuvad - mõtlen tursakala -, on jutlusele ilmunud; ükski jutlus pole iial tursale nii meeldinud! Head angerjad ja beluugad, kes peenutsevalt maiustavad – isegi nemad on vaevunud jutlusele tulema: ka vähjad, kilpkonnad, need muidu aeglased kullerid tõusevad kiirelt põhjast, et seda suud kuulda: ükski jutlus pole iial vähkidele nii meeldinud! Suured kalad, väiksed kalad, eeskujulikud ja alatud tõstavad päid nagu mõistusega olendid: et jumala soovil jutlust kuulata. Kui jutlus on lõppenud, pöördub igaüks. Haugid jäävad varasteks, angerjad meelisklevad palju. Jutlus meeldis. Nad jäävad samasuguseks kui ikka. Vähjad käivad tagurpidi, tursad jäävad paksuks, Karbid õgivad palju, jutlus meelest läinud. Jutlus meeldis. Nad jäävad samasuguseks kui ikka.