LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Von ewiger Liebe Igavesest armastusest eelmine järgmine Muusika autor Johannes Brahms Sõnade autor August Heinrich Hoffmann von Fallersleben Tõlge Kadri-Ann Sumera Teose kataloogi- või oopusenumber: op43 Dunkel, wie dunkel in Wald und in Feld! Abend schon ist es, nun schweiget die Welt. Nirgend noch Licht und nirgend noch Rauch, ja, und die Lerche sie schweiget nun auch. Kommt aus dem Dorfe der Bursche heraus, gibt das Geleit der Geliebten nach Haus, Führt sie am Weidengebüsche vorbei, redet so viel und so mancherlei: "Leidest du Schmach und betrübest du dich, leidest du Schmach von andern um mich, werde die Liebe getrennt so geschwind, schnell, wie wir früher vereiniget sind. Scheide mit Regen und scheide mit Wind, schnell wie wir früher vereiniget sind." Spricht das Mägdelein, Mägdelein spricht: "Unsere Liebe sie trennet sich nicht! Fest ist der Stahl und das Eisen gar sehr, unsere Liebe ist fester noch mehr. Eisen und Stahl, man schmiedet sie um, unsere Liebe, wer wandelt sie um? Eisen und Stahl, sie können zergehn, unsere Liebe muß ewig bestehn!" Pime, nii pime on metsas ja põllul. On juba õhtu ja maailm rahuneb vaikselt. Kusagil ei põle tulukest, kuskilt ei tõuse suitsu, isegi lõoke on vaikinud. Külast tuleb noormees ja saadab oma armsamat koju. Nad kõnnivad mööda pajupõõsastest ning ta räägib kõigest ja palju. ”Kui sa tunned valu minu pärast ja häbened mind teiste ees, siis kustugu meie armastus niisama ruttu kui see kunagi algas. Kadugu ta vihmas ja tuules sama kiiresti kui ta kord tärkas.” Tütarlaps vastas, vastas tütarlaps: ”Meie armastus on lahutamatu! Raud ja teras on küll tugevad, kuid meie armastus on veel tugevam. Rauda ja terast saab ümber sepistada, kuid kes võiks muuta meie armastust? Raud ja teras võivad sulada, meie armastus aga on igavane!”