LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Krahvinna retsitatiiv ja aaria E Susanna non vien! Ja Susanna ei ilmu! eelmine järgmine 3. vaatus, 8. stseen Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart Sõnade autor Lorenzo da Ponte Tõlge Malle Ruumet Teose kataloogi- või oopusenumber: KV492 Tervikteosest Le nozze di Figaro La Contessa, da sola, riflette la perdita della sua felicità E Susanna non vien! Sono ansiosa di saper come il Conte accolse la proposta. Alquanto ardito il progetto mi par, e ad uno sposo sì vivace, e geloso! Ma che mal c'è? Cangiando i miei vestiti con quelli di Susanna, e i suoi co' miei... al favor della notte... oh cielo, a quale umil stato fatale io son ridotta da un consorte crudel, che dopo avermi con un misto inaudito d'infedeltà, di gelosia, di sdegni, prima amata, indi offesa, e alfin tradita, fammi or cercar da una mia serva aita! Dove sono i bei momenti di dolcezza e di piacer, dove andaro i giuramenti di quel labbro menzogner? Perché mai se in pianti e in pene per me tutto si cangiò, la memoria di quel bene dal mio sen non trapassò? Ah! Se almen la mia costanza nel languire amando ognor, mi portasse una speranza di cangiar l'ingrato cor. Krahvinna on üksi ja mõtiskleb kaotatud õnne üle. Ja Susanna ei ilmu! Soovin kohe teada, kuidas Krahv ettepanekule vastas. Plaan tundub olevat veidi hulljulge, sest äge ja armukade on mu abikaasa! Aga mis selles on sündsusetut? Vahetan Susannaga riided... ööpimeduse soosivas varjus... Helde taevas, kui madalale olen langenud südametu abikaasa tõttu, kes tavatuid pettusi, armukadedust ja solvanguid sepitsenud, algul armastades mind, siis solvates, lõpuks pettes, nõnda sunnitud olen abi otsima teenijalt! Kuhu jäänud on kaunid õrnused ja naudinguhetked, kuhu kadunud on tõotused, mida lausunud valelik huul? Miks küll nüüd, kui kõik on muutunud pisaraiks ja valuks, ei ole priiks jätnud mälestus mind mineviku hetkede õndsusest? Oh, kui ometi armastuse püsivus mull' annaks lootust, et suudan tänamatu hinge muuta uueks.