LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Renato aaria Eri tu Olid sina see eelmine järgmine 3. vaatus, 3. stseen Muusika autor Giuseppe Verdi Sõnade autor Francesco Maria Piave Tõlge Malle Ruumet Tervikteosest Un ballo in maschera Renato nel suo studio. Si vede il ritratto di Riccardo alla parete. Alzati; là tuo figlio a te concede riveder. Nell’ombra e nel silenzio, là il tuo rossore e l’onta mia nascondi. Non e su lei, nel suo fragile petto che colpir degg’io. Altro, ben altro sangue a terger dessi l’offesa!…Il sangue tuo! E lo trarrà il pugnale dallo sleal tuo core, delle lagrime mie vendicatore! Eri tu che macchiavi quell’anima, la delizia dell’anima mia; che m’affidi e d’un tratto esecrabile l’universo avveleni per me! Traditor! Che compensi in tal guisa dell’amico tuo primo la fè! O dolcezze perdute! O memorie d’un amplesso che l’essere india! Quando Amelia sì bella, sì candida sul mio seno brillava d’amor! E finita, non siede che l’odio e la morte nel vedovo cor! Renato stuudio, seinal on Riccardo portree. Tõuse üles, seal poeg sind soovib näha. Varjus ja vaikuses, seal, mis sinu häbi ja minu autust varjab. Tema pole see, kelle habrast rinda pean tabama mina. Kellegi veri solvangu eest voolab! Sinu veri! Sind tabab mõõk, torkab su truudusetut rinda, see on kättemaks pisarate eest. Olid sina see, kes määris räpaseks hinge, mu südame rõõmu, mida usaldasin. Ainsa hetkega mürgitasid kogu mu maailma! Reetur! Millist tasu kinkisid sõbrale, kes sind usaldas! Kadunud on õrnused, oh! Need mälestused embusest, mida inimhing võib kogeda, kui Amelia, nii ilus ja puhas, armastusest mu rinnal säras! Nüüd kõik on lõppenud, jäänd alles on viha ja surmahingus põuases rinnas!