LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Leonora aaria Pace, pace, mio Dio Rahu, rahu, oh Jumal, julm häda eelmine järgmine 4. vaatus, 6. stseen Muusika autor Giuseppe Verdi Sõnade autor Francesco Maria Piave Tõlge Malle Ruumet Tervikteosest La forza del destino Spagna. Al tramonto Leonora sta davanti a una grotta. Pace, pace, mio Dio, cruda sventura m’astringe, ahimè, a languir; come il dì primo da tant’anni dura profondo il mio soffrir. L’amai, gli è ver!... ma di beltà e valore cotanto Iddio l’ornò. Che l’amo ancor, né togliermi dal core l’immagin sua saprò. Fatalità!... fatalità!... fatalità... un delitto disgiunti n’ha quaggiù!... Alvaro, io t’amo, e su nel cielo è scritto: non ti vedrò mai più! Oh Dio, Dio fa ch’io muoia: ché la calma può darmi morte sol. Invan la pace qui sperò quest’alma in preda a tanto duol. Misero pane... a prolungarmi vieni la sconsolata vita... Ma chi giunge? Chi profanare ardisce il sacro loco? Maledizione!... Maledizione!.. Hispaania. Päikeseloojang. Leonora seisab groti ees. Rahu, rahu, oh Jumal, julm häda ahistab mind ja rusub, oh õnnetust; nagu esimesel päevalgi aastaid on kestnud mu sügav masendus! Armastasin teda, tõsi, sest väärika iluga Jumal teda oli õnnistanud. Et teda armastan veel, siis võtta südamest ta kuju ma ei suuda eales. Saatuslik... saatuslik... Kuriteo valla olen päästnud siin maa peal! Alvaro, armastan sind ja üles taevasse on kirjutet: ei näe ma sind eales! Oh Jumal, tee nii, et sureksin: sest rahu saab mull’ anda vaid muld. Asjata rahu on lootnud mu hing, valu küüsis olen piinelnud. Armetu leivaraas, pikendad veel mu kurbi elupäevi... Aga sealt tuleb keegi? Kes püha paika rüvetada julgeb? Needus! Needus!