Ad honorem tui Christi
Danielis ludus iste
In Belvaco est inventus
Et invenit hunc juventus
Dum venerit rex Balthasar principes
sui cantabunt ante eum hanc prosam:
Astra tenenti cunctipotenti
Turba virilis et puerilis
Contio plaudit
Nam Danielem multa fidelem
Et subiisse atque tulisse
Firmiter audit
Convocat ad se rex sapientes
Gramata dextrae qui sibi dicant
E nucleantes
Quae quia scribae non potuere
Solvere regi ilico muti
Conticuere
Sed Danieli scripta legenti
Mox patuere quae prius illis
Clausa fuere
Quem quiavidit prevaluisse
Balthasar illis fertur in aula
Praeposuisse
Causa reperta non satis apta
Destinat illum ore leonum
Dilacerandum
Sed Deus illos ante malignos
In Danielem tunc voluisti
Esse benignos
Huic quoque panis ne sit inanis
Mittitur a te praepete vate
Prandia dante
Tunc ascendat rex in solium
et satrapae ei applaudentes dicant:
Rex in aeternum vive
Et rex aperiet os suum dicens:
Vos qui paretis meis vocibus
Afferte vasa meis usibus
Quae templo pater meus abstulit
Judaeam graviter cum perculit
Satrapae vasa deferentes
cantabunt hanc prosam ad laudem regis:
Jubilemus regi nostro magno ac potenti
Resonemus laude digna voce competenti
Resonet jocunda turba solemnibus odis
Cytharizent plaudant manus mille sonent modis
Pater ejus destruens Judaeorum templa
Magna fecit et hic regnat ejus per exempla
Pater ejus spoliavit regnum Judaeorum
Hic exaltat sua festa decore vasorum
Haec sunt vasa regia quibus spoliatur
Jherusalem et regalis Babylon ditatur
Praesentemus Balthasar ista regi nostro
Qui sic suos perornavit purpura et ostro
Iste potens iste fortis iste gloriosus
Iste probus curialis decens et formosus
Jubilemus regi tanto vocibus canoris
Resonemus omnes una laudibus sonoris
Ridens plaudit Babylon Jherusalem plorat
Haec orbatur haec triumphans Balthasar adorat
Omnes ergo exultemus tantae potestati
Offerentes regis vasa suae majestati
Tunc principes dicant:
Ecce sunt ante faciem tuam
Interim apparebit dextra in conspectu regis scribens in pariete
MANE THECHEL PHARES
quam videns rex stupefactus clamabit:
Vocate mathematicos
Caldaeos et ariolos
Auruspices inquirite
Et magos introducite
Tunc adducentur magi qui dicent regi:
Rex in aeternum vive,
Adsumus ecce tibi
Et rex:
Qui scripturam hanc legerit
Et sensum aperuerit
Sub illius potentia
Subdetur Babylonia
Et insignitus purpura
Torque fruetur aurea
Illi vero nescientes persolvere dicent regi:
Nescimus persolvere nec dare consilium
Quae sit superscriptio nec manus indicium
Conductus reginae venientis ad regem:
Cum doctorum et magorum omnis adsit contio
Secum volvit neque solvit quae sit manus visio
Ecce prudens styrpe cluens dives cum potentia
In vestitu deaurato conjunx adest regia
Haec latentem promet vatem per cujus indicium
Rex describi suum ibi noverit exitium
Laetis ergo haec virago comitetur plausibus
Cordis orisque sonoris personetur vocibus
Tunc regina veniens adorabit regem dicens:
Rex in aeternum vive
Ut scribentis noscas ingenium
Rex Balthasar audi consilium
Rex audiens haec, versus reginam vertet faciem suam,
et regina dicat:
Cum Judaeae captivis populis
Prophetiae doctum oraculis
Danielem a sua patria
Captivavit patris victoria
Hic sub tuo vivens imperio
Ut mandetur requirit ratio
Ergo manda ne sit dilatio
Nam docebit quod celat visio
Tunc dicat rex princibus suis:
Vos Danielem quaerite
et inventum adducite
Tunc principes invento Daniele dicant ei:
Vir propheta Dei
Daniel vien al roi
Veni desiderat
parler a toi
Pavet et turbatur
Daniel vien al roi
Vellet quod nos latet
savoir par toi
Te ditabit donis
Daniel vien al roi
Si scripta poterit
savoir par toi
Et Daniel eis:
Multum miror cujus consilio
Me requirat regalis jussio
Ibo tamen et erit cognitum
Per me gratis quod est absconditum
Conductus Danielis venientis ad regem:
Hic verus dei famulus
Quem laudat omnis populus
Cujus fama prudentiae
Est nota regis curiae
Cestui manda li rois par nos
Daniel:
Pauper et exulans envois al roi par vos
Principes:
In juventutis gloria
Plenus caelesti gratia
Satis excellit omnibus
Virtute vita moribus
Cestui manda li rois par nos
Daniel:
Pauper et exulans, envois al roi par vos
Principes:
Hic est cujus auxilio
Solvetur illa visio
In qua scribente dextera
Mota sunt regis viscera
Cestui manda li rois par nos
Daniel:
Pauper et exulans envois al roi par vos
Veniens Daniel ante regem dicat ei:
Rex in aeternum vive
Et rex Danieli:
Tu ne Daniel nomine diceris
Huc adductus cum Judaeae miseris
Dicunt te habere Dei spiritum
Et praescire quodlibet absconditum
Si ergo potes scripturam solvere
Immensis muneribus ditabere
Et Daniel regi:
Rex tua nolo munera
Gratis solvetur litera
Est autem haec solutio
Instat tibi confusio
Pater tuus prae omnibus
Potens olim potentibus
Turgens nimis superbia
Dejectus est a gloria
Nam cum Deo non ambulans
Sed sese Deum simulans
Vasa templo diripuit
Quae suo usu habuit
Sed post multas insanias
Tandem perdens divitias
Forma nudatus hominis
Pastum gustavit graminis
Tu quoque ejus filius
Non ipso minus impius
Dum patris actus sequeris
Vasis eisdem uteris
Quod quia Deo displicet
Instat tempus quo vindicet
Nam scripturae indicium
Miniatur jam supplicium
Et MANE dicit Dominus
Est tui regni terminus
THECHEL libram significat
Quae te minorem indicat
PHARES hoc est divisio
Regnum transportat alio
Et rex:
Qui sic solvit latentia
Ornetur veste regia
Sedente Daniele juxta regem,
induto ornamente regalibus exclamabit
rex ad principem militiae:
Tolle vasa, princeps militiae
Ne sint michi causa miseriae
Tunc relicto palatio,
referent vasa satrapae et regina discedet
Conductus reginae:
Solvitur in libro Salomonis
Digna laus et congrua matronis
Pretium est ejus si quam fortis
Procul et de finibus remotis
Fidens est in ea cor mariti
Spoliis divitibus potiti
Mulier haec illi comparetur
Cujus rex subsidium meretur
Ejus nam facundia verborum
Arguit prudentiam doctorum
Nos quibus occasio ludendi
Hac die conceditur solemni
Demus huic praeconia devoti
Veniant et concinent remoti
Conductus referentium vasa ante Danielem:
Regis vasa referentes
Quem Judaeae tremunt gentes
Danieli applaudentes
Gaudeamus
Laudes sibi debitas referamus
Regis cladem praenotavit
Cum scripturam reseravit
Testes reos comprovabit
Et Susannam liberavit
Gaudeamus
Laudes sibi debitas referamus
Babylon hunc exulavit
Cum Judaeos captivavit
Balthasar quem honoravit
Gaudeamus
Laudes sibi debitas referamus
Est propheta sanctus Dei
Hunc honorant et Caldaei
Et gentiles et Judaei
Ergo jubilantes ei
Gaudeamus
Laudes sibi debitas referamus
Statim apparebit Darius rex cum principibus suis,
venientque ante eum cytharistae,
et principes sui psallentes haec:
Ecce rex Darius
Venit cum principibus
Nobilis nobilibus
Ejus et curia
Resonat laetitia
Ad sunt et tripudia
Hic est mirandus
Cunctus venerandus
Illi imperia
Sunt tributaria
Regem honorant
Omnes et adorant
Illum Babylonia
Metuit et patria
Cum armato agmine
Ruens et cum turbine
Sternit cohortes
Confregit et fortes
Illum honestas
Colit et nobilitas
Hic est Babylonius
Nobilis rex Darius
Illi eum tripudio
Gaudeat haec contio
Laudet et cum gaudio
Ejus facta fortia
Tam admirabilia
Simul omnes gratulemur
Resonent et tympana
Cytharistae tangant cordas
Musicorum organa
Resonent ad ejus praeconia
Antequam perveniat rex ad solium suum
duo praecurrentes
expellent Balthasar quasi interficientes
eum tunc sedente Dario rege
in majestate sua curia exclamabit:
Rex in aeternum vive
Tunc duo flexis genibus secreto dicent regi
ut faciat accersiri Danielem
et rex jubeat eum adduci
illi autem aliis praecipientes dicent haec:
Audite principes regalis curiae
Qui leges regilis totius patriae
Est quidam sapiens in Babylonia
Secreta reserans, deorum gratia
Ejus consilium regi complacuit
Nam prius Balthasar scriptum aperuit
Ite velociter ne sit dilatio
Nos uti volumus ejus consilio
Fiat si venerit consiliarius
Regis et fueril in regno tertius
Legati invento Daniele dicent haec ex parte regis:
Ex regali venit imperio
Serve Dei nostra legatio
Tua regi laudatur probitas
Te commendat mira calliditas
Per te solum cum nobis patuit
Signum dextrae quod omnes latuit
Te rex vocat ad suam curiam
Ut agnoscat tuam prudentiam
Eris supra ut dicit Darius
Principalis consiliarius
Ergo veni jam omnis curia
Praeparatur ad tua gaudia
Et Daniel:
G'envois al roi
Conductus Danielis:
Congaudentes celebremus
Natalis solemnia
Jam de morte nos redemit
Dei sapientia
Homo natus est in carne
Qui creavit omnia
Nasciturum quem praedixit
Prophetae facundia
Danielis jam cessavit
Unctionis copia
Cessat regni Judaeorum
Contumax potentia
In hoc natalitio
Daniel cum gaudio
Te laudat haec contio
Tu Susannam liberasti
De mortali crimine
Cum te Deus inspiravit
Suo sancto flamine
Testes falsos comprobasti
Reos accusamine
Bel draconem peremisti
Coram plebis agmine
Et te Deus observavit
Leonum voragine
Ergo sit laus Dei verbo
Genito de virgine
Et Daniel regi:
Rex in aeternum vive
Cui rex:
Quia novi te callidum
Totius regni providum
Te Daniel constituo
Et summum locum tribuo
Et Daniel regi:
Rex michi si credideris
Per me nil mali feceris
Tunc rex taciet eum sedere juxta se
et alii consiliarii Danieli invidentes,
quia gratior erit regi, aliis in consilium ductis
ut Danielem interficiant dicent regi:
Rex in aeternum vive
Item:
Decreverunt in tua curia
Principandi quibus est gloria
Ut ad tui rigorem nominis
Omni spreto vigore numinis
Per triginta dierum spatium
Adoreris ut Deus omnium
O rex
Si quis ausu tam temerario
Renuerit tuo consilio
Ut praeter te colatur deitas
Judicii sit talis firmitas
In leonum tradatur foveam
Sic dicatur per totam regiam
O rex
Et rex dicat:
Ego mando et remando
Ne sit spretum hoc decretum
O hez!
Daniel hoc audiens
ibit in domum suam
et adorabit Deum suum,
quem aemuli videntes accurrent et dicent regi:
Numquid Dari observari
Statuisti omnibus
Qui orare vel rogare
Quicquam a numinibus
Ni te Deum illum reum
Daremus leonibus
Hoc edictum sic indictum
Fuit a principibus
Rex nesciens quare hoc dicerent respondet:
Vere jussi me omnibus
Adorari a gentibus
Tunc illi adducentes Danielem dicent regi:
Hunc Judaeum suum Deum
Danielem vidimus
Adorantem et precantem
Tuis spretis legibus
Rex volens liberare Danielem dicet:
Numquam vobis concedatur
Quod vir sanctus sic perdatur
Satrapae hoc audientes ostendent ei legem dicentes:
Lex Parthorum et Medorum
Jubet in annalibus
Ut qui sprevit quae decrevit
Rex detur leonibus
Rex hoc audiens velit nolit dicet:
Si sprevit legem quam statueram
Det poenas ipse quas decreveram
Tunc satrapae rapient Danielem
et ille respiciens regem dicet:
Heu heu heu quo casu sortis
Venit haec damnatio mortis
Heu heu heu scelus infandum
Cur me dabit ad lacerandum
Haec fera turba feris
Sic me rex perdere quaeris
Heu qua morte mori me cogis
Parce furori
Et rex non valens eum liberare dicet ei:
Deus quem colis tam fideliter
Te liberabit mirabiliter
Tunc projicient Danielem in
lacum statimque angelus tenens gladium comminabitur leonibus
ne tangant eum
et Daniel intrans lacum dicet:
Hujus rei non sum reus
Miserere mei Deus
Eleyson
Mitte Deus huc patronum
Qui refrenet vim leonum
Eleyson
Interea alius angelus
admonebit Abacuc prophetam ut deferat prandium quod
portabat messoribus suis Danieli in lacum leonum dicens:
Abacuc tu senex pie
Ad lacum Babyloniae
Danieli fer prandium
Mandat tibi rex omnium
Cui Abacuc:
Novit Dei cognitio
Quod Babylonem nescio
Neque lacus est cognitus
Quo Daniel est positus
Tunc angelus appehendens eum capillo capitis sui ducet
ad lacum et Abacuc Danieli offerens prandium dicet:
Surge frater ut cibum capias
Tuas Deus vidit angustias
Deus misit da Deo gratias
Qui te fecit
Et Daniel cibum accipiens dicet:
Recordatus es mei Domine
Accipiam in tuo nomine. Alleluia
Hic transactis angelus reducat Abacuc in locum suum
tunc rex descendens de solio suo veniet
ad lacum dicens lacrimabiliter:
Te ne putas Daniel
Salvabit ut eripiaris
A nece proposita
Quem tu colis et veneraris
Et Daniel regi:
Rex in aeternum vive
Item:
Angelicum solita misit pietate patronum
Quo Deus ad tempus conpescuit
Ora leonum
Tunc rex gaudens exclamabit:
Daniel educite
Te aemulos immittite
Cum expoliati fuerint et venerint
ante lacum, clamabunt:
Merito haec patimur
Quia peccavimus in sanctum Dei
Injuste egimus
Iniquitatem fecimus
Ille projecti in lacum statim
consumentur a leonibus
et rex videns hoc dicet:
Deum Danielis
Qui regnat in saeculis
Adorari jubeo
A cunctis populis
Daniel in pristinum gradum receptus prophetabit:
Ecce venit sanctus ille
Sanctorum sanctissimus
Quem rex iste jubet coli
Potens et fortissimus
Cessant phana cesset regnum
Cessabit et unctio
Instat regni Judaeorum
Finis et oppressio
Tunc angelus ex improviso exclamabit:
Nuntium vobis fero de supernis
Natus est Christus dominator orbis
In Bethlehem Judae
Sic enim propheta dixerat ante.
His auditis cantors incipient
Te deum laudamus
Te Deum laudamus
te dominum confitemur
Te eternum Patrem
omnes terra veneratur
Tibi omnes angeli
tibi celi et universe potestates
tibi cherubim et seraphim
incessabili voce proclamant
sanctus sanctus
sanctus Dominus Deus Sabaoth
Pleni sunt celi et terra
maiestatis glorie tue
Te gloriosus
apostolorum chorus
te prophetarum
laudabilis numerum
te martyrum candidatus
laudat exercitus
Te per orbem terrarum
sancta confitetur ecclesia
Patrem immense maiestatis
venerandum tuum verum:
et unicum filium
sanctum quoque paraclytum spiritum.
Tu rex glorie Christe.
Tu patris sempiternus es filius.
Tu ad liberandum suscepturus hominem:
non horusisti virginis uterum.
Tu devicto mortis aculeo:
aperuisti credentibus regna celorum.
Tu ad dexteram dei sedes:
in gloria patris.
Judex crederis esse venturus.
Te ergo quesumus tuis famulis subveni:
quos precioso sanguine redemisti.
Eterna fac cum sanctis tuis:
gloria numerari.
Salvum fac populum tuum domine:
et benedic hereditati tue.
Et rege eos:
et extolle illos usque in eternum.
Per singulos dies:
benedicimus te.
Et laudamus nomen tuum in seculum:
et in seculum seculi.
Dignare domine die isto:
sine peccato nos custodire.
Miserere nostri domine:
miserere nostri.
Fiat misericordia tua domine super nos:
quemadmodum speravimus in te.
In te domine speravi:
non confundar in eternum.
Finit Daniel
|
Sinu auks, Kristus,
on Beauvais’ noorus
loonud selle loo Taanielist.
Kuningas Belsassari sisenedes
laulavad talle tema ülikud:
Taevalaotuse kõikvõimsale hoidjale
toob üheskoos kiitust
meeste ja poiste hulk.
Nad kuulavad teraselt
truu Taanieli
kitsikusest ja kannatustest.
Kuningas kutsub enda juurde
tarku mehi seletama kirjutise tähendust,
mis kirjutatud Tema Käega.
Kuna targad mehed
ei suutnud seda lahendada,
olid nad kuninga ees vait.
Aga Taanielile, kes luges kirjutist
sai kohe selgeks,
mis nende eest jäi varjatuks.
Kui Belsassar nägi,
kuivõrd oli ta teistest parem,
seadis ta Taanieli õukonnas aukohale.
Siis aga leiti tunnistus tema vastu
ja lasti ta lõvidel
lõhki rebida.
Kuid enne kui lõvid Taanieli ründasid
oli Jumala soov,
et nad oleksid temaga leebed.
Ja Sa saatsid talle inglitiivul
ilmunud prohvetiga kehakinnituseks leiba,
et ta näljast ei nõrkeks.
Siis astub kuningas oma troonile
ja satraabid laulavad talle juubeldades kiitust:
Kuningas elagu igavesti!
Ja kuningas avab suu, öeldes:
Teie, kes te ootate mu käske,
tooge mulle templiriistad,
mis mu isa riisus
Juudamaad rängalt laastades.
Satraabid, tuues templiriistad sisse,
laulavad kuningale kiituseks:
Kiitkem oma kuningat, suurt ja võimast,
laulgem üllast kiitust ja sündsal häälel.
Tuhandel viisil rõõmutsegu õnnelik rahvas –
pidulaulude, harfimängu ja käteplaksutamisega.
Ta isa purustas juutide templi – tegi suure teo
ja see kuningas valitseb tema eeskujul.
Tema isa riisus Juudi riiki
ja peab nüüd oma pidu ilusate nõudega.
Need on kuninglikud nõud,
röövitud Jeruusalemmast ja toodud Paabelisse andamiks.
Viigem need Belsassarile, oma kuningale,
kes on omasid purpurisse rüütanud.
Ta on võimas, tugev, aurikas,
ta on vapper, üllas, ilus ja kaunis.
Laskem häältel kõlada sellise kuninga auks.
Laulgem kõik kõlavat kiitust kui üks mees.
Paabel naerab ja juubeldab, Jeruusalemm nutab.
nemad on hüljatud, meie kiidame võiduhõiskel Belsassarit.
Seepärast, rõõmustagu kõik selle vägevuse üle,
tuues neid kuninglikke nõusid tema majesteedile.
Siis ütlevad ülikud:
Ennäe, siin need on, su palge ees.
Vahepeal silmab kuningas Paremat Kätt, mis kirjutab seinale:
MENE TEKEL PERES
Seda nähes kisendab kuningas:
Kutsuge Kaldea matemaatikud
ja prohvetid,
otsige ennustajaid
ja tooge teadmamehi.
Juhatatakse sisse targad, kes lausuvad kuningale:
Kuningas elagu igavesti!
Näe, siin me oleme, su ees.
Ja kuningas ütleb:
Kes seda kirja loeb
ja sellest aru saab,
sellele antakse
võim Paabeli üle
ja selle märgiks saab ta kandma
purpurit ja kuldset kaelaketti.
Nõutult ütlevad nad kuningale:
Me ei oska seletada ega nõu anda,
mida tähendab see kiri ja see käsi.
Saatjate lauldes saabub kuninganna:
Ka kõik õpetlased ja targad, kes on kokku tulnud,
ei ole suutnud seletada selle käe ilmutust.
Ennäe arukat, kindlameelset ja mõjukat kõrgest soost naist kuldrüüs,
kuninglik abikaasa on siin.
Ta kutsub siia prohveti, kellelt kuningas
saab teada oma hävingust, mis siin kirjas.
Saatkem vägevat daami käsi plaksutades,
tehkem muusikat kõlavail häältel ja keeltel.
Saabudes laulab kuninganna kuningale kiitust:
Kuningas elagu igavesti!
Et saaksid teada kirja tähenduse,
kuningas Belsassar, kuula mu nõuannet.
Seda kuuldes pöördub kuningas kuninganna poole
ja kuninganna lausub:
Juudamaa vangide prohvetite hulgas
on suur teadmamees.
Taaniel on toodud oma kodumaalt
su võiduka isa poolt vangistatult,
ta elab nüüd siin su käsu all
ja mõistlik oleks teda kutsuda.
Lase ta viivitamata siia tuua,
sest ta seletab sulle selle ilmutuse.
Siis ütleb kuningas ülikuile:
Minge otsige Taanieli
ja kui leiate, tooge ta siia.
Ülikud, olles leidnud Taanieli, ütlevad talle:
Jumalate prohvet
Taaniel, tule kuninga juurde.
Tule, ta soovib
sinuga rääkida.
Ta on hirmul ja segaduses,
Taaniel tule kuninga juurde.
Mis on peidetud meie eest,
tahab ta teada saada sinult.
Ta tasub sulle kingitustega –
Taaniel, tule kuninga juurde –
kui ta saab sinult
teada kirja tähenduse.
Ja Taaniel ütleb neile:
Ma väga imestan, kelle nõul
mind otsib kuninglik käsk.
Igatahes lähen ja tasu nõudmata
teen teatavaks, mis on varjatud.
Taaniel tuleb kuninga juurde laulu saatel:
See on tõeline jumalateener,
keda kõik kiidavad,
kelle tarkuse kuulsus
on jõudnud kuninga õukonda.
Kuningas saatis meid tema järele.
Taaniel:
Vaesena võõrsil lähen teiega kuninga juurde.
Ülikud:
Nooruse säras,
täis taevalikku armu,
on ta ületamatu
kõikides voorustes ja kommetes.
Kuningas saatis meid tema järele.
Taaniel:
Vaesena võõrsil lähen teiega kuninga juurde.
Ülikud:
Tema on see, kelle abi
seletab ilmutuse,
milles Käega kirjutatu
rabas kuningat üliväga.
Kuningas saatis meid tema järele.
Taaniel:
Vaesena võõrsil lähen teiega kuninga juurde.
Jõudnud kuninga ette, ütleb Taaniel talle:
Kuningas elagu igavesti!
Ja kuningas ütleb Taanielile:
Eks kutsuta sind ju Taanieliks,
keda koos Juudamaa meestega vangi viidi?
Räägitakse, sul olevat Jumala vaim
ja sa selgitad kõik varjatu.
Kui sa suudad seda kirja seletada,
saad määratu hulga kingitusi.
Ja Taaniel ütleb kuningale:
Kuningas! Ma ei taha su kinke,
tasuta seletan neid sõnu.
Ja siin on seletus:
Sind ootab häda.
Sinu isa oli võimult
üle kõigist vägevaist,
suure ülbuse pärast aga
tõugati ta troonilt.
Ei käinud ta Jumala teed,
vaid pidas iseend jumala sarnaseks,
varastas templiriistad
ja kasutas neid nagu omi.
Pärast paljusid räpaseid tegusid
ta kaotas oma rikkuse,
ta aeti ära inimeste hulgast
ja ta sõi karjamaal rohtu.
Ja sina, tema poeg,
mitte vähem õel temast,
järgned oma tegudes isale –
kasutad neidsamu nõusid.
Kuna see pahandab Jumalat,
on kättemaksu aeg käes.
Seepärast ähvardab kiri
kohese hukatusega.
Kui Jumal ütleb "MENE",
on su kuningriigil lõpp.
"TEKEL" tähendab kaalusid,
mis on sind kergeks kaalunud.
"PERES" tähendab jagamist –
su kuningriik saab teisele.
Ja kuningas ütleb:
See, kes mõistatuse lahendas,
riietatagu kuninglikesse rõivaisse.
Taaniel pannakse istuma kuninga kõrvale
ja ehitakse kuninglike ehetega
kui kuningas hüüab:
Vii minema need nõud, väepealik,
et need mulle häda kaela ei tooks.
Siis lahkuvad satraabid paleest
viies nõud tagasi ja kuninganna lahkub.
Kuninganna saatelaul:
Saalomoni raamatus leidub
väärt ja paslik kiitus naisele.
Vaprana on ta hinnatud
kaugel maailma otsani.
Tema abikaasa võib tema hoolde usaldada
oma südame ja kogu oma rikkuse.
Seda naist võib võrrelda sellega,
kelle abi kuningas vääris.
Sest tema kaunid sõnad
selgitavad õpetlaste tarkust.
Meile on osaks saanud au mängida
sel pidulikul päeval,
ülistame teda hardusega
ja ühinegu meiega ka need, kes kaugelt tulnud.
Viies templiriistu Taanieli ette, lauldakse:
Tagastades templiriistu kuningalt,
keda juuda rahvas kardab,
hõisakem Taanielile.
Rõõmustagem!
Väärilist kiitust talle toogem!
Ta ennustas kuninga langust
kui seletas kirja,
ta paljastas valetunnistajad
ja päästis sellega Susanna.
Rõõmustagem!
Väärilist kiitust talle toogem!
Paabel pagendas ta
kui juudid vangi võeti,
nüüd Belsassar austab teda.
Rõõmustagem!
Väärilist kiitust talle toogem!
Ta on Jumala püha prohvet,
keda austavad nii kaldealased,
paganad kui ka juudid,
seepärast tervitagem teda.
Rõõmustagem!
Väärilist kiitust talle toogem!
Äkitselt ilmub kuningas Dareios oma ülikutega:
harfimängijad käivad nende eel
ja nende juhid laulavad nõnda:
Ennäe, kuningas Dareios
tuleb oma ülikutega –
üllaimaist üllam.
Ja tema õukond
rõkkab rõõmust,
laulust ja tantsust.
Ta on imetlusväärne,
kõigi poolt ülistatud,
talle kuningriigid
toovad andamit.
Kõik austavad
ja kiidavad kuningat.
Paabel ja isamaa
kardavad teda.
Rünnates oma väesalkadega
nagu tuulepööris
purustab ta vaenlase
ja hävitab ka vägevad.
Ausus
ja üllus ehivad teda.
See on õilis
Paabeli kuningas Dareios.
Tantsides ja lauldes
rõõmustagu rahvahulk temaga,
kiidetagu rõõmsalt
tema vägitegusid
nii imetlusväärseid.
Tänagem kõik koos!
Kõlagu trummid,
harfimängijad näppigu keeli,
kõlagu pillid
tema kiituseks.
Enne kui kuningas jõuab oma troonini,
ruttavad kaks õukondlast ette
ja ajavad Belsassari välja, kavatsedes ta ilmselt tappa.
Kui nüüd kuningas Dareios
on oma hiilguses istet võtnud, hüüab õukond:
Kuningas elagu igavesti!
Siis räägivad kaks neist põlvitades kuningale salamisi,
et Taaniel ette kutsutaks
ja kuningas käsib neil ta sisse tuua.
Nemad aga annavad käsu saadikutele edasi, öeldes:
Kuulake, kuninga õukonna ülikud,
kes te teete kogu maa seadusi.
On keegi tark mees Paabelis,
kes Jumala armust avab kõik saladused.
Tema nõuanne meeldis kuningale,
sest ta avaldas Belsassarile kirja saladuse.
Minge kiiresti, viivitamata,
ka meie vajame tema nõu.
Kui ta tuleb, siis saagu kuninga nõuandjaks
ja kolmandaks meheks riigis.
Saadikud, leidnud Taanieli, ütlevad talle kuninga poolt:
Kuninga käsul toome
sõnumi sulle, Jumala teenrile.
Sinu tublidust on kuningale kiidetud,
sind kohustab sinu imeline anne.
Vaid tänu sulle sai selgeks Käe sõnum,
mis oli kõigile mõistatuseks.
Kuningas kutsub su oma õukonda,
et ta saaks su tarkuses veenduda.
Sinust saab, nagu Dareios ütles,
tema esimene nõuandja.
Tule siis, sest kogu õukond
on valmis sind rõõmuga tervitama.
Ja Taaniel ütleb:
Ma lähen kuninga juurde.
Taanieli saatjate laul:
Rõõmustades pühitsegem
jõulupühi,
sest Jumala tarkus
on meid päästnud surmast.
Tema, kes kõik on loonud,
on sündinud inimeseks,
Tema, kelle sündi on kuulutanud
prohveti kõneand.
Nagu on nüüd lõpp
Danieli pühitsuse väel,
nii kaob ka juutide kuningriigi
vankumatu võim.
Sellel jõulupühal,
Taaniel, sind kiidab
rõõmuga see rahvahulk.
Sina päästsid Susanna
surmamõistmisest,
kui Jumal hingestas sind
oma püha leegiga.
Sina tõestasid
valetunnistajate süü,
sina võitsid Beeli ja lohemao
rahvahulga silme all.
Ja Jumal valvas su järele
lõvide augus,
olgu siis kiidetud Jumala Sõna
Neitsist sündinud.
Ja Taaniel ütleb kuningale:
Kuningas elagu igavesti!
Kuningas ütleb talle:
Kuna ma tean sind olevat küllalt tark
hoidmaks kogu riiki,
siis määran sinu, Taaniel,
kõrgeimale kohale.
Ja Taaniel ütleb kuningale:
Kuningas, kui sa mind usaldad,
ei tee sa minu läbi midagi halba.
Kuningas paneb ta istuma enda kõrvale.
Mõned kuninga soosingu pärast Taanieli peale kadedad
nõunikud peavad aga nõu,
kuidas Taaniel tappa ja ütlevad kuningale:
Kuningas elagu igavesti!
Ja seepeale:
Su õukonna aurikkad vürstid
tegid seaduse,
et sinu nime vääriliselt austada,
kõik teised jumalused heidetagu kõrvale
ja kolmekümne päeva jooksul
sind kummardataks kõigi poolt kui Jumalat.
Oo, kuningas!
Kui aga kellelgi on julgust
astuda su käsu vastu,
teenides mõnd teist jumalat peale sinu,
mõistetagu ta üle karmilt kohut
ja ta visatagu lõvide sekka.
Sellest kuulutatagu kogu riigis.
Oo, kuningas!
Ja kuningas ütleb:
Mina nõuan ja käsin,
et seda seadust ei jäetaks täitmata.
Kuulge, teie siin!
Seda kuulnud, läheb Taaniel oma majja
ja palvetab oma jumala poole.
Tema kadestajad näevad seda
ja ruttavad kuningale teatama:
Dareios, kas sa mitte ei andnud käsku,
mida kõik peavad pidama,
et keegi ei tohi paluda ega kiita
ühtki jumalat peale sinu,
ning et see, kes rikub seadust,
antakse lõvide kätte –
nii kuulutasid sinu ülikud
üle kogu maa.
Teadmata, miks nad seda räägivad, vastab kuningas:
Ma tõesti käskisin
kogu rahval end austada.
Siis toovad nad Taanieli ja ütlevad kuningale:
Aga meie nägime
Juudamaa meest Taanieli
oma Jumalat kiitmas ja palumas
vastu sinu seadust.
Soovides Taanieli vabastada, ütleb kuningas:
Teile pole antud
seda püha meest hävitada.
Seda kuuldes näitavad satraabid talle seadust ja ütlevad:
Parthia ja Meedia seaduses
on selgelt kirjas,
et kes ei kuula kuninga käsku,
see antagu lõvide kätte.
Seda kuuldes lausub kuningas vastu tahtmist:
Kui ta rikkus minu kinnitatud seadust,
karistatagu teda, nagu ette nähtud.
Siis võtavad satraabid Taanieli kinni
ja kuninga poole vaadates ütleb ta:
Oh häda! Mis kuri saatus
toob selle surmaotsuse?
Oh häda! Mis koletu roim!
Kuis võib mind anda metsloomadele
see kuri inimmass?
Kas nii mind tahad hävitada, kuningas?
Oh, millist surma lased sa mul surra!
Taltsuta oma viha.
Ja kuningas, kes ei saa teda vabastada, ütleb:
Jumal, keda sa nii ustavalt teenid,
päästab sind imelisel viisil.
Siis heidavad nad Taanieli koopasse.
Kohemaid ilmub ingel ja ähvardab mõõgaga lõvisid,
et nad teda ei puutuks.
Taaniel lausub koopasse minnes:
Sellel asjas pole ma süüdi,
halasta mu peale Jumal,
halasta.
Saada, Jumal, siia kaitsja,
kes taltsutaks lõvide väe,
halasta.
Vahepeal manitseb teine ingel
prohvet Habakuki viima Taanielile lõvikoopasse toitu,
mida too oli viimas oma viljalõikajaile, öeldes:
Habakuk, sa vaga vana,
vii Paabeli koopasse
Taanielile see toit:
kõikide kuningas käsib sind.
Ja Habakuk ütleb talle:
Jumal oma tarkuses teab,
et ma ei tunne Paabelit.
Ja ei tea ma ka koobast,
kuhu Taaniel on heidetud.
Siis haarab ingel tal juustest ja viib ta koopasse.
Ja Taanielile süüa pakkudes ütleb Habakuk:
Tõuse vend ja võta toitu,
Jumal on näinud su kitsikust,
Jumal saatis selle, täna Jumalat,
kes sind on loonud.
Ja Taaniel lausub rooga võttes:
Sa oled mind meeles pidanud, Issand,
Sinu nimel võtan selle vastu. Halleluuja!
Seejärel viib ingel Habakuki koju tagasi.
Kuningas astub alla oma troonilt,
tuleb koopa juurde ja lausub pisarais:
Arvad sa, Taaniel,
et sind päästab ja toob välja
sulle määratud surmast see,
keda sa teenid ja austad?
Ja Taaniel ütleb kuningale:
Kuningas elagu igavesti!
Ja seepeale:
Ikka halastav Jumal saatis kaitseingli,
õigel ajal sulges see
lõvide suud.
Siis hüüab kuningas rõõmsalt:
Tooge Taaniel välja
ja visake kadedad sisse.
Oma uhkeist rõivaist paljaks riisutult
seisid nad koopasuul ja hüüdsid:
Me oleme selle karistuse ära teeninud,
sest oleme patustanud Jumala pühamehe vastu,
oleme käitunud ebaõiglaselt
ja teinud ülekohut.
Nad heidetakse koopasse,
kus lõvid nad kohe nahka panevad.
Seda nähes ütleb kuningas:
Taanieli Jumalat,
kes valitseb igavesti,
käsin ma austada
kogu rahval.
Taaniel, kes tõstetakse tema endisesse seisusse, ennustab:
Vaata, tuleb see, kes on püha,
pühim pühadest,
keda võimas ja vägev kuningas
käsib teenida.
Kaob tempel, kaob kuningriik,
kaob ka pühitsus,
juutide riigi lõpp ja häving
on ligi.
Siis kuulutab äkitselt üks ingel:
Ma toon teile sõnumi kõrgest:
Petlemmas, Juudamaal,
on sündinud Kristus, maailma valitseja,
nii nagu prohvet on ennustanud.
Seda kuulnud, alustavad lauljad hümniga
Te Deum laudamus
Sind, Jumal, kiidame,
Sind, Issand, tunnistame.
Sind, Igavest Isa
austab kogu maa.
Sulle kõik inglid,
kõik taevad ja kõik võimud,
Sulle keerubid ja seeravid
hüüavad lakkamata:
Püha, Püha,
Püha on Issand, vägede Jumal.
Taevas ja maa on täis
Sinu majesteedi hiilgust.
Sind kiidab
aurikas apostlite koor
ja kiiduväärne
prohvetite hulk.
Sind kiidab
hiilgav märtrite vägi.
Sind tunnistab
Püha Kirik terves maailmas
mõõtmatult auväärseks Isaks.
Austades samuti Sinu tõelist
ja ainsat Poega,
ning Püha Vaimu, meie lohutajat.
Sina, Aukuningas Kristus,
Sina oled Isa igavene Poeg,
Sa oled enda peale võtnud inimese vabastamise,
Sa ei kohkunud tagasi Neitsi rüpest.
Sina, kes Sa võitsid surma astla,
avasid uskujatele taevariigi.
Sa istud Isa hiilguses
Tema paremal käel.
Sind usume kohtumõistjana tulevat,
seepärast palume Sind: aita oma sulaseid,
kelle Sa lunastasid oma kalli verega.
Lase meid koos pühakutega
olla Igaveses Aus.
Päästa oma rahvas, Issand,
ja õnnista oma pärandust.
Valitse
ja hoia neid igavesti.
Päevast päeva
me ülistame Sind
ja kiidame Su nime
aegade lõpuni.
Issand, hoia meid armulikult
patust sel päeval.
Halasta meie peale, Issand,
halasta meie peale.
Tulgu Sinu halastus, Issand, meie peale,
nii nagu lootsime Sinule.
Issand, Sinu peale ma lootsin,
ära jäta mind häbisse igavesti.
Taanieli mängu lõpp
|
|