LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

La finta giardiniera Armastuse aed eelmine järgmine Muusika autor Wolfgang Amadeus Mozart Sõnade autor Giuseppe Petrosellini Tõlge Malle Ruumet Teose kataloogi- või oopusenumber: KV196 ATTO PRIMO SCENA I Sandrina, Serpetta, Ramiro, Il Podesta, Nardo Che lieto giorno, che contentenza, spira allegrezza; Amor qui giubila, brillando va, Ramiro Fra cento affarini sospiro e peno, per me non splende mai di sereno, per me non trovasi felicita`, Il Podesta Il cor mi balza per il piacere, tra suoni e canti dovro`godere, dovro` godere; Sandrina amabile pur mia sara` Sandrina Sono infelice, son sventurata, mi vuole oppressa la sorte ingrata, di me piu`misera no, non si da`, no, non si da`. Nardo Neppur mi guarda, neppur m'ascolta; fara` costei darmi di volta, si`, darmi di volta, che donna barbara senza pieta`. Serpetta Con quella scimmia gia` s'e` incantato, fa il cascamorto, lo spasimato, lo spasimato, ma se mi stuzzica, ma se mi stuzzica la paghera`, la paghera`. Ramiro Celar conviene la pena ria. Il Podesta Via sollevatevi, Sandrina mia, Sandrina mia. Sandrina Son troppe grazie, troppa bonta`. Ramiro Vedro`placata l'iniqua stella, l'iniqua stella. Il Podesta Non so lasciarla ch'e`troppo bella, che` troppo bella. Serpetta Son pieni gl'uomini di falsita`, di falsita`. Sandrina, Serpetta, Ramiro, Il Podesta, Nardo: Che lieto giorno, che contentezza, qui d'ogn'intorno spira allegrezza. Amor qui giubila, brillando va, brillando va. Il Podesta Viva, viva il buon gusto della mia vezzosetta giardiniera, ch'e` il piu` gradito fior di primavera. Ramiro, che vi pare? Ramiro Non v'e` che dir, mi sembra il giardino incantato, eppur non basta a farmi rallegrar. Il Podesta Questa e`pazzia. Ma tu, Sandrina mia, perche´ mesta cosi`? Serpetta Uh, che sia maledetta. Dopo giunta costei non mi guarda piu` in faccia. Nardo Neppure un occhiatina. Il Podesta Via, spiegati carina, che t'affanna? Serpetta Patisce il mal di core. Sandrina Io non merto, signore, tanta vostra bonta`. Dovrei godere, sperar dovrei. Ma sento, che in seno un fiero affanno del povero mio cor si fa tiranno. Nardo Pur dovresti pensare... Serpetta Mi sento dalla rabbia divorare. Il Podesta Don Ramiro, Sandrina, allegramente. Qui a momenti s'attende la sposa mia nipote. Prepariamoci ai banchetti, ai festini. Io non voglio veder malinconia oggi che siamo in tempo d'allegria. Sandrina Ah che procuro invano... Ramiro Invan mostro scioltezza... Il Podesta Amico, ho gran timore, che sia del vostro mal cagione amore. Ramiro Pur troppo e` ver; per una donna infida son ridotto a languire... Il Podesta Oh che sproposito! Affliggersi cosi` per una donna, por la vita in periglio? Prendete il mio consiglio; scegliete un altra bella, dategli il vostro core, che se amor vi feri`, vi sani amore. Ramiro Mi guardi il ciel, che appena dalle catene sciolto cercare voglia nuovi ceppi per me; non fia mai vero, che mi venga in pensiero idea si` sciolta e m'accenda d'amore un altra volta. Ramiro Se l'augellin sen fugge dalla prigione un giorno, al cacciatore intorno, non piu` scherzando va... Se l'augellin sen fugge dalla prigione un giorno, al cacciatore intorno, non piu` scherzando va, Libero uscito appena da un amoroso impaccio, l'idea d'un altro laccio, che tremar mi fa Se l'augellin... SCENA II Il Podesta Presto, Nardo, Serpetta, andate, andate che´ l'arrivo de' sposi vo´ che tutto sia pronto, con pompa, splendidezza e proprieta`. Serpetta Vo restar con Sandrina in liberta`. Nardo Via Serpetta, il padrone ad ubbidir si vada. Vanne, rompiti il collo, ecco la strada. Il Podesta Siam pur soli una volta, veniamo un poco a noi; cara Sandrina mi spiego in due parole, ardo, moro per te, quel brio, quel vezzo subito mi colpi', mi colpi`. Sandrina Signor, che dite? Povera villanella... Serpetta Venga Sandrina anch'ella a travagliar con noi. Il Podesta Sandrina ha da star qui, parti, che vuoi? Serpetta Ubbidisco (stregaccia). Il Podesta Cosi` com'io dicevo, speranza del mio cor, so quel che dico, so quel che penso... basta... Sandrina Ah pensate, signore, al vostro grado, voi nobile, io meschina... Il Podesta Eh che l'amore non conosce ragione, uguaglia tutto. Sandrina Ma una donzella onesta non permetter non deve che s'avvilisca... Serpetta Signore compatisca se interrompo nel meglio. Il Podesta Che disdetta! Serpetta Dica la toeletta di madama la sposa dove poi la destina? Il Podesta In gabinetto, in camera, in cucina. Serpetta Mi perdoni (sfacciata). Il Podesta Non piu`, cara, quel volto nobilita la gente Sandrina Che sperate? Il Podesta Voglio farti mia sposa. Serpetta Gli direte chi son... Il Podesta Dico che sei un'ardita insolente, temeraria importuna! Serpetta Ma sentite una parola sola... Il Podesta Parti, va via di qua, vil donniciuola. Serpetta Vado, vado, pazienza. (Ma tu la pagherai, brutta fraschetta) Sandrina Permettete, signor... Il Podesta No, senti, aspetta, mia cara, non partir; se tu sapessi... (Son fuor di me) che smania, che tumulto ho nel core, ne` so se sia speranza, oppur timore. Il Podesta Dentro il mio petto io sento io sento un suono, una dolcezza, un suono, una dolcezza di flauti e di oboe, di flauti e di oboe. Che gioia, che contento, che contento, manco per l'allegrezza, piu`bel piacer non v'e`, jne Ma Dio, che all'improvviso si cangia l'armonia che il cor fa palpitar. se n-entran le viole e in tetra melodia, mi vengono a turbar, a turbar. Poi sorge un gran fracasso, li timpani, le trombe, fagotti e contrabbasso mi fanno disperar, mi fanno disperar... SCENA III Sandrina Della nemica sorte quante vicende mai finor soffersi! Trafitta, abbandonata dall'amante sotto spoglie mentite, in esercizio abietto son contenta passare i giorni miei. Almen potess'io, oh Dei! l'ingrato riveder: ma che mi giova cosi` struggermi in pianto... Nardo Marchesina... Sandrina Ah, taci per pieta`, potrebbe alcuno qui ascoltarti. Nardo Siam soli, ne` v'e` alcun che ci senta. Sandrina Tu sai, che l'anno e` scorso da quell'infausta notte, che il Contino Belfiore invaso da una pazza gelosia mi trafisse spietato, ed all'istante credendomi gia` morta mi lascio`, si parti`. Nardo Che brutto caso! In ripensarlo solo mi scappano le lagrime. Sandrina Ah caro servo, sai pur che a solo oggetto di ritrovar l'amante, in queste spoglie teco m'indussi andar raminga, e ognuno mio cugino ti crede. Ma quivi giunto appena, si preparan per me nuovi disastri. Nardo Ma quella, perdonate, mi pare frenesia: giacche´ la sorte ci ha fatto capitare in questo bel soggiorno, ove dal Podesta`voi siete amata... Sandrina Questo motivo appunto or mi sprona a partire, vedermi astretta i sospiri le smanie, i rimproveri udire in ogni istante d'un importuno amante... Nardo Eh, signorina, chi v'obbliga ad amarlo? Seguitate lo stil dell'altre donne: fingete, lusingatelo, fategli quattro smorfie. Sandrina Oh, non mi piace questo moderno stile: nemmen per gioco io voglio arder di nuovo amore; il cuor degli uomini gia` conosco abbastanza; vo´ subito partire... SCENA IV Ramiro Gl'uomini s'han d'amar, non da fuggire. Nardo E dice molto bene Ramiro Ah perche´ mai voi gl'uomini abborrite? Sandrina Perche´ finti e incostanti... Ramiro Eppur vi sono degl'uomini fedeli; io tal mi vanto amai nobil donzella (ahi rimembranza!) ed allor ch'io m'offersi ad unirmi con lei, l'empia mi sprona, mi tradisce, mi lascia e m'abbandona. Sandrina Eccoli`! Tutto il male gia` proviene da noi, povere donne, fier destino e` il nostro! Pace non v'e`per noi, ne` contentezza , ne` ci serve la grazia e la bellezza. Sandrina Noi donne poverine, tapine, sfortunate, appena siamo nate ch'abbiamo da penar. Disgrazie da bambine, strapazzi grandicelle, e dell'eta` nel fiore o siamo brutte o belle il maledetto amore ci viene a tormentar, o siamo brutte, o siamo belle il maledetto amore ci viene a tormentar... Ah donne poverine, ah donne poverine, meglio saria, saria per noi non nascere, non nascere o morir... Ramiro Sarei felice appieno, se piu`non fosse in vita Arminda ingrata, oh che al mondo per me non fosse nata. SCENA V Nardo Io per me non capisco con chi l'abbia costui; ma la padrona mi sembra ancor che voglia dar di volta. E ver, che n'ha ragione per quell'indegna azione che gli fece il contino, ma forse... e senza forse il mio caso e` peggior, che per Serpetta mi vado consumando: ella mi fugge e scaccia, neppur mi guarda in faccia... che faro`? Per far che senta amore, piangero`. Ah che non giova il pianto a piegar della donna il cor maligno, ch'e` piu` duro di un ferro o di un macigno. Nardo A forza di martelli il ferro, il ferro si riduce, a forza di scarpelli il marmo, il marmo si lavora; di donna il cuor ognora ne` ferro, ne`martello, ne` amore tristarello la puo` ridurre a segno, la puo` capacitar, capacitar. siam pazzi tutti quanti che andiamo appresso a femmine, si sprezzino, si scaccino, si fugghino, si piantino, si lascino crepar, crepar, crepar... SCENA VI Il Podesta Mia cara nipotina, riposatevi un poco, che a momenti lo sposo giungera`. Arminda Questa tardanza e` una somma increanza; egli dovea prevenire il mio arrivo. Il Podesta Forse ancora non sa Arminda Non sa ch'io sono testina e capricciosa. Il Podesta Via colle buone, via, che di qui a poco vi passera` la collera. Arminda Sediamo. Ehi, qui venghino sedie. Serpetta Ecco sedie, ecco sedie, non gridate, ch'io non sono sorda. Arminda Chi e` costei? Serpetta Io son la cameriera... Arminda E non venite a fare il vostro debito, a inchinarvi, ossequiarmi, a baciarmi la mano? Serpetta Or volea farlo... Arminda Andate. Il Podesta Andate. Serpetta Vado. Arminda Eh, ragazza, ragazza. Serpetta (Che pazienza!) Arminda V'e`nuova del mio sposo? Serpetta No, signora, ma credo... Arminda Andate. Il Podesta Andate Serpetta Con costei non farem troppo bene. Arminda Ditemi, signor zio, avete voi notizia, se il mio sposo sia bello manieroso? Il Podesta In quanto a questo... Serpetta Signori, presto, presto, e` giunto un carrozzino... Arminda Questo sara` il Contino. Il Podesta Vado a incontrarlo... ola`, ch'ognuno stia pronto all'ufficio suo... Nipotina sentite... avvisa tutti... camerieri, staffieri... Serpetta Eccolo qua. Arminda Or mettiamoci un poco in gravita`. SCENA VII Il Contino Che belta`, che leggiadria, Che splendore, eterni Dei! Guardo il sole, e guardo lei, e colpito da quei rai parmi, oh Dio! Di vacillar, e colpito da quei rai parmi, oh Dio! Di vacillar, parmi, oh Dio! Il Contino Sposa, Arminda, mio sole, precipitosamente, come a sua principessa e sua regina, il Contino Belfiore a voi s'inchina. Arminda Contino, vi son serva e vi accetto nel cor (non mi dispiace). Il Podesta Oh mio signor contino, e quasi nipotino, prendete un caro abbraccio con affetto sincero dal nobil Podesta` di Lagonero. Il Contino Permettete, sposina, che sulla bianca mano... ah non sbagliai... perdonate signor, so il dover mio. Pien d'ossequio... con voi bella ragazza. No, che mancar non voglio Sposa... signor... ragazza... io gia` m'imbroglio. Serpetta (Quanto mi vien da ridere, bella caricatura.) Il Podesta Or dite un poco d'Arminda, mia nipote, vostra sposa novella, Contino, che vi par? Il Contino Superba, e bella. Bella fronte, begl'occhi, belle guancie, bel naso, bel bocchino: ah, voi siete, mia cara, un gelsomino. Arminda E voi sembrate appunto un girasole, che si volge qua e la` tutti i momenti, anzi una banderola a quattro venti. Il Contino Perche´, perche´ mia cara, mia plenilunia stella, voi mi dite cosi`? Arminda Perche´vi scorgo volubile e leggiero: che dite signor zio? Il Podesta Lasciate ch'io l'osservi; dalla fisonomia mi par... non sbaglio... nipote, e` un uom costante! Il Contino Oh costantissimo! Il Podesta Fedele! Il Contino Fedelissimo! Io son qual duro scoglio, anzi qual nave, che in mezzo al mare infido mi frango... no, mi sprezzo, oibo`, m'arresto; voi m'intendete, il paragone e`questo. Il Podesta Oh circa il paragone... udite bene: voi siete un aquilone... oibo`, qual nembo... anzi qual vento... no, qual mongibello; voi m'intendete e` il paragon piu` bello.s Arminda Ben lo vedro`, ma ditemi, voi mi amate? Il Contino Se v'amo? Al primo lampo di quei vezzosi e fulminanti rai sotto il colpo restai. Arminda Adagio, adagio, sapete chi son'io? Il Contino Voi siete, oh cara... Arminda Io sono capricciosa, cervellina insolente. Il Contino C'ho piacere. Il Podesta Me ne consolo. Arminda Ho buone mani e faccia. Il Contino Viva, viva. Il Podesta Benissimo. Arminda Adopro anche il bastone. Il Podesta Meglio, meglio. Il Contino Brava, brava, bravissima, che grazia, che portento, che scioltezza, io mi sento rapir. Arminda Ci siamo intesi. Io v'amero`; ma guai se vi scopro incostante; anche se foste in mezzo della via io vi do quattro schiaffi, anima mia. Arminda Si promette facilmente dagl'amanti d'oggi di` e la semplice zitella se lo crede, poverella, e si fida a dir di si`. Io pero` non fo cosi`: Patti chiari e patti schietti, pria di dirvi si`o no. Voi sarete l'idol mio, il mio ben, la mia speranza. Ma se mai, com'e`l'usanza, mi mancaste, m'ingannaste, io le mani adoprero`, io le mani... Si promette, si promette facilmente dagl'amanti, d'oggi di`; ma se mai, com'e` l'usanza, mi mancaste, m'ingannaste, io le mani adoprero`... SCENA VIII Il Podesta Che dite, signor Conte, che vi pare di mia nipote? Il Contino Oh, quanto m'innamora e m'accende si` cara bizzaria; oh, che fortuna, che bella sorte, amico, ritrovare una donna, ma che dico una donna? Ella e` una dea, che in vezzo, che in belta`, che in leggiadria, non v'e`chi a lei somiglia. E puo` dirsi l'ottava meraviglia. Il Podesta Non fo per dir che m'e` nipote, in tutto ella e`particolare, a sentirla parlare e` un piacere, uno spasso, sputa sentenze, e par Torquato Tasso. Il Contino Eh gia` si vede, e gia`la cosa e` chiara, ed alla fama che di lei gia` corre per tutte le gazzette mi sono innamorato: cent'altre ho ricusato bellissime fanciulle... nol credete? Il Podesta Oh, lo credo purtroppo. Il Contino Assicuratevi, che dovunque son stato le donne a truppe, a schiere correvan disperate il compendio a mirar nel mio bel volto di grazia, di valor insieme accolto. Il Podesta Oh bravo il mio Contino, mi piace il vostro brio. Il Contino Son cavalier di spirito, son stato in guerra viva, ho espugnato fortezze, e pur dal viso amabile della mia cara Arminda son fatto prigionier, quivi volando venni a posta corrente, ho lasciato per lei tutti i miei feudi, le cariche, i vassalli, il marchese mio padre, la duchessa mia nonna, e tanti e tanti cugini titolari... voi ridete? Cattera non sapete chi sieno i miei parenti. Vivi, morti e nascenti, udite, udite: vi daro` in abresce` qualche contezza della mia nobilta`, di mia grandezza. Il Contino/Il Podesta Da Scirocco a Tramontana, da Levante a mezzo giorno e`palese intorno, intorno la mia antica nobilta`, Ho gran feudi ed ho vassalli, ho piu`nonni marescialli, piu` sorelle principesse, tre regine, sei contesse, dieci consoli romani ed i principi i sovrani non si posson numerar. Ma cospetto! Voi ridete? Signor mio, non li vedete, non li vedete. Ecco Numa, ecco Scipione, Marco Aurelio, Marco Agrippa, Muzio Scevola e Catone, e quei due che vanno a spalla Don Tiberio e Caracalla, con rispetto salutateli, sprofondatevi, inchinatevi, a ciascun di qua di la`. Ecco Numa, ecco Scipione, salutateli, Marco Aurelio,Marco Agrippa, sprofondatevi, Muzio Scevola e Catone, inchinatevi e quei due che vanno a spalla Don Tiberio e Caracalla, con rispetto salutateli, sprofondatevi, inchinatevi, a ciascun di qua di la`. Il Podesta Evviva, evviva I consoli Romani Scipione, Caracalla: ah, ah, le risa non posso trattenere, questo e`spasso da ver, quest'e` piacere. SCENA IX Serpetta In questa casa non si puo` stare: dopo giunta costei almeno cento volte chiamera` in un momento e di schiattar per lei non me la sento. Ma Nardo qui s'appressa, da costui gia` m'aspetto la musica ordinaria de' sospiri, fingero` non vederlo, e qui seduta mi spassero` a cantare un'arietta novella, come vuole il marito una zitella. Serpetta Un marito, oh Dio, vorrei amoroso e pien d'affetto, amoroso e pien d'affetto, ma un marito un po' vecchietto, mamma mia, non fa per me, Nardo Come in questa canzone il sentimento esprime, anch'io gli vo' risponder per le rime. Nardo Un marito, oh Dio, vorresti amoroso e pien d'affetto, amoroso e pien d'affetto, ma un marito giovinetto, figlia mia, non fa per te, figlia mia, non fa per te. Serpetta Bravo, signor buffone, chi vi ha dato la licenza di penetrar fin qui? Nardo Cara Serpetta, perdonate l'ardir, qui ritrovai l'uscio aperto ed entrai. Serpetta Se volete il padrone sta da quell'altra parte, andate, andate. Nardo Cosi`mi discacciate? Eppur carina, io scolpita vi tengo in mezzo al petto. Serpetta Cinque volte l'ho detto, e questa che fan sei, no, non sono per voi gl'affetti miei. Nardo Ma tanta tirannia, dite, oh cara... Serpetta Non piu`, parlo sincera, fatto per me non siete. Nardo Dite almeno il perche´? Serpetta Non mi piacete. Nardo Pazienza, eppur un giorno avrete a richiamarmi. Serpina Ah, ah! Nardo Ridete? Serpetta Rido perchè credete Che a trovare un marito Ci voglia una gran cosa. Ve ne son tanti e tanti: basta, ch'io volga un sguardo, ho mille amanti. Serpetta Appena mi vedon, appena mi vedon chi cade, chi sviene, mi vengono appresso, nessuno li tiene, e come insensati, storditi, stonati, cosi` van gridando, smaniando cosi`: Mirate che occhietti, che sguardi d'amore, che vita, che garbo, che brio, che colore, bellina, carina, vi vo' sempre amar, Io tutta modesta abbasso la testa, abbasso la tesat, neppur gli rispondo, li lascio passar... SCENA X Sandrina Geme la tortorella lungi dalla compagna, del suo destin si lagna, si lagna e par che in sua favella vogli destar pieta`,vogli destar pieta`, jne. Sandrina Io son la tortorella che mi lagno lungi dal mio tesoro, senza trovar sollievo al mio martiro. Armata di costanza faro`coi miei sospiri impietosir le stelle e il caro amante finch'io non trovero` tortorella infelice ognor saro`. Arminda (Questa sara` la bella giardiniera) Eh, ragazza sentite. Sandrina Mia signora. Arminda Dimmi pur che cos'hai, che ti sento lagnar? Sandrina Penso a' miei guai. Arminda Ho capito, ho capito, tu sospiri, forse pel Podesta`. Sandrina Mi meraviglio, io son povera, e` ver, ma sono onesta, conosco il grado mio... Arminda Taci fraschetta, ola`sai chi son io? Misura i detti e pensa che parli con Arminda. Sandrina Perdonate... io non sapea... Arminda Ti compatisco, or sappi, ch'io quella son, ch'oggi daro` la mano al Contino Belfiore... Sandrina (Oime` che sento!) Il Contino e` lo sposo? E sara` vero? Oh Numi! Arminda Ei giunse poco fa, se lo vedessi quanto e`vago e gentil. Sandrina (Ah ch'io non reggo, io mi sento morir.) Arminda Tu impallidisci? Che mai ti turba? Sandrina Un fiero improvviso dolore... oh Dei m'assale... sento strapparmi l'anima mia... mi manca il cor... nel seno... sudo... gelo... non reggo... io vengo meno. Arminda Misera!... ola`, chi la soccorre? Oh Dio! Non v'e` alcun che mi senta? Il Contino Vi son io. Arminda Presto, caro Contino, assistete un momento quest'infelice giovane svenuta, che intanto io vado a prendere antidoto valevole a richiamarla in vita. Il Contino Ecco, idol mio, men volo a darle aita. Il Contino Numi! Che incanto e` questo. Violante! E` viva? Oime`! tremo da capo a pie`; dove mi sia non so. Sandrina Deh vieni ingrato core, guardami, guardami son pur quella. Il Contino La voce e` di Violante, il ciglio, il sembiante. Ma come in queste spoglie sara' la fantasia, meglio l'osservero' E' lei senz'altro, senz'altro, e' lei, coraggio piu' non ho, Sandrina Ah, della pena mia pieta' sentite, oh Dei! (vaatab teda tähelepanelikult) Il Conte? Oh Dio! Che miro! SCENA XII Arminda Ecco il liquor, prendete... Ramiro Contino, permettete Arminda Ramiro? Che faro'? Ramiro Arminda? Che faro'? Sandrina (Che dico?) Sandrina, Arminda, Ramiro, Conte Ah che gran colpo e' questo qual fulmine funesto misera/misero mi gelo'? Il Contino (Son dubbioso sbalordito, io non so, se veglio o dormo, d'esser stupido mi par) Sandrina (Son confusa, ho il cor smarrito, e' si' barbaro il dolore che mi forza a lacrimar.) Ramiro (Che stupor, sono insensato, resto immobile, mi perdo, io non so che mai pensar, che mai pensar.) Arminda Che m'avvenne, cos'e' stato, non comprendo piu' me stessa, parmi, oh Dio! di vaneggiar Sandrina, Arminda, Ramiro, Il Contino (Sento l'alma in sen oppressa, non ho fiato da parlar.) SCENA XIII Il Podesta Che silenzio! Fan lunari. Questa scena che vuol dire, questa scena che vuol dire? Via Sandrina, rispondete, miei signori, perche' tacete? Su, parlate, cosa c'e', cosa c'e'? Sandrina (Che rispondo?) Il Contino (Io qui m'imbroglio.) Ramiro (Son perplesso!) Arminda (Non ardisco.) Il Podesta Non intendo, non capisco, non capisco. Ma la cosa non va schietta, non e' liscia per mia fe'! Ramiro, Il Contino Tu sei quella? Sandrina (al Conte), Arminda (a Ramiro) Tu sei quello? Ah che gira il mio cervello, va balzando qua e la'. SCENA XIV Il Podesta Che tratto e' questo, che stravaganza, senza rispetto, senza creanza lasciarmi solo com'un ridicolo, com'un ridicolo! Li mando tutti, li mando al diavolo, metto da parte il grado, il titolo, il nepotismo, la nobilta'. Serpetta Oh mi rallegro, caro signore, la giardiniera con il Contino fanno l'amore qui nel giardino con tutta pace, con liberta'. Il Podesta E dove sono... la gelosia... Nardo Non gli credete, quest'e' bugia, quest'e' un compendio di falsita'. Serpetta Se con quest'occhi, con quest'orecchie non osservata l'ho visti e intesi. Nardo Sono menzogne troppo palesi, troppo palesi Il Podesta' Voglio chiarirmene. Serpetta Venite qua, qua, qua... Costui mentisce... Nardo Costei v'inganna, costei v'inganna... Il Podesta Saziati pur, saziati pur, sorte tiranna, sorte tiranna. Ecco burlato, ecco tradito un uomo celebre, un Podesta', un uomo celebre, un Podesta'. Serpetta, Podesta', Nardo Or or vedremo, lo scopriremo e chi mentisce la paghera'... SCENA XV Sandrina Ma voi che pretendete, che pretendete da un'infelice, oh Dio! Oh Dio! Arminda non son io, il vostro dolce amor. Il Contino Ah per pieta' parlate, parlate via ditemi, carina, voi siete Violantina, regina del mio cor. Serpetta Vedete quante smorfie gli fa quella fraschetta, gli fa quella fraschetta. Il Podesta Lo vedo, lo vedo, ah, maledetta, maledetta, la voglio subissar, la voglio subissar. Nardo (Il Conte? Oh che disdetta! Potessi rimediar) Sandrina Voi siete in gran errore. Il Contino (Ah questo e' un gran stupore) Arminda Da un perfido burlata dovro' cosi' restar. Ramiro E poco un'alma ingrata avvezza ad ingannar. Sandrina Barbaro, barbaro senza fede e' questa la mercede del mio costante amor? Misero, in che mancai, dimmi che feci mai, perfido traditor! Il Contino Si', che l'ingrato io sono, io sono, idolo mio, perdono, perdono, cara Violante bella... Sandrina Eh, non son io gia' quella, Violante la meschina diceva pur cosi', ma oh Dio! Oh Dio! Ch'ella, ch'ella mori', si', mori'. Il Podesta Rispondete! Arminda Seguitate! Ramiro Signor Conte! Non tremate! Nardo (Non so come finira', finira') (Pur convien ch'io soffra e taccia) Il Contino (Gia' la sposa mi minaccia, mi minaccia.) Serpetta, Arminda, Ramiro, Il Podesta', Nardo Che si dice, che si fa, che si fa? Arminda Amoroso mio Contino. Podesta' (Sandrinale irooniliselt) Giardiniera semplicetta. Ramiro Mi consola, mi diletta. Serpetta Che bel volto modestino! Su, godete, cari amanti. Regni in voi la bella pace. Scenda amor colla sua face ed accenda il vostro cor. Sandrina Ah che sola io son capace di tormento e di dolor. Il Contino Ah che solo io son capace di tormento e di dolor. Serpetta, Ramiro, Il Podesta', Nardo Scenda amor colla sua face... Sandrina Ah che sola io son capace... Arminda Perfido! Indegno, indegno, vorrei strapparti dal petto il core. Ramiro Ma tanto sdegno, tanto furore non so capir. Serpetta (Sandrinale) Vorrei sbranarti, brutta sguaiata, brutta sguaiata. Il Podesta' Voglio esiliarti, donnetta ingrata. Nardo (Io resto estatico, non so che dir.) Sandrina Che pena barbara, che crudo affanno! Mi sento oppressa da un duol tiranno, non so rispondere, non so parlar. Il Contino Che giorno critico inaspettato! Tra questa e quella sono imbrogliato, non so risolvere, non so che far. Sandrina, Serpetta, Arminda, Ramiro, Podesta' Nardo Che smania orribile! Non ho ricetto, l'ira, la collera ch'io sento in petto, non so reprimere, non so frenar, no, no, no. ATTO SECONDO SCENA I Ramiro, Arminda Non fuggirmi, spietata, ingratissima donna, arresta il passo. Arminda Che ardire e' il tuo, che vuoi, che pretendi da me? Ramiro Barbara, infida, che pretendo, che voglio? Ed ha cor di mirarmi? Se immaginar potea, che tu nipote fossi del Podesta', no, non avrei a te data la pena di vedermi e arrossir. Arminda Ma se la sorte tua non mi vuol... Ramiro Troppo leggier pretesto: il tuo fasto, l'orgoglio, e l'ambizion t'indusse a lasciar l'amor mio; ma il ciel spregiura, che mille volte in testimon chiamasti di tue promesse, il cielo fara' le mie vendette. Arminda Ola', che troppo or t'avanzi con me; si', lo confesso, ti tradii, t'ingannai; conosco il fallo mio, ma non so detestarlo; e' troppo bello il mio Contino. Ramiro Ah, frena gli accenti, audace, e non vantarmi in faccia l'odiato rival; no, non godrai de' torti miei, che quell'indegno core la vittima sara' del mio furore. Arminda Eppur mi fa pieta'; comprendo appieno, che mi sgrida a ragion; ma no, che all' arco non ritorna lo stral; son nell'impegno di sposare il Contino, sara' questo un capriccio, oppur destino. SCENA II Il Contino Ah, che son disperato! Dacche' vidi Sandrina, non ho pace, non so piu' che mi fare... la voglio ritrovare... dappertutto l'ho cercata finora... Adorata signora.... Arminda Piano, piano, ditemi, son curiosa di sapere chi sia colei che ricercando andate? Il Contino Diro'... Arminda Non vi scostate. Il Contino Venni... ma mi credea... (bisogna usare franchezza!) voi ricercavo, oh bella... Arminda Ma sentite. Il Contino (Costei mena le mani) Dite, dite! Arminda Ma non posso in distanza. Il Contino Anima mia, smanio, moro per voi. Arminda Taci bugiardo, va a piedi di colei... Il Contino Ma udite almeno il fatto come sta... Arminda Che dir potrai? Dacche' vidi Sandrina non ho pace... Perfido, e in faccia mia? Nel giorno istesso, oh Numi! Che meco unir si deve mi tradisce cosi', cosi' m'inganna un amante infedel? Sorte tiranna! Arminda Vorrei punirti indegno, vorrei strapparti il core, ardo nel sen di sdegno, ma mi trattiene amore che sospirar mi fa. Questa mercede, ingrato, tu rendi all'amor mio? Ah! Mi confondo, oh Dio, fra l'ira e la pieta'. SCENA III Il Contino Ah, costei non e' donna, e' un demone, una furia, se non mostravo spirito... Serpetta Signore.... Il Contino Oime'... Serpetta Che cosa e' stato? Il Contino Niente, niente, stavo sopra pensiero. Serpetta Vorrei dirvi, se mi date il permesso, che vidi poco fa la vostra sposa, che pareva una fiera scatenata, minacciava vendetta contro di voi. Il Contino Ma presto gli passera' la collera. Serpetta Eh non dite cosi'. Voi non sapete che bestie sien le donne quanto son sdegnate; io vi consiglio d'andar tosto da lei tutto sommesso, chieder scusa del fallo, e baciargli la man. Il Contino Chi lo comanda? Serpetta L'Ubbidienza, il rispetto, ch'esigono le donne, il dovere, la moda... Il Contino Eh, va in malora tu, la moda il dover, la sposa ancora. SCENA IV Serpetta Quanto lo compatisco; aver che fare con una donna strana... Nardo Mia vezzosa Diana, perdonate. Se a voi sono importuno: ha sempre il cor gentile una donna ch'e' bella. Serpetta Oh bella, oh brutta, io non sono per voi Nardo S'io morissi pero'? Serpetta Non piangerei. Nardo Dunque vado a morir. Serpetta Buon viaggio a lei. Nardo Or ben, giacche' vi scorgo piu' dura d'uno scoglio e sorda piu' d'un aspide... Mirate, trattenetemi il colpo... Serpetta Fate, fate. Nardo E pur non ho coraggio di darvi un tal disgusto. Serpetta V'ingannate da ver, ch'avevo gusto. Nardo Dite cio' che volete, questo vostro disprezzo sempre piu' m'innamora, e accresce il fuoco. Serpetta Mi par che a poco a poco cominciate a piacermi. Nardo Dite da vero? O mi burlate?... gcara... che contento, io piu' non sono in me... corpo di Giove, costei m'ha imbalsamato, mi par di essere un altro. Serpetta Or ben, sentite: io v'amero' ma voglio che mi veniate avanti con un aria smorfiosa appassionata: la mano dritta al petto strisciando il piede all'uso forastiero: su via, da bravo, a voi, presentatevi; fatemi degl'inchini, dritto, brillante, snello. Nardo (Tutto m'induce a far quel viso bello) Nardo Con un vezzo all'Italiana vi diro' che quel visetto m'ha infiammato il core, il petto, che languire ognor mi fa. Non vi piace, non va bene? Via, proviamo alla Francese, alla Francese Ah, madama, eccomi qui. oh neppur va ben cosi'? Su, vediamo un po' all'Inglese, all'inglese: Ah, mio ben, dite, dite, dite di si'... Maledetta indifferenza mi fa perder la pazienza: qui non serve alla Francese, non capacita l'inglese, non gli piace alla Italiana. Oh, che umor, che donna strana, io mi perdo in verita' Serpeta Costui mi da' piacere, sarebbe bella che cosi' non volendo avesse a innamorarmi; ma che dico, che mi viene in pensiero? E' cugino a Sandrina; ah non fia vero. SCENA V Sandrina Che strano caso e' il mio! Trovar l'amante ed essere in procinto di perderlo per sempre! Pronto a sposare Arminda... eh, s'abbandoni un crudele ingrato che mi trafisse... oh Dio! se fu un trasporto di gelosia, e se mi crede estinta condannarlo potro'? Con troppa forza mi parla amor per lui; si cerchi solo di frastornar le nozze; e' ver, potrei svelarmi, ma non e' tempo... ei viene... ah qual tumulto provo nel sen allorche' m'e' vicino. Il Contino Maledetto destino! Ecco contro mia voglia son costretto chieder scusa ad Arminda... ma qui la giardiniera? Ah, questa e' lei, questa e' certo Violante...gli occhi, la grazia, il brio... eh non m'inganno, tutta, tutta assomiglia... Sandrina Signor, qual meraviglia, cosa vedete in me? Il Contino Veggo l'immagined'una tenera amante... Sandrina Ed io ravviso un barbaro incostante. Il Contino Come? Perche'? (L'ho detto, e' lei in carne e in ossa) Sandrina Perfido, non rammenti quant'io gia' piansi un giorno e sospirai per te, quanto piangesti tu per me, e sospirasti! Il Contino E' vero, e' ver, ma il caso... Sandrina Dimmi, barbaro mostro, qual delitto punisti in me? Oh Dio! Tu senza colpa mi trafiggi, m'uccidi, innocente mi scorgi, eppur mi lasci misera desolata... Il Contino Oime'! Che sudo, dimmi, dimmi tu vivi... ma come in queste vesti, mia cara marchesina... Sandrina Cosi' disse morendo la meschina. Il Contino Ella dunque mori'? Sandrina Meglio di voi chi puo' saperlo? Il Contino (Io certo non capisco; Ma quei moti, quegl'atti... te' tutta lei. Non ne perde un capello) Il Contino Care pupille, pupille belle, volgete un sguardo a me. Ah se voi siete quelle, ah se voi siete quelle che delirar mi fate... Parto, non vi sdegnate, non vi sdegnate, che barbaro rigor, che barbaro rigor Ma nel partir carina, vorrei, se m'e' permesso, baciar quella manina per segno del mio amor. Oh che manina tenera, io me ne vado in cenere, dolcissima mia Venere. Padrone stimatissimo, gli son buon servitor. (Destin maladettissimo, mancava questo ancor) (destin maledettissimo) SCENA VI Il Podesta Va Conte disgraziato, voglio che paghi il fio... indegna sfacciatella, che ti pare? A un uom della mia sort... a un padrone che t'ama... Sandrina Oh Dio! Che a torto, Signor, mi strappazzate. Il Podesta Come torto s'io vidi... Sandrina V'ingannate Il Podesta Perche' dunque con me fai la ritrosa, sei tanto schizzinosa? Sandrina Mio caro padroncino... ah se sapeste quanto sono infelice. Il Podesta Non temer idol mio, vieni con me... (piu' non resisto) ah cara, tu sei l'amato oggetto che il cor... non so che dir... io non connetto. Andiamo. Sandrina Perdonate, io non deggio, non posso. Il Podesta Come, come? Perche'? Sandrina Perche' non voglio; al fine... Il Podesta Al fin tu sei una vil serva che inalzar procuro. Sandrina Di cosi' grand'onor io non mi curo. Il Podesta Indegna; tanto ardir? Ad un par mio, a un Podesta'... cospetto! Chi mi tiene di subbissarti adesso? Sandrina E qual ragione qual dritto avete voi d'insultarmi cosi', di minacciarmi? Da me che pretendete? Una donzella si tratta con rispetto, altrimenti sappiate, che ho spirto, ho petto, core... ah perdonate il trasporto, oh signor; lo so, lo vedo, che trascorse il mio labro, ma scorgo ancora... si', gia' il cor mel dice, che vi muove a pietade un' infelice. Sandrina Or via partite, che volete da me? Se viene Arminda, miseri noi. Il Contino Dov'e'?... parto, si', parto... oime'! perche' non possa di qui movere il pie'... par simpatia. Deh, fate almen, che in quegl'occhietti vaghi... Sandrina A chi parlate? Il Contino A voi, mio sol, mia luna, mia cometa brillante, che avete il viso della mia Violante. Sandrina Una voce sento al core che mi dice pian pianino, pian pianino: il tuo caro padroncino tutto e' pieno di bonta'... E in quel volto, in quegli occhietti che pur sembran sdegnosetti, sdegnosetti, vi si scorge la pieta'. Una voce sento al core... Ah mi fugge, non m'ascolta, gia' divien con me tiranno, dalla smania, dall'affanno, io mi sento lacerar Una voce... Fanciullette che m'udite, se pieta' di me sentite, una figlia sventurata, infelice, abbandonata, deh venite a consolar. SCENA VII Il Podesta Ah che son stato un sciocco! E' vergognosa, povera ragazza. Ho fatto una gran forza atrattenere il pianto. La voglio seguitare... ah, maledetta la mia fortuna! Tutto congiura a danno mio... vo' veder di placarla... Arminda Signor zio, gia' pentito il Contino d'avermi disgustata, sollecita i sponsali: in questo punto voglio dargli la mano. Ramiro Signore, da Milano mi giunge adesso un foglio d'un mio stretto parente, in cui mi acclude un'istanza formata al Regio Magistrato, e a voi rimessa per fare seguir l'arresto d'un omicida che qui alberga, e questi e' il Contino Belfior, nol crederete? Il Podesta Il Contino Belfiore? Ramiro Ecco leggete. Arminda Un sogno sara' questo. Ramiro Purtroppo e' ver: mi spiace, Contesina gentil (Per vendicarmi che propizia occasione mi presenta la sorte) Il Podesta Eh ben, l'istanza asserisce che il Conte sia stato l'omicida della Marchesa Onesti... Arminda Eh non credete... Il Podesta Non tocca a voi, tacete, che parla il Podesta'... ma come reo si pretende il Contino? E dove sono le prove a un tal delitto? (ad ogni costo vo' veder di salvarlo) io non comprendo... Ramiro (Lo comprendo ben io) signor pensate, che non dee la giustizia per qualunque ragion restar negletta; io vi lascio... Il Podesta Ma pian, non tanta fretta; si potrebbe... (che imbroglio!) Arminda Eh, lasciate che parta. Ramiro Si', me n'andro'. Ma d'ogni vostro passo darne conto dovrete al Magistrato. Il Podesta Or ben, venga il Contino; si sospendan le nozze; e s'egli e' reo non vo' che un delinquente, un inquisito, abbia una mia nipote per marito. Il Podesta Una damina, una nipote vistosa e nobile con buona dote voglio affogarla, precipitarla? Il matrimonio sia per non fatto, sia per non fatto, or vado e subito guasto il contratto, questo far devesi, questo convien. Sarei tacciato nell'Alemagna, avrei la critica in Francia, in Spagna, cosa direbbesi nel mondo intero d'un uomo celebre, d'un cavaliero, d'un letterato, d'un Podesta' , d'un Podesta' non ci pensate, non vi adirate cosi' ha da essere, cosi' sara', non ci pensate... SCENA VIII Ramiro Sappi, Arminda, ben mio... Arminda Chiudi quel labbro perfido menzogner. Ramiro T'inganni, io sono... Arminda Odioso agl'occhi miei. Ramiro Dell'amor tuo... Arminda Non ne sei degno. Ramiro Rammenta... Arminda, No. Ramiro M'ascolta... Arminda Ardo di sdegno. SCENA IX Ramiro Eppur dalla costanza ch'io serbo nel mio petto mi sento lusingar; non ingannarmi, o ho speranza fallace, a te fido il mio core e la mia pace. Ramiro Dolce d'amor compagna, speranza lusinghiera, in te quest'alma spera, tutta riposa, tutta riposa in te. Tu mi sostieni in vita, tu mi conduci in porto, tu mi conduci in porto, oh amabile conforto, di mia sincera fe'. Dolce d'amor... SCENA X Il Podesta, Arminda, Serpetta, Il Contino Credimi nipotina, io son fuori di me; se il Conte e' reo che cosa avro' da far? Arminda A voi non manca maniera di salvarlo. Serpetta Se volete sol dipende da voi. Il Podesta Questo va bene: ma se Ramiro intanto... Ecco che viene. Il Contino Signore, eccomi pronto; a voi corro, sposina... in tal momento tutto mi brilla il core..oh che contento! Salto per allegrezza, e posso con franchezza vagheggiare quei vezzosetti rai... presto, presto la mano. Il Podesta Ola', che fai? Che forse non ravvisi il torbido sembiante di un giudice severo a te davante? Il Contino Sposa... sposa... Arminda Deh taci. Il Contino Mio signore... Il Podesta Silenzio. Il Contino Serpetta... Serpetta Non parlate. Il Podesta Al giudice rispondi: chi sei, come ti chiami? Il Contino Il contino Belfiore... quello il quale... cioe' lo sposo... Il Podesta Basta. Dimmi, tu conoscesti la Marchesina Onesti? Il Contino Che diro'? Arminda Di che non sai... Il Contino Non la conosco, oibo'. Il Podesta Ella vive? Il Contino No, signore. Arminda Che dite? Il Podesta Dunque e' morta? Il Contino Non so... cioe'... ma senta... Arminda Niega, se vuoi salvarti. Il Podesta E' ver quel che si dice, ch'ella sia stata uccisa? Il Contino (Purtroppo e' ver) ma sappia... signor si... no, signore... Serpetta Non v'imbrogliate. Il Podesta E' pubblica la voce che tu quella uccidesti. Il Contino Oibo'... l'amore ... cioe' la gelosia... fu casualita'... Il Podesta Non piu'. Arminda (Che sciocco!) Il Podesta Conte, pensa a' tuoi casi; un tal delitto a te viene imputato; se innocente tu sei (cosi' l'intendo) difenditi se puoi. SCENA XI Sandrina Io lo difendo. Il Contino Oh sorte! Arminda Oh buona! Serpetta Oh bella! Arminda Forse la villanella... Serpetta Qualche cosa sapra'... Il Podesta Che dir potrai in sua difesa? Arminda Parla, Sandrina mia. Serpetta Di pure, cara amica. Sandrina Dal Conte cosa mai si pretende? Di qual delitto e' reo? Il Podesta D'aver uccisa la Marchesina Onesti. Sandrina E' una calunnia. Ferita fu Violante ma non mori'; ciascuno vegga Violante in me; si' quella io sono lode al cielo son viva , e gli perdono. Il Contino Ah lo dissi... mia cara... Il Podesta Tu Violante? Arminda Tu marchesa? Serpetta Tu dama? Sandrina Si, son io, ne' mentisco... Il Podesta Ma, figlia mia, ti pare... con si sciocco pretesto. Sandrina Dite cio' che volete, ma ben presto vedrete con tante prove e tante ch'io son la Marchesina Violante. Il Contino (Questa parla da vero... oh che allegrezza) ah me lo dice il core che risalta giolivo. Il Podesta Il punto e' sospensivo: si vada a consultare. Ma se perder dovro' Sandrina mia, ah ch'io certo faro' qualche pazzia. Arminda Comincio a dubitar; ma o sia Sandrina, o sia Violante, in fretta or vado a meditar la mia vendetta. Serpetta Ancor io me n'andro'; venga chi sa venire, io ridero'. Il Contino Adorato mio bene... io piu' non capo in me... lascia... deh... lascia che alfin su quella mano io possa... Sandrina Indietro. Vi sognate. Quella mi finsi solo per salvarvi e mi prevalsi a tempo della gran somiglianza che diceste aver io colla morta Violante. Il Contino Una calda e una fredda; addio cervello. Sandrina Andate pure, andate dalla vezzosa Arminda, dal vostro dolce amore ella attende da voi la mano e il core. SCENA XII Il Contino Ah non partir... m'ascolta, oime' chi mi respinge... eh via, si vada ma piano... il suol traballa, ed un'oscura nebbia mi va girando intorno, e' turbine, e' tempesta, e' notte o giorno? Arminda, Violante, uccidermi volete? Ecco ferite pur... ma voi piangete? Che serve questo pianto, voglio morir... ecco il tuono... ecco il fulmine, che mi piomba sul capo; oh ti ringrazio, Giove amico, tu solo, tu mi rechi conforto sposa, amici, piangete, oime'! Son morto. Gia' divento freddo, freddo, trema il pie', s'arresta il sangue, manca il fiato, il cor gia' langue, piu' non reggo... oime' che caso! Per la fronte e per il naso scorre un gelido sudor, scorre un gelido sudor. Ma pian piano, pur cammino, giro gl'occhi, e con diletto parmi udire qui vicino un soave ciuffoletto, saro' forse ai Campi Elisi; potria darsi ... si' signor. Zitto, zitto... il vento sibila, va strisciando, l'aria intorno, veggo il sole, veggo il giorno, piu' non v'e' da dubitar. Che allegrezza, ancor ci sono, penso ancora, ancor ragiono,: si' son vivo, il cor mi brilla, vo' godere e giubilar. SCENA XIII Nardo Oh poveretto me! La padroncina per tutto ho ricercata, e non si trova; ah, ch'io temo... chi sa... forse al Contino si sara' palesata eh non puo' stare; s'ella stessa mi diede ordine espresso di non scoprirmi a lui... ma qui gente ne viene, vo' celarmi se potessi indagare... Ramiro Deve pero' provare che Violante ella sia. Il Podesta Questo s'intende: ma pur dal suo parlar libero e franco quasi scommetterei... Ramiro E' ben, qualora restero' persuaso... Serpetta Che accidente, che caso! E' fuggita Sandrina. Il Podesta Oime'! Che dici? Nardo (Fuggita, come mai!) Ramiro Non mi capacito. Il Podesta Ah non si perda tempo; si deve ritrovar, faro' fracassi, precipizi, ruine... presto vadino tutti. Serpetta Ma gia' siamo alla notte. Il Podesta Oh notte, oh giorno, si mandi, si spedisca a ricercarla... eh no, che andro' in persona per trovarla. SCENA XIV Serpetta Va pur, ma questa volta ti strapazzerei li denti. Nardo (Potessi da costei ricavar qualche cosa) Serpetta Si credeva la sciocca giardiniera con spacciarsi una dama metter tutti in scompiglio: e Arminda con ragione l'ha fatta trasportare in un luogo remoto qui nel bosco vicino, pieno d'anima lacci, e forse adesso qualche lupo affamato la divora. Nardo (Oime' che sento! Al conte in quest'istante vado a svelar... povera Violante!) Serpetta Da una parte mi spiace, ma dall'altra se l'e' andata cercando; ed oggi giorno politica ci vuoi, bisogna fingere, ed usar secretezza nell'amore, ne' dir giammai, quel che serbiam, nel core. Serpetta Chi vuol godere il mondo, lo lasci come sta, lo lasci come sta. Di niente mi confondo, lo prendo come va. Lo so che una fanciulla dev'esser di buon core, andar sincera e schietta; ma cio' non serve a nulla cogl'uomini oggi di', Bisogna essere accorta, mostrarsi indifferente, finger la modestina, fare la gatta morta, saperli lusingar. Quand'ero ancor fanciulla, mamma mi die' la scuola, la voglio seguitar... SCENA XV Sandrina Crudeli, fermate, oh Dio! Qui sola mi lasciate... Misera... chi m'aiuta, soccorso chi mi da'. Ah Numi. Son perduta, muovetevi a pieta' Dove son! Che m'avvenne! Dunque son qui condotta, infelice a morir! Numi pietosi, se vi muove il dolore, il pianto mio, deh, guidate I miei passi... ma oh Dio! Per questi sassi, non so dove m'inoltro... dovunque il guardo giro, altro non vedo che immagini d'orrore e solo io sento le voci del mio duol, del mio tormento. Sandrina Ah dal pianto, dal singhiozzo respirar io posso appena. Non ho voce, non ho lena, l'alma in sen mancando va. Ma qui niuno m'ascolta e niun si vede, ahi che vacilla il piede... manca lo spirito... oh Dei! Odo strepitoe parmi veder tra quelle fronde un orrido serpente che coi sibili... oime'... dove mi celo, dove corro... che fo... quivi mi sembra. ah non m'inganno... un antro, in questo, si', vedro' pur di salvare. Questa misera vita: assistetemi voi, oh Cieli, aita. SCENA XVI Il Contino Fra quest'ombre, o questo scuro, fra le spine, o fra li sassi Nardo mio, guida i miei passi, ch'io non so dove andar. Nardo Oh, che tenere, che orrore, camminiamo a poco a poco: esser qui dovrebbe il loco di poterla ritrovar. Sandrina Parmi udire qui d'appresso un confuso mormorio: ah che sol la morte, oh Dio! Puo' dar fine al mio penar, si', al mio penar. Arminda In quest'orrido deserto sara' certo capitato il Contino disperato, la sua bella a ricercar . Sandrina Voglio bene assicurarmi Il Contino Odo la' qualche rumore Nardo Voglio un poco piu' accostarmi. Sandrina, Arminda, Il Contino, Nardo Staro' meglio ad ascoltar... Il Podesta Camminando cosi' al buio benche' vada a passo lento, vo' inciampando ogni momento e dovro' precipitar, e dovro' precipitar. Serpetta Sola, sola, piano, piano son venuta qui ancor'io per vedere il fatto mio e potermi regolar. Il Contino Chi va la'? Sandrina Oime' meschina! Il Podesta Chi s'avanza? Serpetta Ah, poverina! Nardo Date il passo! Arminda Ahi che terrore! Sandrina, Krahv, Arminda, Nardo Staro' meglio ad ascoltar... Il Podesta Camminando cosi' al buio... Serpetta Sola, sola piano, piano son venuta qui ancor'io per vedere il fatto mio e potermi regolar. Nardo Date il passo!... Sandrina, Serpetta, Arminda, Krahv, Il Podesta, Nardo Che sussurro, che rumore, e nemmen posso scappar... Siete voi Sandrina mia? Arminda (al Podestà credendolo il Contino) Si, son'io Il Contino (a Serpetta credendola Sandrina) Siete voi Sandrina amata? Serpetta (al Contino credendolo il Podestà) Si, son'io Nardo (a Sandrina) Siete voi mia padroncina? Sandrina Questo e' Nardo, non pavento, non pavento. Tutto Che piacere, che contento, l'ho saputo/a ritrovar Ramiro Qui fermate, fermate amici il piede, nascondetevi per poco che a suo tempo chiamero'. Il Podesta Vien piu' gente! Arminda Che sventura! Krahv Dia la voce! Serpetta Che paura! Nardo Torni indietro! Sandrina Ah cosa e' questa! Ramiro Ora il tutto scopriro'... Il Podesta Via, partiamo! Arminda Eccomi pronta! Krahv Presto, andiamo! Serpetta Pronta son'io! Nardo Che facciamo? Sandrina Tremo, oh Dio! Tutto Ah, vien meno il cor nel seno e piu' reggere non sa. Ramiro: Via, correte amici a volo, su venite un poco qua. Mi rallegro, mi consolo di si' gran felicita'. Krahv Qui Serpetta? Serpetta Qui il Contino? Il Podesta Nipote? Arminda Podesta'? Tutto Che sorpresa inaspettata, ah di noi che mai sara'! Arminda Eh v'ingannate, io non son quella. Sandrina (a Nardo) Eh voi scherzate, non son la bella. Serpetta (al Contino) Eh voi sbagliate, non son gia' matta. Krahv, Il Podesta, Nardo Bravi da vero l'abbiamo fatta, ne' la potremo piu' rimediar... Arminda (al Contino) Ah, vile indegno, ah, traditore, or vedrai la mia vendetta. Il Podesta (a Sandrina) Ah, donna barbara, ingrato core gia' nel mio seno l'ira si desta. Sandrina Oime', vacilla, gira la testa, parmi che il suolo vada a mancar. Nardo (a Serpetta) Fa cio' che vuoi, quello ti sprezza. Serpetta (a Nardo) Questo non deve premere a lei. Ramiro (ad Arminda) Perche', tiranna, cotanta asprezza. Arminda (a Ramiro) Oggetto odioso tu fosti e sei. Sandrina, Krahv S'offusca il cielo, l'aria s'intorbida, io sudo, e palpito agghiaccio e tremo e gia' comincio a delirar. Tutto Ah che di stizza, di rabbia fremo e il cor mi sento tutto avvampar. Sandrina Mio Tirsi deh, senti le dolci sirene con placido incantato qui sciolgono il canto; e in dolce riposo ci fanno goder. Krahv Ascolta, mia Clori, la lira d'Orfeo, che incanta le belve, che muove le selve e arresta nell'onde rapito il nocchier. Sandrina, Krahv Che caro contento, che grato piacer. Il Podesta Mio signore, una parola, un duello di pistola favorisca d'accettar. Ramiro Mio signor , non se ne vada, un duello colla spada lei non deve ricusar. Arminda Deh per pieta', fermatevi. Serpetta, Nardo Che serve questo strepito? Non posso piu' reprimere lo sdegno ed il furor. Sandrina Io son Medusa orribile. Krahv Io sono Alcide intrepido. Sandrina, Krahv Ninfe vezzose e placide, basta, non piu' rigor. Arminda Ma che, voi delirate? Ramiro, Nardo: Chi sa che cosa dite, chi sa che cosa. Sandrina Largo, non v'affollate, voi grate avrete flebil temprate il grande ardor. Krahv Ola', non m'impedite... Serpetta, Arminda, Nardo Usciti son di sesto, sono impazziti gia'. Ramiro (ad Arminda) Sol la cagion tu sei di tal fatalita' . Sandrina, Krahv Quando finisce, finisce, oh Dei, la vostra crudelta'? Serpetta, Arminda, Ramiro, Nardo, Il Podesta Che caso funesto, che gran frenesia; piu' strana pazzia chi mai puo' trovar? Sandrina, Krahv Che giubilo e' questo, che grata armonia, che bella allegria, vogliamo ballar. ATTO TERZO SCENA I Serpetta' Sentitemi, Nardo mio, io te la dico schietta, agl'occhi miei tu non piacesti mai, ma pur chi sa. Nardo Potro' dunque sperare? Serpetta Si', si', sperate pur, che non v'e' male. Nardo Ah questa indifferenza mi fara' disperar, saro' capace di far qualche sproposito; che ti costa dirmi una parolina? Deh, non esser, carina, ostinata cosi'. SCENA II Serpetta Oh, non ti posso dir ne' no, ne' si'. Nardo Dovro' dunque languire... Krahv (a Nardo, fermandolo) Ola', ola', dove, dove si va? Con chi l'avete? Krahv Con te, con te, mio bene, anima mia. Nardo (Oime', gli dura ancora la pazzia) Krahv Caro bene adorato. Nardo Adagio un poco. Krahv Ah, Venere, mio Nume; io son Mercurio alato. Nardo Avete voi sbagliato... oh brutto imbroglio... se potessi fuggir... Krahv Oime'. Nardo Ch'e' stato? Krahv In ciel mi son scordato il caduceo. Nardo Subito vado a prenderlo... Sandrina T'arresta. Non fuggirmi, idol mio che non ravvisi la tua fedele amante; la bella Erminia fra l'ombrose piante? Nardo (Oh poveretto me! Sandrina ancora seguita a delirar) Ma voi che dite? Sandrina Presto la mano, oh caro; voglio sposarti adesso. Nardo Oh questa e' buona affe'. (Qui con costoro divengo pazzo anch'io. Me la vorrei sfilar) (al Conte) Signor Mercurio, (a Sandrina) Signora Erminia, presto osservate... vedete... di la' oh che gran bella cosa! Cosa! Di qua, di qua... che cosa portentosa! Nardo Mirate che contrasto, che contrasto fa il sole con la luna, vedete ad una, ad una; le stelle innamorate (vorrei partir di qua) Adesso viene il bello comincia ora il duello; s'afferrano, s'azzuffano, s'affollano, si pigliano, (sono incantati gia') Che strepito, che chiasso, che bel piacer, che spasso! (che bel fuggir sara') Krahv Da bravi seguitate. Sandrina Forti, non vi lasciate. Krahv La luna; oime' precipita. Sandrina Oime', le stelle cadono! Aiuto, aiuto... e dove sta? Che turbine si desta, che tuoni, che tempesta, che tuoni, aiuto per pieta' SCENA III Il Podesta Oh, l'ho pensato bene, son uomo di giudizio e son legale. Voglio toglier da casa ogn'imbarazzo; il Contino, ch'e' pazzo, vada dove gli piace; Arminda poi sara' venuta invano, ed a Sandrina mia daro' la mano. Serpetta Avete fatto il conto senza l'oste. Il Podesta L'ho fatto a modo mio, ne' tu ci devi entrar; ma si puo' dare piu' insolente ragazza? Serpetta Dite cio' che volete, strapazzatemi pure, bastonatemi; ma guardatemi almeno, e ricordatevi che mi diceste un giorno di far la sorte mia. Il Podesta Altri tempi, altre cure. Serpetta L'amor, che tante volte... Il Podesta Dovresti vergognarti; parlar sempre d'amore, sempre l'amore in testa; a una zitella e' cosa vergognosa. Serpetta Oh questa e' bella; alfin, che male c'e' se faccio anch'io quel che fan l'altre donne, padron mio? SCENA IV Il Podesta Vedete che sfacciata, che ciarliera insolente! Oh che grand'uomo fa colui certamente, che scrisse delle donne, che o poco , o assai son tutte... Arminda Signor zio, voglio da voi dentr'oggi il mio Contino Il Podesta Bene. Ramiro Signor, da voi dentr'oggi bramo Arminda in consorte. Il Podesta Meglio. Arminda D'una nipote voi scorgete l'affanno. Ramiro D'un amico voi vedete il dolore. Arminda Stabilito e' il contratto. Ramiro Me ne die' la parola. Il Podesta Oh questa e' bella... Arminda Il Contino... c redete... Ramiro La nipote... sappiate... Il Podesta Ma diavol vi quietate. Arminda Voi dovete obbligarlo... Ramiro Costringerla dovete... Arminda Ascoltate... Ramiro Sentite... Il Podesta Piu' non posso soffrir... Arminda Presto... Ramiro Che dite? Il Podesta Mio padrone, io dir volevo, che la cosa... adagio un poco... Mia signora, io non credevo... ma lasciatemi parlar, La nipote, sappia lei... Il Contino, non vorrei... senta un poco in cortesia... Io diro', nipote mia, nipote mia... questa e' cosa da crepar. Lei si prenda il suo Contino lei si sposi la nipote; faccia lei quel che gli pare, lei mi lasci d'inquietare, che vergogna, che insolenza! E' una vera impertinenza, non mi state piu' a seccar. SCENA V Arminda, Ramiro Ramiro, orsu', alle corte; da una donna che ti sprezza e non t'ama, che mai speri? Ramiro Che ti sovvenga alfine del mio affetto sincero, delle promesse tue. Arminda Si', tutto e' vero, di rimproveri adesso non e' piu`tempo; ascolta il mio consiglio: giacche' non posso amarti, scordati pur di me, soffrilo e parti. Ramiro Per compiacerti appieno: gia' m'involo, oh crudele, da' sguardi tuoi, pentita forse un di'. Arminda Fa cio', che vuoi. SCENA VI Ramiro E giunge a questo segno la tua perfida ingrata! Dimmi, barbara donna, iniquo mostro di crudelta', di qual delitto e' reo questo povero cor? Ah , che la rabbia m'impedisce il respiro. E sento nel mio petto, odio, sdegno furor, ira e dispetto. Ramiro Va pure ad altri in braccio, perfida donna ingrata, furia crudel spietata, sempre per te saro', per te saro'! Gia' misero mi vuoi, lontan dagli occhi tuoi, misero moriro'. SCENA VII Sandriina ja Krahvi retsitatiiv ja duett Sandrina Dove mai son?! Krahv Dove son mai! Sandrina Mi sembra d'aver qui riposato. Krahv Mi par d'aver dormito. Sandrina E in questo vago e bello ameno praticello, chi mi condusse? Krahv E in questa deliziosa pianura, chi mai mi trasporto'? Sogno o son desto? Sandrina S'io vaneggio non so', che incanto e' questo! Krahv Ma, che veggio? Sandrina Che miro? Krahv Ah... mia cara... mio bene... Sandrina Ti scosta. Krahv Oime'! Sandrina Chi cerchi? Krahv (Peggio, peggio) Tu Violante non sei? Sandrina Si', Violante son io; ma se cerchi la bella, la tua sposa gentil, io non sono quella. Krahv Mi protesto, lo giuro... Sandrina Oh, non ardisco a una dama si' degna gli affetti a contrastar; tra poco anch'io del Podesta' diverro' sposa; addio. Krahv Sentimi... dove vai? Dunque, nell'atto istesso, in quel dolce momento, in cui ti trovo; io perderti dovro'? No, non fia vero, o saro' teco a lato, o mi vedrai morir da disperato. Krahv Tu mi lasci? (oh fiero istante) idol mio, mio dolce amore; ah, non sai, che questo core gia' si sente, oh Dio! Si sente, oh Dio! manca, gia' si sente mancar. Sandrina Si', ti lascio, ingrato amante; per te il cor non vive in pene, non son io l'amato bene, e ti deggio abbandonar. Krahv Dunque vado. Sandrina Vado anch'io Krahv, Sandrina Ah perche' m'arresto, oh Dio! Perche' il pie' tremando va , perche', perche'? Krahv Signora, si contenti, che in segno di rispetto le baci almen la mano. Sandrina Oh, scusi, nol permetto, non voglio complimenti; vada, vada, vada di qua lontano. Krahv Pazienza, ma se poi noi piu' non ci vedremo. Sandrina Eh no, pensate voi; forse c'incontreremo, c'incontreremo. Krahv, Sandrina Coraggio, si risolva, coraggio, si risolva, si vada via di qua. Krahv Lei mi chiama? Sandrina Signor no. Lei ritorna? Krahv Oibo', oibo'. Sandrina Vo' cedendo, piano, piano. Krahv Va calando, a poco a poco, Sandrina ah piu' reggere non so'. Krahv M'avvicino... Io m'accosto... Vado... Cosa fo? Sandrina Non saprei... Non vorrei... Resto... Coso fo? Alme belle innamorate, dite voi, che amor provate, se resister piu' si puo? Cari affanni, care pene, cara destra del mio bene, dal piacere, dal contento, gia' mi balza in petto il cor, SCENA ULTIMA Il Podesta Ma nipote, mia cara, non mi seccate piu'; che posso farvi nello stato presente? Nardo Signori, allegramente, son guariti li pazzi, e appena sono in senno ritornati, che in pace e in allegria si son sposati. Il Podesta Che dici? Arminda Oh tradimento! Ramiro Oh che gran sorte! Serpetta Mi son tolta una spina! Krahv Ecco la mia sposina, ecco la mia Violante. Il Podesta Come? Sandrina Cessi ogni dubbio, dell'esser mio; cangiai con Roberto, mio servo, e nome e stato ne' volli mai svelarmi, sol per far col mio sposo una dolce vendetta. Arminda Marchesina, vi prego a perdonarmi; io son la rea; io vi tramai la morte... Sandrina Non piu', amica, cessate, e un caro abbraccio conoscervi fa l'affetto mio. Arminda Se piace al signor zio: il fedele Ramiro... Serpetta Anch'io se si contenta vorrei... Il Podesta Bene, ho capito; vostro sposo e' Ramiro e tuo sia Nardo. Krahv Oh bravo! Di piu' bramar non so. Nardo Questo e' piacere. Il Podesta Goda chi vuol godere, si sposi pur chi vuole, ch'io pur mi sposero', quando un'altra Sandrina trovero'. Sandrina Sara' memore ognora, e in ogni stato, della vostra bonta' del vostro core; la finta giardiniera per amore. Tutto Viva pur la Giardiniera, che serbo' fedele il core, Viva il Conte, viva amore, che fa tutti rallegrar... FINE ESIMENE VAATUS Kaunis aed avara trepistikuga, mis viib Valitseja majja. ESIMENE PILT Valitseja, kavaler Ramiro ja Serpetta laskuvad trepist allapoole; Sandrina ja Nardo on aias ning töötavad. Sandrina, Serpetta, Ramiro, Valitseja, Nardo Kui rõõmus päev, kuis süda pakatab, neis paigus kõikjal puhub rõõmutuul. Siin juubeldab ja särab Amor. Ramiro Tuhat asja ajada ja aina ohata, ei hakka mull' päike ealeski särama, minu jaoks pole miskit õnnemaad olemas. Valitseja Süda mul rinnas rõõmust tuksub oh, kuis naudin helinaid ja laulu. Armas Sandrina mulle kuulub. Sandrina Olen õnnetu, olen kurb, kiusab mind armutu saatus, minust viletsamat siin ei leia. Nardo Ei vaata ta mind ega kuula, minust on eemale pööranud see südametu naine. Serpetta See pärdik on päriselt sõge, ohkab ja kaebleb armutules. Aga nõnda mind ärritades maksab ta selle eest kallilt. Ramiro Endas pean hoidma hingepiina. Valitseja Pea püsti, armas Sandrina. Sandrina Liiga heatahtlik olete. Ramiro Näen, et rahumeelseks muutub kuri täht. Valitseja Ei suuda teda jätta, nii ilus on ta. Serpetta Mehed on valevorstid. Sandrina, Serpetta, Ramiro, Valitseja, Nardo Kui rõõmus päev, täis rahu ja rõõmu, kõik ümberringi õhkab... Valitseja Elagu minu kena aednikuneiu, kel peen maitse ja meel ise ta kevadõis kauneim. Ramiro, mis te sellest arvate? Ramiro Ei midagi oska ma öelda, nõiutud paik on see aed, aga minule ei anna ta rõõmsat meelehead. Valitseja See on totrus. Aga sina, Sandrinake, miks nii kurb on su meel? Serpetta Oh, neetud olgu ta! Pärast vuhva saabumist ei vaatagi ta mind. Nardo (Serpetta'le, kes ei pane teda tähele) Mitte silmanurgastki. Valitseja Noh, kallike, räägi, mis sind vaevab? Serpetta Süda valutab mul. Sandrina Ma pole väärt, isand, teie suurt lahkust. Peaksin seda nautima, peaksin lootma. Aga tunnen, kuis rinnas jälle närib piinav valu mu vaest südant. Nardo (Serpettale) Aga ometi peaksid sa mõtlema... Serpetta Tunnen, kuis viha mind õgib. Valitseja Don Ramiro, Sandrina, lõbus nägu kõrvuni! Siia saabub otsejoones mu pruudist õetütar. Valmis seame pidulaua, teeme uhke peo. Ei taha ma näha nägusid, mis murest mustad, rõõmuhetk meil on käes. Sandrina Ah, asjata püüan... Ramiro Asjata nutikust näitan... Valitseja Mu sõber, mul on kartus, et armuleek te südamevalu põhjustab. Ramiro Kahjuks on see tõsi, truudusetu naise pärast teinud olen end narriks… Valitseja Oh milline narrus! Nukrutseda naisterahva pärast, panna oma elu kaalule. Kuulake mu nõuannet: leidke uus kaunitar, kinkige tall’ oma süda ja kui teil on armuhaavad, ravib ta sellest terveks. Ramiro Hoidku taevas mind selle eest, et ühest ahelast vabana tahaks jälle ma otsida uusi ahelaid. Ärgu saagu see tõeks, et pähe tuleks säärane mõte, mis on sõge ja pöörane, et veelkord võiks ma süttida armukirest. Ramiro aaria Kui ühel päeval vangist pääseb linnuke, siis jahimehe rüppe ei enam naljalt ta lenda. Kui ühel päeval vangist pääseb linnuke, siis jahimehe rüppe ei enam naljalt ta lenda. Priiks saanud olen ma ühest armukütkest, ning ainus mõtegi uuest suhtest mind paneb värisema. TEINE PILT Valitseja retsitatiiv Kähku, Nardo, Serpetta, tegutsege, noorpaari tulekuks soovin ma, et kõik olek tipp-topp valmis, suursugune, nägus ja pidulik. Serpetta Tahan jääda Sabrinaga ja olla prii. Nardo Mine, Sandrina, isanda käsku tuleb kuulda võtta. Et sa kaela murraks, mine sinnapoole. (Nardo lahkub, Serpetta on eemal) Valitseja Ometi lõpuks oleme üksi, räägime nüüd oma asjadest; kallis Sandrina, paari sõnaga mainin, et põlen ihast ja närtsin sinu pärast, su sära ja ilu on mind vallutand. Sandrina Isand, mis juttu te räägite? Vaesele külatüdrukule... Serpetta Tulgu Sandrina ka meiega siin vaeva nägema. Valitseja Sandrina peab jääma siia, sa võid minna, mida veel tahad? Serpetta Kuulan sõna (vana nõid). Valitseja Nõnda, nagu ütlesin, mu südamerõõm, tean ma, mida räägin, tean, mida mõtlen. Sandrina Ah nõnda siis mõtlete, isand, oma kõrge seisuse juures, teie nii härraslik, mina viletsake... Valitseja Eeh, armuvalu ei tunne põhjust, see teeb kõiki võrdseks. Sandrina Aga aus naisterahvas ei tohiks küll lubada, et keegi teda ahistab... Serpetta Isand peaks mind mõistma, kui segan kedagi teist. Valitseja Oh seda ebaõnne! Serpetta Härra, kas te ei ütleks, kuhu võiks jätta proua pruudi tualetitarbed? Valitseja Vannituppa, kambrisse, kööki. Serpetta Vabandage mind, (häbitu). Valitseja Kallis, enam kedagi ei õnnesta see pale. Sandrina Mida loodate? Valitseja Sind tahan endale kaasaks. Serpetta Te ütlete talle, kes olen... Valitseja Ma ütlen talle, et oled häbematult jultunud tülikas tüütus! Serpetta Aga kuulge, üks sõna... Valitseja Mine siit, lahku, sa vastik eit. Serpetta Rahu, ainult rahu, juba lähen. (Aga sa maksad veel selle eest, müüdav hing.) Lahkub. Sandrina Lubage, härra... Valitseja Ei, kuule, kuula mind nüüd, ära lahku, kui vaid teaksid, (Olen endast väljas) mis hull lõõm ja kirg mul rinnus möllab, ei saagi täpselt aru, kas lootuskiir see või hirmujudinad. Valitseja aaria Tunnen, et mu rinnas kõlab üks hääl, mahe ja õrn flöödiheli, oh, mis rõõmu küll tunnen, olen rõõmust segane, suuremat rõõmu ei teagi ... Aga, oh taevas, kui kiirelt muutub harmoonia, mis paneb südame põksuma. Kui helide harmooniasse sekka astuvad vioolad, siis sünge värvikõlaga nad minu rahu häirivad. Seejärel tõuseb suur lärm, timpanid, tromboonid, fagotid ja kontrabassid ahastama ajavad... KOLMAS PILT Sandrina Oma ülekohtuse saatuse pärast siiamaani olen palju kannatand! Haavatud, lõhestatud südamega, armsamast jäetud, valeriietes, nukras katsumuses pean rõõmustama, et mu elu kulgeb siin. Oh taevas, kui võiksin veel näha tänamatut: Aga mis kasu on sellest, et nutan ja piinlen... Nardo Markiisitar... Sandrina Ah, taeva pärast, vaiki, keegi võib sind kuulda siin. Nardo Oleme üksi, kedagi pole, kes meid kuuleks. Sandrina Tead sa, et aasta möödas on sellest koledast ööst, kui krahv Belfiore hirmsast armukadedusest mind halastuseta mõõgaga torkas, siis, uskudes, et olen surnud, lahkus, mind maha sinna jättis. Nardo Kui hirmus lugu! Isegi sellele mõeldes hakkavad pisarad voolama. Sandrina Ah, mu kallis teener, tead, et ainuke eesmärk oli mul leida taas armsam ja sinuga koos nendes riietes tulin siia, kus igaüks peab sind mu onupojaks. Aga vaevalt siin olla sain, kui uued murepilved kerkisid mu ümber. Nardo Aga mulle näib, vabandage, et see on üks tormakas mõte, saatus ise kinkis meile ilusa päeva, et Valitseja armastust teil’ kingib... Sandrina Just see asjaolu sunnib mind nüüd lahkuma, sest kuulen lakkamatult ohkeid, armuhüüdeid, etteheiteid pealetükkivalt armastajalt... Nardo Ehee, preili, kes sunnib teid teda armastama? Tehke nii, nagu teevad teised naised: teeselge, meelitage teda, õhutage mitmekordseks armutuli! Sandrina Oh, ei meeldi mulle see tänapäeva stiil: isegi nalja pärast ei sooviks õhutada uut armutuld; meeste südameid tunnen ma piisavalt; sestap tahangi lahkuda siit... NELJAS PILT Ramiro Mehi peab armastama, mitte neist põgenema. Nardo Päris õigesti ütleb ta seda. Ramiro Ah miks küll te mehi ei salli? Sandrina Sest nad on valelikud ja nende meel on muutlik... Ramiro On olemas ka truud mehed; ja mina olen üks nendest, armastasin kunagi kaunishinge (kurb mälestus!) aga kui kinkisin end temale, siis tema, tänamatu, reetis mind ja maha mind jättis. Sandrina Säärased nad ongi! Kõik halb seega tuleneb meist, oh me vaesed naised, kuri on me saatus! Rahu ei leia me ega õnne, pole kasu meil ilust ega graatsiast... Sandrina aaria Meie, vaesed naised, viletsad ja õnnetud, sündimisest peale talume viletsat saatust. Mured lapsest peale, mis hiljem kasvavad, õitseeas neide, tavalisi ja kauneid, needusena tabab piinav armuleek. tavalisi ja kauneid, needusena tabab piinav armuleek. Vaesed naised, oleks parem, kui me ei sünniks siia ilma ega peaks siin surema... Ramiro retsitatiiv Oleksin õnnelik täiega, kui tänamatut Armindat eluski poleks. Oh, minu pärast võinuks ta jääda ilma sündimata. VIIES PILT Nardo retsitatiiv Mina küll ei saa aru, kellega on ta koos, aga perenaine paistab sidet uuendada tahtvat. Tõsi, tal on õigus, et alatu on olnud krahvi kuritegu, aga sel juhul või ka mitte on minu lugu viletsam, sest Serpetta pärast nõrken ja oigan, ta väldib mind, ei salli mind, ei vaata ta mull' otsa, mis pean ma tegema? Pisaraid valama, et ta mind armastaks. Aga nutt ei aita painutada naise külma südant, sest kivist on see kangem. Nardo aaria Sepahaamer töötleb rauda, mis paindub, peitel uuristab marmorit ja ta saab uue kuju, aga naisterahvast praegusel ajal ei mõõk, haamer, kivi ega kurb armuohe suuda painutada ega panna teda mõistma. Oleme hullud me, kes läheme naisterahva juurde, et ta meid põlastaks, minema kihutaks, meid maha jätaks, meile koha näitaks nurgas kätte või laseks meil lihtsalt kõngeda. KUUES PILT Valitseja Kallis õetütar, puhake veidi, kohe jõuab siia te kaasa. Arminda Se viivitus on küll ebaviisakas, teadma pidi ta mu tulekust. Valitseja Võibolla ei tea ta seda. Arminda Ta ei tea siis, et olen tujukas ja isepäine. Valitseja Las asjadel rahuneda, ja küll nüüd läheb viha mööda. Arminda Istume siia. Hei, toole siia tooge. Serpetta Siin on toolid, ärge tõstke häält, ma kuulen normaalselt. Arminda Kes see selline on? Serpetta Mina olen toatüdruk... Arminda Ja te ei tule oma kohust täitma, kniksu mulle tegema, au osutama, kätt suudlema? Serpetta Just tahtsin seda teha... Arminda Võite minna. Valitseja Võite minna. Serpetta Lähengi. Arminda Oh, tüdruk, tüdruk. Serpetta (Milline kannatus!) Arminda On midagi uut kuulda mu abikaasast? Serpetta Ei, proua, aga ma arvan... Arminda Võite minna. Valitseja Võite minna. Serpetta Sellega siin küll asjad ei hakka klappima. Arminda Öelge mulle, kallis onu, kas teil on teada, kas ilus ja kombekas on mu abikaasa? Valitseja Mis sellesse puutub, siis... Serpetta Härrased, kähku, üks tõld siia saabus... Arminda See peaks olema Krahv... Valitseja Lähen talle vastu... ollalaa, olge igaüks siin valmis oma koha peal... Armas õetütar, kuulge... teata kõigile... teenritele, tallipoistele... Serpetta Siin ta on. Arminda Nüüd seame end valmis tõsiseks asjaks. SEITSMES PILT Krahvi aaria Milline ilu, milline hurm, milline sära, taevased väed! Vaatan teda, näen päevavalgust, näib nimbus tal olevat päikesekiirtest. Maa kõigub jalge all! Krahvi retsitatiiv Mu kaasa, Arminda, mu päike, välgukiirusel tuli oma printsessi ja kuningannat kummardama krahv Belfiore. Arminda Krahv, teie teener olen ja mu süda sallib teid. (Ta on väga meeldiv.) Valitseja Oh, mu kallis krahv, peaaegu mu armas sugulane, võtke vastu kallistus siiralt armastavalt õilsalt Lagonero Valitsejalt. Krahv (Armindale) Lubage, mu kallis kaasa, et valgele käekesele... ma ei eksinud... (valitsejale) andestage, mu härra, tean oma kohust. Täis lugupidamist... kaunis neiu... teist ei taha ma ilma jääda. Mu kaasa... mu härra... see neiu... olen juba omadega sassis. Serpetta (endamisi) (Mind ajab see päriselt naerma, karikatuur missugune.) Valitseja (krahvile) Öelge nüüd, Krahv, mida arvate, oma peatsest abikaasast Armindast? Krahv Super, ta on ilus, kaunis laup tal, kaunid silmad, põsed, ilus ninajoon, kaunis musisuu: ah, mu kallis, te olete kui jasmiiniõis. Arminda Ja teie nagu päevalilleke, mis pöörab end sinna-tänna iga hetk, või nagu tuulelipp nelja tuule suunas... Krahv Miks, mu kallis, mu särav täiskuutäht, lausute mull' nõnda? Arminda Sest et olete lendlev ja kergemeelne, mis te sellest arvate, mu onu? Valitseja Las ma vaatan teda; näopoolest näib ta olevat üsna... kui ma ei eksi, armas õetütar... püsiv ja truu! Krahv Superpüsiv! Valitseja Truu! Krahv Ülitruu! Olen nagu merekalju, pigem nagu laev, mis muutlikul merel võib murduda... ei, katki minna, ojee, nüüd peatun; mõistate mind, millega end võrdlen. Valitseja Mis puutub võrdlusse, siis, kuulake mind : te olete kotkas... ojee, see äikesepilv... tormituul... ei, hoopistükkis hiiglane, mõistate, see oleks päris paras võrdlus. Arminda Tore, näen seda, aga öelge siis, kas armastate mind? Krahv Kas armastan teid? Esimesest valguskiirest, teie kauniduse särast, jäin naelutatuks kiirtevihu löökidest. Arminda Rahu, rahu, teate ju, kes olen? Krahv Kallis, te olete... Arminda Olen kapriisne, põikpäine, isekas. Krahv Kui mõnus! Valitseja Lohutan end sellega. Arminda Mul on virgad käed ja oma nägu. Krahv Elagu, elagu! Valitseja Väga tore. Arminda Käsitsen kärmelt ka piitsa. Valitseja Veel parem. Krahv Tubli, tubli, väga tubli, missugune graatsia, milline haare, milline sundimatus, kaduvat end tunnen. Arminda Mõistsime teineteist. Hakkan teid armastama, aga häda teile, kui avastan, et truudusetu olete, isegi keset teed või tänavat olles, mu hing, kõrvakiilu teile annan. Armida aaria Annab kergelt lubadusi tänapäeva armsam ja vaene teenijanna kui ta, vaeseke, teda usub ütleb usaldavalt “jah”. Mina nõnda küll ei toimi: Olgu olla selged kokkulepped, enne kui öelda jaa või ei. Te olete mu iidol, mu kallim, mu lootus. Aga kui eales juhtub nagu tavaliselt, et te kaote või petate mind, siis oma kätega ma asjad korda teen. Annab kergelt lubadusi tänapäeva armsam Aga kui eales juhtub nagu tavaliselt, et te kaote või petate mind, siis oma kätega ma asjad korda teen... KAHEKSAS PILT Valitseja Mis te arvate, härra Krahv, mu õetütrest? Krahv Oh, kuis olen armunud ja mind sütitanud on nii magus hullus, kallis sõber, hea saatus või õnn on see, mis laseb mul leida mõnusa naise, mis ma siin räägin, et naise? Jumalanna on ta, kaunidus, sulnidus, ilu, tema sarnast teist olemas polegi. Võiks öelda, ta on kaheksas maailmaime. Valitseja Ei tahakski rõhutada, et ta on mu õetütar, ta on kõiges eriline, teda rääkimas kuulda on suurim nauding, mõnusaim randevuu, ta sõnab pidulikke lihvitud fraase nagu luuletaja. Krahv Ongi nüüd asjad seatud paigale tema kombe kohaselt, on ta kuulsus levinud kõikjale, sõnumilehedki sellest räägivad Olen armunud ma ja sadu teisi tüdrukuid olen ära põlanud tema pärast, kas usute seda? Valitseja Ohjaa, kahjuks usun seda. Krahv Kinnitan teile, et igal pool, kus olen käinud, naised karjas, kogu väega jooksnud on meelt heites vaatama mu füsionoomiat, kus koos nii ilu kui ka tarkus. Valitseja Tubli, armas Krahv, mulle meeldib te brio. Krahv Olen vaimurüütel, olen olnud ehtsas sõjas ja kindlusi vallutanud, ometigi üks võluv näoke, mis on mu kallil Armindal, on võtnud mu vangi. Sinna vangistusse ekspressiga tormasin ise, tema pärast jätsin valdused, kohustused, vasallid, krahvihärrast isa, krahvinnast vanaema palju palju onupoegi, kõik tähtsad... mis te naerate? Tont võtku, te ei tea, kes on mu sugulased, need, kes elavad, on surnud või alles sünnivad, kuulake siis, annan teile lühidalt ülevaate oma aristokraatsest päritolust ja suurusest. Krahvi või Valitseja aaria Aafrika südamest Alpide taha idamaadelt lõunamaadesse on jälgi jätnud kõikjale mu iidsed õilsad esivanemad. Mul on suured valdused, vasallid palju marssalitest esiisasid, ja õdesid printsesse, kolm kuningannat, kuus krahvinnat, kümme Rooma konsulit ja printsidest valitsejaid, kõiki lugeda ei jõua siin. Aga, pagan võtaks! Te naerate? Mu härra, kas te ei saa aru, kellest räägin? Rooma teine kuningas Numa (Pythagorase õpilane), võidukad keisrid ja väepealikud Scipio, Marcus Aurelius, Marcus Agrippa, Rooma kangelane Scevola ja Cato ja need kaks teineteise kõrval Don Tiberius Caracallaga, tervitage neid respektaablilt kummardage sügavalt, siia ja sinnapoole. Rooma teine kuningas Numa (Pythagorase õpilane), võidukad keisrid ja väepealikud Scipio, Marcus Aurelius, Marcus Agrippa, Rooma kangelane Scevola ja Cato ja need kaks teineteise kõrval Don Tiberius Caracallaga, tervitage neid respektaablilt kummardage sügavalt, siia ja sinnapoole. Valitseja Retsitatiiv Elagu, elagu Rooma konsulid Scipio, Caracalla, ah, ah, ah, lihtsalt ei jõua naeru pidada, tõesti mõnus on randevuu, milline mõnu ja lõbu! ÜHEKSAS PILT Serpetta Siia majja on võimatu jääda: Kui saabus see vuhva, siis sada korda mind kutsub ta vahetpidamata, ma ei kavatse end tema pärast lõhki kiskuda. Aga siia on tulemas Nardo, temasarnaselt kuulen ma tavaliselt ohkeid ja kaebusi nagu muusikat, teen näo, et teda ei märka ma, siin lauldes näitan end aega viitvat, laulan uut aariakest, sellest, kuidas kaasat endale ihkab teenijanna. Serpetta kavatiin Abikaasaks, oh jumalad, tahaksin armunud armastavat meest aga vanaldast kaasat, mamma mia, endale küll ei tahaks. Nardo retsitatiiv Selles laulukeses lembehelin kõlab, nõnda soovin riimis vastata ka mina... Nardo kavatiin Abikaasaks, oh taevased, tahaksin armunud armastavat meest, aga noorukest isandat, tütreke, ei tohiks sa küll endal’ tahta. Serpetta Tubli, härra kloun, kes teile andis loa siia sisse tungida? Nardo Kallis Serpetta, andestage julgele, uks oli siin valla ja ma astusin sisse. Serpetta Kui soovite näha isandat, seal ta on, astuge edasi. Nardo Ajate mu minema siit? Aga, kallike, teie enda kuju mull' rinda on raiutud. Serpetta Viis korda olen öelnud, see kuues juba, et ei, ei, mu tunnetele pole teil luba. Nardo Nii julm olete, öelge, mu kallike... Serpetta Aitab, tõsiselt räägin, et minu jaoks te pole sünnis. Nardo Öelge vähemalt põhjus, miks? Serpetta Ei meeldi te mulle. Nardo Kannatust, ühel päeval ehk peate mind otsima üles. Serpina (Naerab) Ah, ah! Nardo Te naerate? Serpetta Naeran, sest arvate, et leida endale kaasaks mees on üks suur probleem Neid on ju palju, nii palju, piisab, kui pöörata pilgud ja kohal ongi tuhat armsamat. Serpetta aaria Kui mind nad näevad, siis üks kukub, teine minestab, nad piiravad mind, keegi neid kinni ei hoia, nagu sõgedad, kurdid, arulagedad armuvalus ringi käivad ja virisevad igal pool jalus: vaadake kaunikest, mis silmakesed tal ja pilgud, milline talje, milline kasvatus, sära, värvikus, sind alati armsaks ma pean... Mina tagasihoidlikult langetan pea, ja ei vastagi neile, neil minna lasen KÜMNES PILT Aed ja hekk Sandrina kavatiin Kaebleb turteltuvike kaugel on ta kaasast, oma kurba saatust halab, näib, et oma lauluga tahab panna meid tundma kaasa. Sandrina retsitatiiv Olen ise nagu turteltuvi, kes kaebleb, kui kaugel on kaasast, ei leia ta rahu piinadele. Aga visa ma olen, ohetega panen tähed mull' tundma kaasa, ka oma armsama, aga, kuni teda leidnud pole, õnnetu turteltuvike olen. Arminda (endamisi) (See peaks vist olema ilus aednikuneiu) Hei, kuulge, tütarlaps. Sandrina Proua. Arminda Ütle, mis sul on, et kuulen sind nõnda kaeblevat? Sandrina Oma hädade peale mõtlen. Arminda Sain aru, mõistan, ohkad vist Valitseja pärast. Sandrina Mind üllatab see jutt, sest, kuigi olen vaene, olen aus ja oma kohta siin tean... Arminda Jää vait, ninatark, tead, kes ma olen? Kaalu hoolega sõnu ja tea, et Armindaga räägid. Sandrina Andestage... ma ei teadnud... Arminda Tunnen sulle kaasa, nüüd tea, et see, kes ma olen annab täna krahv Belfiore'le jaa sõna ja käe. Sandrina (endamisi) (Oi, mida kuulen!) Kas Krahvist saab abikaasa? Kas see on tõsi? Oh, taevas! Arminda Ta äsja jõudis siia, kui sa näeksid, kui kena ja lahke on ta. Sandrina (endamisi, segaduses, väriseb) (Oh, ma ei suuda end valitseda, tunnen, et suren.) Arminda Sa oled nii kahvatu? Mis sind küll vaevab? Sandrina Üks ootamatu äge valuhoog... oh jumal... haaras mind... tunnen, et hing on kinni, süda seisma jääb... rinnus... vaevahigi... jäine külmus... ma ei suuda enam püsti jääda... kukun (minestab) Arminda Õnnetuke!... Hei, kes tuleb talle appi? Oh, Jumal! Kas keegi ei kuule mind? Krahv Mina siin olen. Arminda Kähku, armas krahv, Tulge, aidake veidi seda õnnetut noort minestanud neidist mina lähen ja toon mõne valuvaigisti, mis ta ellu ärataks. Krahv Siin ma olen, mu iidol, tulen lennates appi. Krahvi retsitatiiv Jumalad! Mis nõidus see on! Violante! Ta on elus! Ohh! Üleni värisen, (läheneb minestanud Sandrinale, ehmub ja üllatub) kus ma olen, ei saa aru. Sandrina Tule, tänamatu süda, vaata mind, vaata, olen see, keda arvad olevat. Krahv See on Violante hääl, ta kulmud, pale. Aga kuidas ta nendes riietes millesse on rüütanud, mõistus ei võta, vaatan asja lähemalt. See on tema, kahtlemata, see on tema, julgus jätab mu maha. Sandrina (ärkab minestusest) Oh, tundke kaasa mu vaevadele, taevased! (vaatab krahvi tähelepanelikult) Krahv? Oh Jumal! Mida ma näen! KAHETEISTKÜMNES PILT (Tuleb Arminda pudelikesega, et anda see Krahvile, näeb Ramirot. Mõlemad jäävad hämmastunult seisma) Arminda Siin on eliksiir, võtke... Ramiro Armas Krahv, lubage... Arminda Ramiro? Mis ma nüüd teen? Ramiro Arminda? Mis ma nüüd teen? Sandrina (endamisi) (Mida nüüd ütlen?) Sandrina, Arminda, Ramiro, Krahv Oh, mis välk ja pauk see oli, mis sünge mürts mind vaesekest külmaks kangestas? Krahv (endamisi) (Ma ei tea, kas ärkvel ma või unes aga näib, et olen peast läinud segaseks) Sandrina (endamisi) (Olen segaduses, süda täis ärevust, hinge valu matab, pisarad silmisse tungivad.) Ramiro (endamisi) (Milline hämming, olen peast segi, olen tardumuses, kadunud hing, ei tea enam, mida mõelda või öelda.) Arminda (endamisi) Mis minuga juhtus, mis see oli, ei saa ma enam aru, paistab, oh Jumal! et ma ei püsi jalgel! Sandrina, Arminda, Ramiro, Krahv (kõik neli endamisi, liikumatult) (Tunnen, et süda rinnus rõhub, sõnagi ei saa enam lausuda.) KOLMETEISTKÜMNES PILT Valitseja Milline vaikus! On alles stoori! Mida see stseen meile siis ütles? Teie, Sandrina, vastake, härrased, miks vait olete? Rääkige, noh, mis see oli? Sandrina (endamisi) (Mida ma vastan?) Krahv (endamisi) (Mina olen segaduses.) Ramiro (endamisi) (Olen hämmingus!) Arminda (endamisi) (Ei söanda mina.) Valitseja Ma ei mõista, ei saa aru. Aga asi nii lihtsalt ja ruttu ei lõpe, säärane asi pole mu meele järgi. Ramiro Armindale, Krahv Sandrinale Kas sina oled see? Sandrina Krahvile, Arminda Ramirole Kas sina oled see? Oh, kuidas mul ajud ragisevad ja pea otsas tudiseb (Lahkuvad. Sandrina ja Krahv ühele poole, Arminda ja Ramiro teisele poole, jääb kohale Valitseja ja imestab edasi...) NELJATEISTKÜMNES PILT Valitseja Mis lugu see on, mis ekstravagantsus, lugupidamatult ja kombetult jäetakse mind siia kui narr! Saadan nad kõik kuradile, ei hooli ma mingist seisusest, tiitlist, onupojapoliitikast või aadlipäritolust. Serpetta Oh, kui rõõmus ma olen, et aednikuneiu Krahviga siin aias avaldavad armastust rahus, sundimatult ja vabana. Valitseja Ja seal, kus olen... armukadedus... Nardo Ärge uskuge teda, see on vale, see on kõikide valede pundar. Serpetta Nendesamade silmade ja kõrvadega, ennast varjates, nägin neid ja kuulsin. Nardo Valed on ikka ilusad, liiga ilusad. Valitseja Tahan saada selgust selles asjas. Serpetta (tõmmates teda enda poole) Tulge siiapoole, siia... Suur valevorst on tema... Nardo (tõmmates teda endapoole) Aga temake petab teid... Valitseja Said priske suutäie minult, mu julm saatus. Siin kuulus mees on narriks tehtud, reedetud. on Valitseja, kuulus mees, üks Valitseja. Serpetta, Valitseja, Nardo Kohe varsti näeme ja kindlaks teeme, kes valetab, see maksab kallilt... VIIETEISTKÜMNES PILT Sandrina ja Krahv, seejärel Valitseja, Serpetta ja Nardo takseerivad ühelt poolt, Arminda ja Ramiro teiselt poolt. Sandrina (Krahvile) Aga mida loodate teie, mida loodate ühelt õnnetult, oh Jumal! Oh Jumal! Ma ei ole teie magus arm Arminda. Krahv Halastage, rääkige siis, öelge mulle ruttu, kallike, kas olete Violantina, mu südame valitsejanna. Serpetta Näete nüüd, kui palju murekortse toob talle see nähvits vuhva. Valitseja Näen seda, oh, neetud, tahan teda põrmustada... Nardo (endamisi) Krahv? Oh, missugune halb õnn! Kas saaksin sellele abi? Sandrina Te eksite sügavalt. Krahv (Ah, on see alles hämmastav) Arminda Kas pean jääma nõnda väljanaerdult siia. Ramiro (Armindale) Tänamatu hing on õppinud kavalalt petma. Sandrina Julmur, südametu julmur kas see on tasu truu armastuse eest? Vilets, sina, mis sul puudus, ütle, mis ma tegin, alatu reetur! Krahv Jah, tänamatu olen ma, olen, mu iidol, anna andeks (põlvitab) anna andeks, kallis kaunis Violante... Sandrina Noh, mind pole enam, armetu Violante nõnda rääkis, aga, oh, Jumal! Ta on surnud, jah, surnud! Valitseja Vastake! Arminda Jätkake! Ramiro Härra Krahv! Ärge värisege! Nardo (endamisi) (Ei teagi, millega see lõpeb.) (Ometi on vaja, et vaikima ja kannatama pean) Krahv (endamisi) (Juba abikaasa ähvardab mind.) Serpetta, Arminda, Ramiro, Valitseja, Nardo Mida öelda, mida teha? Arminda (Krahvile irooniliselt) Mu armunud armas Krahv. Valitseja (Sandrinale irooniliselt) Lihtsameelne aednikuneiu. Ramiro (Armindale irooniliselt) Mind lohutab see ja lõbustab. Serpetta (Sandrinale) Kui ilus pale, kui malbe on ta! Noh, armastajad, elu nautige. Valitsegu teie vahel kallis rahu. Tulgu Amor oma noolega ja süüdaku te süda. Sandrina Ah, ainult minul üksi on süda täis valu ja kannatusi. Krahv Ah, ainult minul üksi on süda täis valu ja kannatusi. Serpetta, Ramiro, Valitseja, Nardo Tulgu Amor oma... Sandrina Ah, ainult minul üksi... jne Arminda (krahvile nördimusega) Alatu! Kaabakas, tahaks sul südame rebida rinnast. Ramiro (Armindale) Ei suuda mõista ma, kuis niipalju viha ja nördimust. Serpetta (Sandrinale) Tahaks su lõhki rebida, vastik rõve tüüp Valitseja Tahan saata su minema, tänamatu naine. Nardo (endamisi) (Mina jään paigale ja olen vait, ei oska midagi öelda) Sandrina Kui suur valu, kui julm piin! Tunnen, et vaevab mind lõppematu äng. Ei suuda ma vastata ega rääkida. Krahv Mis ootamatu saatuslik päev! Mind ahvatleb üks ja ka teine naine, lahendust ma ei leia, ei teagi, mida teha. Sandrina, Serpetta, Arminda, Ramiro, Valitseja Nardo Hirmus lugu on see! Pole.jõudu vaigistamaks viha, raevu, mida tunnen rinnas, ei suuda seda matta ega peatada. TEINE VAATUS Valitseja lossi aatrium ESIMENE PILT Ramiro ja Arminda Ära põgene mu eest, südametu naine, peata oma samm. Arminda Kui söakas sa oled, mida tahad või ootad minult? Ramiro Julm ja truudusetu, mida tahan või ootan? Sul jätkub söakust mind nõnda vaadata? Kui oleks võinud ette kujutada et oled Valitseja õetütar, ei oleks ma sull’ põhjustanud vaeva mind näha siin ja punastada. Arminda Aga kui su saatus ei näe meid kahekesi... Ramiro Liiga lihtne põhjus on see: sinu uhkus, auahnus ja luksusejanu ei hoolinud mu armastusest. Taevas üksi teab, et andsid tuhandeid kordi lubadusi, küll tasutakse sulle minu eest! Arminda Nii, nii, liiga kaugele lähed ses asjas, jah, tunnistan, olen sind reetnud, tunnistan vigu ja pettust, aga seda ei saa ma pahaks panna, liiga ilus ja ahvatlev on mu krahvihärra. Ramiro Oh, lõpeta nüüd kiidulugu, ära uhkusta mu ees, vihatud rivaal; ei või sa nautida mu lahkumist, su alatu süda tundma saab mu raevu. Arminda Siiski tunnen tall’ kaasa, temast aru saan, et õigusega valab ta oma pahameelt, aga ei, nool ei pöördu lennult tuppe tagasi, mina saama pean Krahvi kaasaks, on see mu saatus või pelgalt kapriis. TEINE PILT Krahv (erutatult, ta ei märka Armindat) Ah, suur on mu meeleheide! Sest peale, kui nägin Sandrinat, ei rahu ma leia, ei tea, mida endaga teha, teda soovin leida taas, tänaseni olin teda otsinud kõikjalt... Armuline proua... Arminda Rahu, rahu, öelge mulle sooviksin teada, kes on see naine? Krahv Kohe ütlen Arminda Ärge minge ära. Krahv Tulin siia... aga arvasin, et... (on vaja olla siiras!) Teid otsisin, mu kaunitar... Arminda Aga, kuulge. Krahv (eemaldub, endamisi) (See siin on valmis kaklema) Rääkige, rääkige Arminda Ma ei saa seda kaugelt teha. Krahv Mu hing, und näen teist, suren teie pärast. Arminda Vaiki, valelik, mine sinna teise jalge ette... Krahv Kuulake ometi, kuidas see päriselt on… Arminda Mida võid sa öelda? ...Kohe, kui nägin Sandrinat, kadus mul rahu… Alatu! Seda minule öelda siin! Samal päeval, jumaluke, kui kaasaks mul saab, reedab mind nõnda, petab mind mu truudusetu armsam? Kui julm on mu saatus! Arminda aaria Tahaksin sind nuhelda, südame seest kiskuda, mu rinnas raevuleek põleb, aga hoiab mind tagasi armutuli, mis paneb mind ohkama. Kas niiviisi tasud, tänamatu, mulle, et olen sind armastanud? Oh Jumal, olen segaduses, viha ja arm minus on üheskoos. KOLMAS PILT Krahvi retsitatiiv Ooh, see pole küll naine vaid deemon, fuuria, kui ma õigesti väljendan... (Serpetta saabudes lööb araks) Härra... Krahv Oh häda... Serpetta Mis juhtus? Krahv Ei, ei midagi, mõttesse jäin... Serpetta Tahtsin teile öelda, kui lubate, et äsja nägin te abikaasat, kes olevat näis kui vallapääsnud kiskjaloom, ähvardas ta rängalt kätte maksta teile. Krahv Küll viha tal üle läeb. Serpetta Oh, ärge niiviisi rääkige, te ei tea, mis elukad on naised, kui vihale on nad aetud, ma soovitan minna kiirelt ta juurde, alandlikult, et vabandada eksimust ja suudelda käekest. Krahv Kes seda käsib? Serpetta Kuulekus, austus, see, mida nõuavad naised, kohus, moesolev... Krahv Oh õnnetust, mis mood, kohus ja abikaasa takkaotsa! NELJAS PILT Serpetta retsitatiiv Kuidas tunnen tall’ kaasa, mida tegema peab imeliku naisega… Nardo Mu kaunis Diana, andestage, kui teid nõnda tülitan, aga kaunil daamil on süda ikka hell ja hea. Serpetta Kas kaunis või mitte, pole ma teiesugusel võtta. Nardo Aga kui ma sureksin? Serpetta Ei nutaks ma piiskagi. Nardo Noh, siis võingi surra. Serpetta Head teed teile! Nardo Nüüd näen ma, et olete südames kõvem kui kivi ja kurdim kui kobra... (Võtab taskust noa ja demonstreerib enda haavamist) Vaadake... hoidke mind noa eest... Serpetta Laske käia. Nardo Aga siiski ei jätku mul vaprust, et tuua teile ebameeldivust. Serpetta Te tõesti petate end, arvates, et huvi on mul. Nardo Öelge, mis tahate, iga teie põlgus veel enam mind armuma paneb ja tuld õhutab. Serpetta Mull’ näib, et tasapisi meeldima hakkate isegi. Nardo Kas räägite tõtt?... Või teete nalja?... kallis, missugune rõõm, olen endast väljas... Jupiteri nimel, muutnud on ta mind hoopis teiseks inimeseks. Serpetta Kuulake mind nüüd: vist armastan teid, aga tahan, et astute ise minu poole kirgliku meelitava ilmega, parem käsi rinnal ja reveranssi tehes sirutate jalga väljamaa moodi, noh, alustage, tubli, esitlege end, kummardus tehke sirgelt, säraga, kummardage. Nardo (See näoke mind paneb, tont teab, mida tegema) Nardo aaria Ütlen teile itaalia moodi, et te näoke süüdanud on mul südame, rinna, armastusest teie vastu nõrken. (Serpetta näitab, et talle ei meeldi selline tundelisus) Ei meeldi teile see, ei sobi? Hea küll, proovime siis prantsuse moodi. Ah, mu daam, siin ma olen! Ei sobi teile nõnda? Edasi, vaatame asja inglise moodi, mu kallis, kas ütlete mull' “jaa”… Neetud ükskõiksus taas proovile paneb mu kannatuse: pole siin vaja mingit prantslast või inglise moodi, itaallaste mood ka ei meeldi. On alles frukt, imelik naine, siin kaotan küll päriselt end. Serpetta retsitatiiv Tema on päris mu meele järgi, tore oleks, kui enese teadmata oleks ta minusse armunud, aga mis ma räägin, mis mul mõttes, on ta ju Sandrina onupoeg, tõsi see pole. VIIES PILT Sandrina Imelik on see minu asi! Leida taas armsam ja teda kaotada igaveseks! Ta kaasaks saab Arminda... Kuidas saan anduda julmale armsamale, kes torkas mind mõõgaga... Oh Jumal! Armukadedus haaras teda, nüüd arvab ta, et surnud olen, kuis hukka mõistan teda? Tugev on tema vastu mu armastus , takistama pean neid pulmi, tõsi, võiks ka end paljastada, ent pole veel aeg... ta tuleb... oh, milline piin on rinnas, kui ta on mu lähedal. Krahv Neetud saatus! Nüüd pean vastu tahtmist vabandama Arminda ees... aga... kas aednikuneiu on siin? Ongi tema, kindlasti on see Violante... silmad, graatsia, sära.. noh, ei peta ma end, see on tema, kõik on sarnane talle. Sandrina Härra, milline üllatus, mida näete te minus? Krahv Selgesti näen õrna armsama kuju... Sandrina Mina selgesti näen truudusetut barbarit. Krahv Kuidas nii? Miks? (Mis ma ütlesin, see on tema lihast ja luust!) Sandrina Südametu, kas sa ei mäleta kuidas nutsin ühel päeval sinu poole õhates ja kuidas nutsid sina minu pärast ja õhkasid! Krahv See on tõsi, tõsi, aga asjaolud... Sandrina Ütle mulle, julm koletis, mis kurja sa mul karistasid? Oh Jumal! Süütut põhjuseta torkad sa mõõgaga, tapad mu, siis avastad, et olen süütu kannataja, ent ometi jätad mu, lohutamatult õnnetu… Krahv Oh, kui hirmus, mis õudus! Ütle mulle vaid, sa elad... aga mis riided need sul on, mu kallis markiisitar? Sandrina Nii ütles surres need sõnad õnnetu naine. Krahv Kas ta siis suri? Sandrina Kes teist seda paremini teaks? Krahv (endamisi) (Kindlasti ei saa ma asjast aru, aga liigutused, väljendusviis... see on kindlasti tema, ta pole põrmugi muutunud) Krahvi aaria Kallid silmad, kaunid silmad, pöörake oma kiir minu poole, ah, kui olete need, mis panevad mind joobuma, mis viivad mind ekstaasi... Lahkun, lähen siit, ärge olge tusameelt, ah, kui karm ja julm... (Valitseja vaatab seda eemalt, läheneb Sandrinale, siis märkab Krahvi, läheb eemale ja Sandrina asemel astub sisse Valitseja, häbelik Krahv tahab haarata Sandrina käe, aga see on Valitseja oma) Aga, enne seda, kallis, tahan, kui lubate, suudelda käekest, et anda märku oma armastusest. Kallis õrn käeke, olen põrmustet ma, mu võrgutaja Veenus. Üliaustatud isand, teie alandlik teener olen. (Neetud, see veel puudus) (Neetud saatus) KUUES PILT Valitseja (sinnapoole, kuhu astus Krahv) Läheb minema see õnnetu Krahv, tahan, et maksaks ta kallilt vääritu teo eest, mis sa arvad? Minusugusele, isandale, kes sind armastab... Sandrina Oh Jumal! Härra, valesti arvate minust nõnda. Valitseja Kuidas valesti, nägin ju... Sandrina End petate. Valitseja Miks küll oled nii jonnakas, tujutsed minuga? Sandrina Mu kallis isand... ah, kui teaksite, kui õnnetu olen... Valitseja Ära karda, mu iidol, minuga tuled... (enam ei suuda ma vastu panna) ah kallis, armastatud, keda mu süda... ah, ei oska ma öelda, kõik on segapuder. Lähme. Sandrina Andestage, ma ei saa, ei või. Valitseja Kuidas nii? Miks? Sandrina Sest ei taha ma; lõppude lõpuks... Valitseja Lõppude lõpuks oled vastik teenijatüdruk sina, keda püüan ülendada. Sandrina Nii suurest aust ei hooli ma. Valitseja Häbematu, kuidas sa julged? Mulle, Valitsejale, pagan võtaks! Kes mind keelab sind praegu tuuseldamast? Sandrina Mis põhjusel, mis õigusega julgete mind solvata nõnda? Mind ähvardades? Mida ootate minult? Naisolevust koheldakse respektiga, muidu, teate, mul on söakust, julgust... ah, vabandage mu hoogsust, härra. Tean, mis mul huultelt libises, märkan aga,…mu süda ütleb, et teid paneb kaasa tundma üks õnnetu olend. Sandrina Nüüd minge siit ära, mida minust tahate? Kui tuleb Arminda, siis häda meile. Krahv (ehmunult) Kus ta on?... lähen, jah, lähen kohe... Oh häda! Miks ei suuda ma siit samme eemale seada? Miski kinni mind hoiab. Kuulge, näidake ometi, et neis kauneis silmades... Sandrina Kellega te räägite? Krahv Teiega, mu päike, mu kuu, mu särav komeet, kellel on minu Violante kaunidused. Sandrina aaria Kuulen südames üht häält, mis tasa mull’ sosistab, tasa sosistab: sinu kallil isandal on suur armastav süda... Ja sellel näol, neis silmades, mis nördinud näivad olevat, on märgata armu ja headust. Ah, ta lahkub siit, ei kuula ta mind, minu vastu muutub ta kurjaks, armupiinades olles, tunnen, kuidas äng mind haarab. Tütarlapsed, kes te mind kuulete, kui mull’ kaasa tunnete, sest õnnetu, mahajäetud ja lohutamatu olen, tulge lohutage mind. SEITSMES STSEEN Valitseja retsitatiiv Oh kui sõge ma olin! See on häbiväärt asi, vaene tüdruk! Suure pingega hoidsin tagasi nutupisaraid! Tahan minna ta järele, ah, kui neetud on mu saatus! Kõik mu vastu on selles piinas, tahan minna ja rahustada teda... Arminda Mu onu, Krahv kahetses teguviisi, et mind alandas, nüüd pulmadega kiirustab ja tahan teda abistada selles. Ramiro Mu härra, Milaanost on saabunud kiri mu lähedaselt sugulaselt, milles räägitakse kohtuotsusest, mis linnavalitsuse poolt välja anti, teile seda edastada kästi, et kinni peetaks mõrtsukas, kes siinpaigas asub ja see inimene on Krahv Belfiore, usute või mitte? Valitseja Noor krahv Belfiore? Ramiro Lugege seda. Arminda See on küll unenägu. Ramiro Kahjuks on see tõsi, armas Krahvinna (Saatus kättemaksuks on kinkinud mull’ sobiva juhuse) Valitseja Niisiis, kohtuotsuses öeldakse, et Krahv on mõrvanud markiisitar Onesti... Arminda Ärge seda uskuge... Valitseja See ei puutu teisse, vaikige, räägib Valitseja... Kuidas siis Krahv selle kuriteoga on seotud? Millised tõendid seda tunnistavad? (igal juhul tahan teda päästa) Ma ei saa aru... Ramiro (Mina küll mõistan) mõelge, härra, et õigusemõistmine ei tohi jätta ükskõikseks mistahes juhtumi puhul, jätan teid nüüd siia... Valitseja Rahu, mitte nii kiiresti, võiks ju... (milline sasipundar!) Arminda Ah, las tal minna. Ramiro Jah, lähengi nüüd. Aga iga sammu eest aru andma peate magistraadile. Valitseja Hea küll, nüüd las Krahv tuleb siia, pulmad lükatakse edasi ja kui ta on süüdi, ei taha ma, et kurjategija, tagaotsitav oleks mu õetütre kaasa. Valitseja aaria Üht daami, silmapaistvat õilsat õetütart, kel hea kaasavara, peaksin ma hukka saatma, teda kiirustades takka? Abielusõlmimist ärgu tulgu, nüüd lähen ja katkestan selle lepingu, seda on vaja ja tähtis kohe teha. Muidu karistataks mind Saksamaal, mõistetaks hukka Prantsusmaal, Hispaanias; mida öeldaks ja mõeldaks maailmas minust, kuulsast kavalerist, literaadist, Valitsejast? Ärge sellest enam mõelge, ärge pange pahaks, nii peab olema ja nõnda see läheb. KAHEKSAS PILT Ramiro Tea, mu kallis Arminda... Arminda Vastik valetaja, pane suu kinni! Ramiro Sa ei saa aru, et olen... Arminda Vihatud mu silmis! Ramiro Su armastuse pärast... Arminda Seda pole sa väärt. Ramiro Mäletad... Arminda, Ei. Ramiro Kuula mind... Arminda Nördimusest põlen... ÜHEKSAS PILT Ramiro Ometigi hoian rinnas ma püsivat tunnet, ja meelitan end sellega, aga ära peta mind, virvaline lootus, sind usaldan ma südamerahus. Ramiro aaria Magusa armastuse kandja meelitav lootuskiir, sinusse usub mu hing, sinus on kõik, ainult sinus. Sa elus mind hoiad, sadamasse juhid, oh, mu armas lohutus, mu siira usu leevendus. Magusa armastuse... KÜMNES PILT Valitseja, Arminda, Serpetta, seejärel Krahv Usu mind, armas õetütar, päriselt olen endast väljas, kui Krahv on süüdlane, kuidas toimin siis mina? Arminda Teil ei puudu vahendid, et teda päästa. Serpetta Kui tahate, sõltub kõik teist endast. Valitseja Heakene küll, aga kui nüüd Ramiro... Näe, tulebki siia. Krahv (Valitsejale) Härra, olen siin ja valmis, teie juurde, Arminda, ma jooksin... praegusel hetkel mul süda on sära täis, oh, milline õnn! Hüppan rõõmust, võin imetleda siiralt neid ilusaid silmakesi... kähku siia käeke... Valitseja Nonoo, mida sa teed? Kas sa ei märka sünget ilmet kohtunikul, kes seisab su ees? Krahv Kallis kaasa... Arminda Jää vait! Krahv Mu härra... Valitseja Vait. Krahv Serpetta... Serpetta Ärge rääkige. Valitseja Vasta kohtunikule: kes oled, kuidas on su nimi? Krahv (häbelikult, vaoshoitult) Krahv Belfiore, see, kes... tähendab... abikaasaks... Valitseja Aitab jutust. Ütle mulle, kas tundsid Markiisitar Onestit? Krahv Mida ma ütlen? Arminda (vaikselt Krahvile) Ütle, et sa ei tea... Krahv Ma ei tunne teda... oh õudust! Valitseja Kas on ta elus? Krahv Ei, härra. Arminda (vaikselt Krahvile) Mida te räägite? Valitseja Niisiis on ta surnud? Krahv Ma ei tea... tähendab... kuulge... Arminda Eita kõike, kui pääseda soovid. Valitseja Kas on tõsi, nagu räägitakse, et ta mõrvati? Krahv (Kahjuks on see tõsi) aga teate... härra, jah... ei, härra... Serpetta Ärge mässige end sisse! Valitseja Avalikkus räägib, et sina ta mõrvasid. Krahv Oh õudust!... armupiin... tähendab, armukadedus... oli õnnetu juhus... Valitseja Nüüd aitab! Arminda (Segane!) Valitseja Krahv, mõtle sellele asjale, säärases teos süüdistatakse sind. Kui oled süütu, (mida ma arvan olevat) siis kaitse end, kui suudad. ÜHETEISTKÜMNES PILT Sandrina Mina kaitsen teda. Krahv Oh, mu saatus! Arminda Vaat siis! Serpetta Tore! Arminda Võibolla lihtne külatüdruk... Serpetta Teab midagi... Valitseja Mida võid sa lausuda ta kaitseks? Arminda Räägi, armas Sandrina. Serpetta Ütle, kallis sõbranna. Sandrina Mida arvatakse Krahvist? Mis süü tal on? Valitseja Et mõrvas ta markiisitar Onesti. Sandrina See on laim. Violante oli haavatud, aga ta ei surnud. Igaüks on minus märganud Violantet, jah, olen tema, taevale tänu, olen elus ja talle andestan. Krahv Ah, ma ju ütlesin... kallis... Valitseja Sina, ja Violante? Arminda (Sandrinale naeruvääristavalt) Sina, ja markiisitar? Serpetta Sina, ja aadlidaam? Sandrina Jah, olen, ei valeta mina... Valitseja (Sandrinale) Aga, lapsuke, kas sul ei näi... nii rumala ettekäändega... Sandrina Öelge, mida tahate, aga varsti näete palju tõendeid sellest, et olen markiisitar Violante. Krahv (endamisi) (Ta räägib tõega seda... oh, milline rõõm) mull’ tõendab seda mu süda, mis rõõmust hüppab. Valitseja Asi veel õhus ripub, peab minema aru pidama. Aga kui peaksin kaotama armsa Sandrina, saan küll hakkama mõne rumalusega. Arminda Hakkan asjas kahtlema, aga olgu see Sandrina või Violante, lähen kiiresti ja mõtlen välja oma kättemaksuviisi. Serpetta Mina samuti lahkun, tulgu minuga, kes soovib, naeran selle üle. Krahv (Sandrinale) Mu jumaldatu... ma ei saa millestki aru, las mul... seda käekest, et võiksin... Sandrina Taganege. Und te näete. Teesklesin seda, et teid päästa, mind oli õigeaegselt soosimas suur sarnasus Violantega, nagu rääkisite teie. Krahv Kuum ja külm, kuum ja külm, hüvasti mõistus! Sandrina Minge nüüd, minge oma kauni Arminda magusa armastuse juurde, ta ootab teie kätt ja südant. KAHETEISTKÜMNES PILT Krahvi aaria ja retsitatiiv Oh, ära jäta mind!... kuula mind, oh, miski tõukab... minema siit, vaikselt, maa kõigub... ja tume pilv ümbritseb mind, see on torm, maru, kas on päev või on see öö? Arminda, Violante, tahate näha mind surnuna? Noh, torgake siia... aga te nutate? Mis kasu sellest nutust? Tahan surra... kõu... välk, mis mind tabab, tänan sind Zeus, mu sõber, ainult sina tood mull’ lohutust mu kaasa, sõbrad, te nutate... oh häda! Olengi surnud! Juba jäätun, jalg väriseb, veri tardub, hing lahkub kehast, süda seiskub, ei suuda ma valitseda... ohh, missugune lugu! Külm higi laubal ja näol voolab, aga tasapisi, vaikselt pööran end ja rõõmuga kuulen lähedal magusõrna linnulaulu kas on see Elüüseum, võibolla, jah, isand. Kuss, kuss, tuul sahistab, liigutab õhku, päikest näen, näen päevavalgust, pole enam kahtlust, missugune rõõm, olen veel elus ma, mõtlen, arutlen, olen olemas, süda tuksub, tahan seda kõike nautida ja rõõmu sellest tunda. KOLMETEISTKÜMNES PILT Nardo Oh ma õnnetu vaene! Perenaist kõikjal olen otsinud ja pole leidnud teda, kardan... kes teab... Võibolla paljastab end Krahvile ja siis ei saa ta jäädagi siia, aga ise andis mull’ kindla käsu, et ma ei avaldaks Krahvile tõde, aga siia tuleb rahvast, pean pugema peitu, kui saaksin jälitada... Ramiro Pean seega tõendama, et tema on Violante. Valitseja Seda võib mõista, aga ta siirast ja ausast kõneviisist võiks arvata, et... Ramiro Noh, isegi kui mind veenaks see, et... Serpetta (teeskleb, et on väga piinatud) Oh õnnetust! Oh mis juhus! Sandrina on kadunud! Valitseja Ohoh, mis sa ütlesid? Nardo (endamisi) (Kadunud, kuidas nii?) Ramiro Ei saa aru. Valitseja Ärme kaotame aega, peab üles leidma Sandrina, teen mürglit, põrmustan kõik... kiiresti, minge kõik tegutsema. Serpetta Aga on juba ööaeg. Valitseja Oh, pimedus, päevavalgus, saatke kedagi, käskige otsida... ei, lähen ise otsima teda. NELJATEISTKÜMNES PILT Serpetta Mine, aga seekord murrad endal hambad. Nardo (Kas saaks temalt midagi välja urgitseda) Serpetta Arvati, et sõge aednikuneiu väidab end olevat aadlidaami see kõiki ajas kimbatusse, Arminda täie õigusega lasi ta viia mahajäetud paika siia lähedasse metsa, mis on täis loomapüüniseid, ja võibolla praegusel hetkel mõni näljane hunt teda murrab. Nardo (Mis ma kuulen! Lähen kohe Krahvi juurde ja paljastan talle... vaene Violante!) Serpetta Ühest küljest on mul kahju, aga teisalt, teda mindi ju otsima, tänapäeval on meil tarvis poliitilist tarkust, on vaja teeselda, armusaladusi endas hoida, mitte kunagi öelda välja seda, mida kannad südames. Serpetta aaria Kes tahab nautida rõõme siin ilmas, jätku kõik paigale, nagu asjad on. Ei lase end ma millestki segada, võtan kõike nii, nagu tulema peab. Tean, et tütarlapsel peab olema hea süda, olema peab siiras ja napisõnaline, aga seda pole põrmugi vaja tänapäeva meestega... Hoopis vaja on olla ettenägelik, näidata välja ükskõiksust, teeselda tagasihoidlikkust või surnud kiisut, osata meelitada. Kui olin veel väike, andis ema mull’ sellist õpetust, tahan seda järgida... VIIETEISTKÜMNES PILT Üsna mahajäetud paigas alpiaasal antiiksete akveduktide kontuurid, süngevõitu grott, millesse saab siseneda. Sandrina on hirmunud, sest teised on lahkunud ja jätnud ta üksinda. Sandrina aaria Peatuge, julmad inimesed, Oh Jumal! Mu jätate siia üksi... õnnetuna... kes mind aitab, tuleb mulle toeks? Oh jumalad! Olen kadunud, tundke kaasa mulle. Kus olen ma? Mis minuga juhtus? Mind toodi siia, et lasta mul õnnetul siin surra! Halastajad jumalad, kui teid liigutab mu piin ja kaebus, juhtige mu samme... aga... oh Jumal! Neid kaljusid mööda ei tea ma, kuhu minna, kõikjal, kuhu ulatub silm, näen õudseid viirastusi, kuulen ainult enese valu ja piinahäält! Sandrina kavatiin Nutupisaraist ja nuukseist ei saa ma hingata, pole enam häält ega jõudu, hing on lahkumas rinnast. Siin ei kuule mind keegi, ei näe mind, ah, jalg komistab... hing lahkub... Oh jumalad! Kuulen midagi, paistab, et maduuss susistab põõsastes, oh häda... oh, mind õnnetut, kuhu end peita, joosta, mida pean tegema, mull’ näib, et... ei, ma ei peta end... seal on koopaõõs, sinna võin lõpuks varjuda. Oh, mu õnnetu elu: Taevased väed, aidake mind! KUUETEISTKÜMNES PILT Krahv ja Nardo toetavad teineteist käe alt, Sandrina, siis Arminda, hiljem Valitseja ja Serpetta, lõpuks Ramiro. Krahv Nende varjuliste puude ja põõsaste vahele, kivide keskele, oh, juhi mind, Nardo, ma ei tea, kuhu samme seada. Nardo Oh, kui jube pimedus ja õudus, lähme aeglaselt sinnapoole, paika, kus võiksime ta leida. Sandrina Kuulsin vist lähedal müra, millest ei saa aru: ah, vaid surm, oh Jumal! võib lõpetada piinad. Arminda Selles jubedas üksildases paigas on vist Krahv meeleheites otsimas oma kaunikest. Sandrina Tahan veenduda selles. (Kõnnivad nõnda, et peaaegu puutuvad kokku, mõlemad on ettevaatlikud ja kuulatavad) Krahv Kuulen seal mingit müra. Nardo Tahan minna lähemale. Sandrina, Arminda, Krahv, Nardo Tahan kuulatada... Valitseja Niiviisi hämaras käies, kuigi ettevaatlikul sammul, võin komistada iga hetk, aga ikka pean kiirustama, kiirustama. Serpetta Päris ihuüksi vaikselt tulin siia ka mina, et näha oma asja ja kõik taas paika panna. Krahv Kes seal kõnnib? Sandrina Mina, õnnetu! Valitseja Kes tuleb siia? Serpetta Ah, vaeseke! Nardo Sammu juurde! Arminda Jube ja õudne! Sandrina, Krahv, Arminda, Nardo Pean tähelepanelikult kuulatama... Valitseja Käies siin pimedas... Serpetta Päris ihuüksi vaikselt tulin siia ka mina, et näha oma asja ja kõik taas paika panna. Nardo Lisage sammu! Sandrina, Serpetta, Arminda, Krahv, Valitseja, Nardo Mis sahin, sosin, müra, kära, ei saa siit isegi põgeneda... Olete see teie, Sandrinake? Arminda Valitsejale, keda peab Krahviks Jah, mina Krahv Serpettale, keda peab Sandrinaks: Kas olete armas Sandrina? Serpetta Krahvile, keda peab Valitsejaks: Jah, mina. Nardo Sandrinale Kas olete mu armas perenaine? Sandrina See on Nardo, ma ei tunne hirmu. Kõik Missugune rõõm ja õnn, teadsin, et ta leian. Ramiro (kulisside taga lava suunas) Peatuge siin, varjuge natukeseks ajaks, kutsun teid varsti välja. Valitseja Siia tuleb veel rahvast. Arminda Ah, kuidas ei vea! Krahv Tehke häält! Serpetta Oi, kui hirmus! Nardo Pöörduge tagasi! Sandrina Ah nii on siis asjad! Ramiro (astub sisse, Armindale) Nüüd paljastan ma kõik... Valitseja Lähme, lahkume siit! Arminda Olengi valmis. Krahv Serpettale Kähku, lähme siit! Serpetta Olen valmis! Nardo Mis me teeme? Sandrina Värisen, oh Jumal! Kõik Ah, hing on hirmust kinni, ei suuda end enam valitseda. Ramiro: Edasi, jookske kõik, sõbrad, tulge siia, olen nii rõõmus, ma suurest õnnest olen lohutet. Krahv Kas Serpetta on siin? Serpetta Kas Krahv on siin? Valitseja Õetütar? Arminda Valitseja? Kõik Kui suur üllatus! Kes teab, mis meist edasi saab? Arminda Te petate end, mina pole see, keda otsite. Sandrina Nardole: Nalja teete, mina pole see kaunike. Serpetta Krahvile: Te eksisite, ma pole veel peast segi. Krahv, Valitseja, Nardo Tublid oleme, saime hakkama, ei saa me rohkem midagi aidata... Arminda Krahvile Alatu julmur, reetur, nüüd saad mu kättemaksu tundma. Valitseja Sandrinale Südametu naine, tänamatu süda, tunnen, et raev kerkib mul rinnas. Sandrina Oh häda, ma vaarun, pea käib ringi, paistab, et kaob maa jalge alt. Nardo Serpettale Tee, mis tahad, see oli sulle vastumeelt. Serpetta Nardole: Teisse ei peaks see puutuma. Ramiro Armindale Miks, südametu, oled nii kibestunud? Arminda Ramirole Vihatud tüüp olite ja olete seda praegu. Sandrina, Krahv Olgu taevas tume ja õhk täis torme, värisen, vabisen, süda põksumas, jäätumas, aga juba hakkan tundma rõõmu. Kõik Ah, kuis värisen raevust ja ärritusest, nii et tulelõõma tunnen südames! Sandrina Mu Tirsis, kuula mahedaid sireene, kes võluva nõidusega päästavad muusika valla ja vaikset rahu meid panevad nautima. Krahv Kuula, mu Chloe, Orfeuse lüürat, mis võlub kiskjaid, liigutab metsapuid ja peatab lained, mis haaranud kaasa madruse. Sandrina ja Krahv koos Kallis rõõm ja rahu, kui magus nauding! Valitseja Krahvile Mu härra, üks sõna, kas kasutame püstoleid duellil? Ramiro (Krahvile) Mu härra, ärge tehke nõnda, ei pea te mõõgaduellist loobuma. Arminda Jumala pärast, jätke järele! Serpetta ja Nardo koos Milleks selline rutt? Ei suuda ma talitseda raevu ja nördimust. Sandrina (freneetiliselt) Olen hirmuäratav Meduusa. Krahv (samamoodi) Olen talitsematu Alkides. Sandrina ja Krahv koos Kaunid rauged nümfid, nüüd on küll, ei enam mingit räigust! Arminda, siis ka Valitseja Aga miks juubeldate teie? Ramiro, Nardo Kes saab aru sellest, mida ütlete. Sandrina Lähme laiali, tunglemine jätke, talitsege oma tuld, rahunege! Krahv Olalaa, ärge takistage mind... Serpetta, Arminda, Nardo Nad on meeletud, arust ära. Ramiro Armindale Sina oled fataalse olukorra ainus põhjus. Sandrina ja Krahv koos Millal lõpeb, oh jumalad, teie julmus? Teised kõik koos Kui tumemust lugu, freneesia, hullus, mida eales pole keegi kohanud? Sandrina, Krahv (nagu arust ära) Missugune juubeldus, üksmeel ja rõõm, tantsida tahame kõik! KOLMAS VAATUS Õues ESIMENE PILT Serpetta' Kuulge, mu Nardo, ütlen praegu otse sinule seda, et mulle pole sa kunagi meeldinud, aga, kes teab, edaspidi... Nardo Võin ma siis loota? Serpetta Jajaa, ikka lootke, midagi paha selles pole. Nardo Oh, see ükskõiksus ajab mu hulluks, sestap võin korda saata rumalaid tegusid; Mis maksaks sul öelda mull' paar hella sõna? Nii kangekaelne, kallike, olla ei saa! TEINE PILT Serpetta Ah, ei saa ma sull' öelda ei ega jaa. Nardo Nõnda siis närtsima pean armupiinas... Krahv Nardole, peatades ta minekut Hei, kuhu siis kiire on? Kes seda on põhjustand? Krahv (tuliselt, kirglikult) Sina, ainult sina, mu hing. Nardo (endamisi) (Jeerum, ikka kestab veel ta hullus) Krahv Jumaldatud armas kallim. Nardo (läheb pisut eemale) Püüan jääda rahulikuks. Krahv Oh, mu Veenus, mu jumalus, mina olen Merkuur. Nardo Vist eksisite... oh, mis sasipundar, kui saaks siit jalga lasta... Krahv Häda mulle. Nardo Mis juhtus? Krahv Õndsuses unustasin jumalate käskjala heeroldikepi. (Hakkab kiiresti ära minema, aga Sandrina peatab ta) Nardo Kohe lähen ta järele... Sandrina Pea kinni. Ära põgene, mu iidol, kas ei märganud sa oma truud armsamat, kaunist Hermionet varjulises roheluses? Nardo (endamisi) (Vaene mina! Sandrina jätkab sama hullu juttu edasi) Mida te ütlesite? Sandrina Kähku andke käsi, kallis, kohe soovin saada su kaasaks. Nardo Ohhoo, tõesti kena asi on see. (Nendega siin lähen peast segaseks ka ise. Tahaks sellest juba vabaneda) (Krahvile) Härra Mercurio, (Sandrinale) Proua Erminia, Vaadake kiiresti siia... näete... seal... oh kui ilus asi! Suur asi... siin, siia vaadake... kui võimas! Nardo aaria ja Duett Kas täheldate kontrasti päikese ja kuu vahel näete seal ühe juures, armunud tähti. Tahaks jalga lasta Nüüd tuleb parim, vaadake, algab duell, nad haaravad teineteist, kisuvad, tormavad, torkavad (kas on nad juba ära tehtud?) Missugune hoog, kisa-kära, nauding ja lõõgastus! (nüüd peab küll jalad selga võtma kähku) Krahv Olge sama tublid edasi... Sandrina Jõudu juurde, ärge andke alla. Krahv Kuu juba kiirustab, oh häda... Sandrina (ehmunult) Oh häda, tähed kukuvad! (koos Krahviga) Appi, appi... kus kõik on? Mis torm ja keeris siin hakkab möllama, välgud ja kõuekõmin, appi, taeva pärast! KOLMAS PILT Valitseja Oh, mõtlesin kõige üle järele, olen õiglane ja seaduslik kohtumõistja. Tahan, et majast kaoks igasugune segadus, Krahv, kes muutunud sõgedaks, mingu, kuhu tahab, Arminda siia tulnud on ilmaasjata, Sandrina käekest soovin iseendale. Serpetta Tegite siis arved ilma teiste arvamuseta? Valitseja Tegin seda omamoodi, sina ei puutu asjasse, mida võib lootagi jultunud tüdrukult? Serpetta Öelge, mida tahate, kasvõi nuhelge mind, piitsutage, aga vaadake mind ja meenutage, et kunagi lubasite muuta mu saatust ja teha mind õnnelikuks. Valitseja Olid teised ajad. Serpetta Armastus, mis nii palju kordi... Valitseja Peaksid küll häbenema, räägid ja räägid armastusest, ainult armastus on sul kõrvade vahel, teenijanna säärast asja häbenema peaks. Serpetta Mu isand, tore lugu, vaat mis, mis selles halba on, kui teen samamoodi, nagu teevad teised naised? NELJAS PILT Valitseja Näete kui jultunud häbitu lobamokk on ta! Oh, kui suur tark mees oli see, kes naistest kirjutas, et vähemal või suuremal määral on kõik... Arminda Armas onu, täna siin teie juures tahan kätte saada oma Krahvi. Valitseja Hea küll. Ramiro Härra, täna siin teie juures soovin saada Arminda oma kaasaks. Valitseja Veel parem. Arminda Te märkate piinlemas siin oma õetütart. Ramiro Sõbra suurt valu näete selgesti. Arminda Leping on paigale pandud. Ramiro Mulle andis ta jaa-sõna... Valitseja See on küll tore lugu... Arminda Krahv... võite arvata… Ramiro Õetütar... teate küll... Valitseja Mida paganat te närvitsete! Arminda Kohustama peate teda... Ramiro Sundima peate... Arminda Kuulake mind... Ramiro Kuulge... Valitseja Ei suuda enam taluda seda... Arminda Kohe... Ramiro Mis te ütlesite? Valitseja aaria Mu isand, tahtsin öelda, et seda asja... rahulikult võtma peab Mu proua, ei arvanud ma... aga las ma räägin, Õetütar, teate, et... Krahv, ei tahaks ma...kuulake mind nüüd viisakalt... Ma ütleks, armas õetütar, et kõik see asi viib mind hauda. Võtke siis oma Krahvihärra Võtke kaasaks mu õetütar, tema tehku ise seda, mida tahab. Ta on mind ära piinanud, häbiasi, jultumus! Üldse on see häbematus, mind oma asjadega ärge rohkem tülitage. VIIES PILT Arminda ja Ramiro Ramiro, noh, lühidalt, mida loodad sa naiselt, kes sind ei armasta, vaid ainult põlgab? Ramiro Et sul lõpuks meelde tuleks mu siiras kiindumus ja su omaenda lubadused. Arminda Jajah, tõsi küll, aga etteheideteks pole praegu aega, kuula mu nõuannet: kuna sind ma ei saa armastada, unusta see ära, kannata välja ja minema sõida. Ramiro Et sulle täit heameelt teha: lendangi siit ära, su silme alt, oh, julm naine, küllap kahetsed veel ühel päeval. Arminda Tee, mida tahad. KUUES PILT Ramiro retsitatiiv Ja tabaski märki see alatu tänamatu hing! Ütle, südametu naine, julmuse räige monstrum, mis kurja on teinud sull’ vaene armastav süda? Oh, raev matab mul hinge, rinnas tunnen viha, põlgust ja raevukat nördimust. Ramiro aaria Mine teiste meeste embusse, vastik, alatu, tänamatu, julm fuuria, ikka jään ma sinu omaks. Soovid, et oleksin põrmu tallatud sinust kaugel olles, suren siis viletsana põrmustet. SEITSMES PILT Sandriina ja Krahvi retsitatiiv ja duett Aias Sandrina ja Krahv on uinunud, üks ühel, teine teisel pool; mahedate sümfooniahelide peale ärkavad üles. Sandrina (ehmunult) Kus olen ma? Krahv Kuhu olen sattunud? Sandrina Paistab, et puhkasin siin. Krahv Näib, et magasin siin. Sandrina Aga kes mind juhtis siia kaunile aasale? Krahv Kes saatis mu siia võrratusse paika? On see unes või ilmsi? Sandrina Ei tea, kas sonin, mis nõidus see on? Krahv Aga, mis ma näen? Sandrina Mis see küll on? Krahv Oh... mu kallis... armas... Sandrina Mine eemale. Krahv Oh häda! Sandrina Keda otsid? Krahv (endamisi) (Veel hullem) Oled või ei ole Violante? Sandrina Jah, olen Violante, aga kui otsid oma kallist kaunist kaasat, siis teda siin pole. Krahv Aga tahan väita, et... vannun... Sandrina Oh, ei söandaks ma nii väärika daami tundeid segada, varsti saan mina ka Valitseja kaasaks, hüvasti. Krahv Kuula mind... kuhu sa lähed? Nõnda siis, kas sel ilusal hetkel, mil olen su leidnud, pean su kaotama? Ei, pole tõsi, jään su juurde või näed sa mind meelt heitmas ja suremas! Duett Krahv Kas lahkud minust, (oh milline suur hetk!) mu iidol, mu kallis, oh, sa ei tea, kuidas nüüd juba, oh Jumal, süda tunneb sinust puudust! Sandrina Jah, lahkun sinust, tänamatu armsam, sinu pärast on mu süda olnud vaevas, pole mina sinu kallike, pean su maha jätma. Krahv Lahkun nüüd. Sandrina Mina ka. Krahv, hiljem Sandrina, koos Oh, Jumal, miks ma küll peatun? Miks jalg värisedes tõrgub? Miks? Krahv Proua, pakkugu teile rahuldust see, et austuse märgiks te käekest suudlen. Sandrina Oi, vabandust, ei luba ma seda, ei armasta ma tseremoniaalsust, minge, minge siit ära hästi kaugele. Krahv Kannatust, aga kui hiljem me enam ei näegi? Sandrina Arvate nõnda teie, aga võibolla kohtume, võibolla. Krahv, Sandrina, koos Julgust, asi peab lahenema, siit peab ära minema. Krahv Kas hüüdsite mind? Sandrina Ei, härra. Kas tulete tagasi? Krahv Oh häda, oh häda. Sandrina Tahan vaikselt alistuda. Krahv Tasapisi läheb sinnapoole. (Sandrina koos Krahviga) Ah, ei suuda end enam valitseda. Krahv Lähenen... Olen kõrval... Lähen... Mis ma teen? Sandrina Ei oskaks... Ei tahaks... Jään paigale... Mis ma teen? Armunud kaunishinged, öelge teie, kes te tunnete armastust, kas keegi suudab sellele lõõmale vastu panna? Hurmavad armupiinad ja vaevad, kallikese käsi minu omas, juba hing rinnas hõiskab rõõmust ja õnnest. VIIMANE PILT Valitseja, Arminda, Ramiro ja Serpetta, siis Nardo, lõpuks Sandrina ja Krahv Valitseja Õetütreke, kallike, ärge mind rohkem vaevake, mida saaksingi praegusel hetkel teie heaks teha? Nardo Härrased, rõõmsamalt, hullud on hädadest kosunud, täies rahus nad, mõistuses ja rõõmsuses jalamaid tormavad abiellu. Valitseja Mida sa räägid? Arminda Reeturlik tegu! Ramiro Milline saatus! Serpetta Okas langes südamelt. Krahv Siin on mu kallis kaasa, mu Violante. Valitseja Kuidas? Sandrina Heida eemale kahtlused mu suhtes, vahetasin oma teenri Robertoga nime ja staatuse, ei tahtnud seda kunagi paljastada, tahtsin ainult kaasale kätte maksta. Arminda Markiisitar, andke mulle andeks, palun, olen süüdi, mina punusin surmaintriigi... Sandrina Aitab, kallis sõbranna, lõpetage jutt, minu kallistus teile tunnistab mu kiindumust. Arminda Kui härra onule on meele järgi, siis truu Ramiro... Serpetta Ka minul oleks soov, kui see teile sobib... Valitseja Hüva, mõistsin teid, Arminda kaasaks saab Ramiro ja sina Serpetta võtad Nardo. Krahv Priima! Rohkemat soovida ei oska mina. Nardo See on küll tore. Valitseja Tundku naudingut see, kes seda soovib, võtku kaasa endale see, kes seda himustab, ka mina kaasa kord leian, kui teist Sandrinakest kohtan. Sandrina Teie südameheadust jääb mäletama nüüd ja alati, igal ajal, igas kohas vale-aednikuneiu, keda armastus sundis teesklema. Finaal Kõik kooris Elagu Aednikuneiu, kes alal hoidis südametruudust, Elagu Krahv, elagu armastus, mis kõiki rõõmustab... LÕPP Tegelased Don Anchise, Lagonero Valitseja, Sandrina armastatu; La Marchesa Violante, krahv Belfiore armastatu, keda peetakse surnuks, praegu Sandrina nime kandev aednikuneiu; Noor Krahv Belfiore, Violante esimene armastatu, praegu Arminda kihlatu; Arminda, aadlidaam Milanost, varem kavaler Ramiro armastatu, praegu krahv Belfiore kihlatu; Kavaler Ramiro, Arminda armastatu, kelle viimane on hüljanud; Serpetta, Valitseja toatüdruk, kes on oma isandasse armunud; Roberto, Violante teener aednikuriietes, kes teeskleb, et on Violante onupoeg Nardo, armastab Serpettat, aga viimane ei hooli temast. Tegevus toimub Lagonero piirkonnas.