Carolina
Vanne, vanne, la seguita... No, no, arrestati.
Dimmi, tristo, su, dimmi, quante pensi sposarne?
Ora comprendo, perche a svelar non pensi il nodo clandestin che ci ha legati.
Perche' sedurre una fanciulla onesta, priva d'ogni esperienza e d'accortezza,
per farla poi crepar dall'amarezza?
Paolino
M'ascolta per pieta'!
Carolina
Che vuoi ch'io ascolti?
Comprendo in questo istante il peso del mio fallo.
Mi senti: io corro adesso a' piedi di mio padre;
svelero' quel che ho fatto;
a qualunque castigo mi rendero' soggetta.
Di te poi, seduttor, tristo, spergiuro,
segua quel che si voglia, io non mi curo. (per partire)
Paolino
Ferma, ferma, ti prego...
Carolina
Oibo'... mi lascia.
Paolino
No, ti dico.
Carolina
Vo andar...
Paolino
Ascolta, io dico.
Carolina
Io mi sento morir!
Paolino
Calmati un poco.
Carolina (piangendo)
Cosi' resterai libero, cosi la sposerai.
Paolino
Ah, no, che tu cosi' morir mi fai.
Nell'inganno tu sei, ragion non senti,
Carolina
Cosa potresti dir?
Paolino
Dir che tua zia, soltanto in quell'istante,
mi si scoperse amante;
e la sorpresa mia fu
che mi tolse l'uso de' sensi.
Or vanne a pubblicarmi qual seduttor. Rovinami.
Carolina
Ma non disse ella stessa che tu l'amavi?
Paolino
Equivoco' Fidalma.
Paolino
Or sappi, sposa mia, che piu' maneggio non trovo a scoprimento
per salvare il decoro; e a noi non resta, che di fuggir.
|
Carolina
Mine siis temaga! Ei, jää seisma!
Ütle mulle, kudrutaja, mitme naisega siin mõtled abiellu heita?
Nüüd mõistan, miks ei soovinud sa meie salasuhet ilmutada!
Miks pidid võrgutama ausat vilumatut eluvõõrast tütarlast,
et teda hukatusse saata?
Paolino
Palun kuula mind ometi!
Carolina
Mida peaksin veel kuulma?
Nüüd mõistan oma patuteo painet.
Kuula mind: Tõttan jooksujalu isa juurde,
räägin talle seda, mida olen korda saatnud
ja olen valmis kandma mistahes karistust.
Sinuga, siidikeel, kudrukõuts, valevalvur,
juhtugu mistahes, ei hooli ma sellest. (on lahkumas)
Paolino
Palun, peatu...
Carolina
Oih... lase mind lahti...
Paolino
Ei, ütlen ma sulle.
Carolina
Tahan ära minna...
Paolino
Kuula ometi, ütlen ma...
Carolina
Tunnen, et surm mind ootab.
Paolino
Rahune pisutki!
Carolina (nuttes)
Siis minust vabaned ja võtad tädi kaasaks.
Paolino
No nii, nüüd paned sina mind otsi andma.
Oled petteuimas, mõistust ei kuula sa üldse.
Carolina
Mida võiksidki öelda?
Paolino
Seda, et äsja siinsamas tunnistas
su tädi armastust mu vastu
ja üllatusshokk oli säärane,
et koputas mõistuse segi.
Nüüd mine ja tuututa, et olen casanova. Hävita mind.
Carolina
Ta ise ju ütles, et armastad teda?
Paolino
Fidalma valesti mõistis olukorda.
Paolino
Nüüd tea, musike, et enam ei tee ma sik-sakke
meie maine päästmiseks, muud meil üle ei jää kui põgeneda.
|
|