Feria V. in Coena Domini
Lectio I.
Incipit Lamentatio Ieremiae Prophetae.
א - Aleph
Quomodo sedet sola civitas plena populo:
facta est quasi vidua
domina Gentium:
princeps provinciarum
facta est sub tributo.
ב - Beth
Plorans ploravit in nocte,
et lacrimae eius in maxillis eius:
Non est qui consoletur eam
ex omnibus caris eius:
omnes amici eius spreverunt eam,
et facti sunt ei inimici.
ג - Ghimel
Migravit Iudas
propter afflictionem,
et multitudinem servitutis:
habitavit inter Gentes,
nec invenit requiem:
omnes persecutores eius
apprehenderunt eam
inter angustias.
ד - Daleth
Viae Sion lugent eo
quod non sint qui veniant ad solemnitatem:
omnes portae eius destructae:
sacerdotes eius gementes:
virgines eius squalidae,
et ipsa oppressa amaritudine.
ה – He
Facti sunt hostes eius in capite,
inimici eius locupletati sunt:
quia Dominus locutus est super eam
propter multitudinem iniquitatum eius:
parvuli eius ducti sunt
in captivitatem, ante faciem tribulantis.
Ierusalem, Ierusalem,
convertere ad Dominum Deum tuum.
Lectio II.
ו - Vau
Et egressus est a filia Sion omnis decor eius:
facti sunt principes eius
velut arietes non invenientes pascua:
et abierunt absque fortitudine
ante faciem subsequentis.
ז - Zain
Recordata est Ierusalem
dierum afflictionis suae
et praevaricationis,
omnium desiderabilium suorum,
quae habuerat a diebus antiquis,
cum caderet populus eius in manu hostili,
et non esset auxiliator:
viderunt eam hostes,
et deriserunt sabbata eius.
ח - Heth
Peccatum peccavit Ierusalem,
propterea instabilis facta est:
omnes, qui glorificabant eam,
spreverunt illam,
quia viderunt ignominiam eius:
ipsa autem gemens conversa est retrorsum.
ט - Teth
Sordes eius in pedibus eius,
nec recordata est finis sui:
deposita est vehementer,
non habens consolatorem:
vide, Domine, afflictionem meam,
quoniam erectus est inimicus.
Ierusalem, Ierusalem,
convertere ad Dominum Deum tuum.
Lectio III.
י - Iod
Manum suam misit hostis
ad omnia desiderabilia eius:
quia vidit Gentes ingressas Sanctuarium suum,
de quibus praeceperas
ne intrarent in ecclesiam tuam.
כ - Caph
Omnis populus eius gemens
et quaerens panem:
dederunt pretiosa quaeque pro cibo
ad refocillandam animam.
Vide, Domine, et considera,
quoniam facta sum vilis.
ל - Lamed
O vos omnes,
qui transitis per viam,
attendite, et videte
si est dolor sicut dolor meus:
quoniam vindemiavit me,
ut locutus est Dominus
in die irae furoris sui.
מ - Mem
De excelso misit ignem in ossibus meis,
et erudivit me:
expandit rete pedibus meis,
convertit me retrorsum:
posuit me desolatam,
tota die moerore confectam.
נ - Nun
Vigilavit iugum iniquitatum mearum:
in manu eius convolutae sunt,
et impositae collo meo:
infirmata est virtus mea:
dedit me Dominus in manu,
de qua non potero surgere.
Ierusalem, Ierusalem,
convertere ad Dominum Deum tuum.
Feria VI. in Parasceve
Lectio I.
De Lamentatione Ieremiae Prophetae.
ח - Heth
Cogitavit Dominus
dissipare murum filiae Sion:
tetendit funiculum suum,
et non avertit manum suam a perditione:
luxitque antemurale,
et murus pariter dissipatus est.
ט - Teth
Defixae sunt in terra portae eius:
perdidit, et contrivit vectes eius:
regem eius et principes eius in Gentibus:
non est lex, et prophetae eius
non invenerunt visionem a Domino.
י - Iod
Sederunt in terra,
conticuerunt senes filiae Sion:
consperserunt cinere capita sua,
accinti sunt ciliciis,
abiecerunt in terram capita sua
virgines Ierusalem.
כ - Caph
Defecerunt prae lacrimis oculi mei,
conturbata sunt viscera mea:
effusum est in terra iecur meum
super contricione filiae populi mei,
cum deficeret parvulus
et lactens in plateis oppidi.
Ierusalem, Ierusalem,
convertere ad Dominum Deum tuum.
Lectio II.
ל - Lamed
Matribus suis dixerunt:
Ubi est triticum et vinum?
cum deficerent quasi vulnerati
in plateis civitatis:
cum exhalarent animas suas
in sinu matrum suarum.
מ - Mem
Cui comparabo te?
vel cui assimilabo te, filia Ierusalem?
cui exaequabo te,
consolabor te, virgo filia Sion?
Magna est enim velut mare contritio tua:
quis medebitur tui?
נ - Nun
Prophetae tui viderunt tibi
falsa et stulta,
nec aperiebant iniquitatem tuam,
ut te ad poenitentiam provocarent:
viderunt autem tibi
assumptiones falsas, et eiectiones.
ס - Samech
Plauserunt super te manibus
omnes transeuntes per viam:
sibilaverunt, et moverunt caput suum
super filiam Ierusalem:
Haeccine est urbs, dicentes,
perfecti decoris,
gaudium universae terrae?
Ierusalem, Ierusalem,
convertere ad Dominum Deum tuum.
Lectio III.
א - Aleph
Ego vir videns paupertatem meam
in virga indignationis eius.
א - Aleph
Me minavit, et adduxit in tenebras, et non in lucem.
א - Aleph
Tantum in me vertit,
et convertit manum suam tota die.
ב - Beth
Vetustam fecit pellem meam, et carnem meam,
contrivit ossa mea.
ב - Beth
Aedificavit in gyro meo,
et circumdedit me felle et labore.
ב - Beth
In tenebrosis collocavit me,
quasi mortuos sempiternos.
ג - Ghimel
Circumaedificavit adversum me,
ut non egrediar:
aggravavit compedem meum.
ג - Ghimel
Sed et, cum clamavero et rogavero,
exclusit orationem meam.
ג - Ghimel
Conclusit vias meas lapidibus quadris,
semitas meas subvertit.
Ierusalem, Ierusalem,
convertere ad Dominum Deum tuum.
Sabbato Sancto
Lectio I.
De Lamentatione Ieremiae Prophetae.
ח - Heth
Misericordiae Domini
quia non sumus consumpti:
quia non defecerunt miserationes eius.
ח - Heth
Novi diluculo,
multa est fides tua.
ח - Heth
Pars mea Dominus,
dixit anima mea:
propterea expectabo eum.
ט - Teth
Bonus est Dominus
sperantibus in eum,
animae quaerenti illum.
ט - Teth
Bonum est praestolari
cum silentio salutare Dei.
ט - Teth
Bonum est viro,
cum portaverit iugum ab adolescentia sua.
י - Iod
Sedebit solitarius, et tacebit:
quia levavit super se.
י - Iod
Ponet in pulvere os suum,
si forte sit spes.
י - Iod
Dabit percutienti se maxillam,
saturabitur opprobriis.
Ierusalem, Ierusalem,
convertere ad Dominum Deum tuum.
Lectio II.
א - Aleph
Quomodo obscuratum est aurum,
mutatus est color optimus,
dispersi sunt lapides sanctuarii
in capite omnium platearum?
ב - Beth
Filii Sion inclyti,
et amicti auro primo:
quomodo reputati sunt in vasa testea,
opus manuum figuli?
ג - Ghimel
Sed et lamiae nudaverunt mammam,
lactaverunt catulos suos:
filia populi mei crudelis,
quasi struthio in deserto.
ד - Daleth
Adhaesit lingua lactentis
ad palatum eius in siti:
parvuli petierunt panem,
et non erat qui frangeret eis.
ה - He
Qui vescebantur voluptuose, interierunt in viis:
qui nutriebantur in croceis, amplexati sunt stercora.
ו - Vau
Et maior effecta est
iniquitas filiae populi mei
peccato Sodomorum,
quae subversa est in momento,
et non ceperunt in ea manus.
Ierusalem, Ierusalem,
convertere ad Dominum Deum tuum.
Lectio III.
Incipit Lamentatio Ieremiae Prophetae.
Recordare, Domine,
quid acciderit nobis:
intuere, et respice opprobium nostrum.
Hereditas nostra versa est ad alienos:
domus nostrae ad extraneos.
Pupilli facti sumus absque patre,
matres nostrae quasi viduae.
Aquam nostram pecunia bibimus:
ligna nostra pretio comparavimus.
Cervicibus nostris minabamur,
lassis non dabatur requies.
Aegypto dedimus manum, et Assyriis,
ut saturaremur pane.
Patres nostri peccaverunt, et non sunt:
et nos iniquitates eorum portavimus.
Servi dominati sunt nostri:
non fuit qui redimeret de manu eorum.
In animabus nostris afferebamus panem nobis,
a facie gladii in deserto.
Pellis nostra,
quasi clibanus exusta est a facie tempestatum famis.
Mulieres in Sion humiliaverunt,
et virgines in civitatibus Iuda.
Ierusalem, Ierusalem,
convertere ad Dominum Deum tuum.
|
Suur Neljapäev
Algab prohvet Jeremija nutulaul.
Kuidas küll istub üksinda see rahvarikas olnud linn!
On saanud lesknaise sarnaseks,
kes rahvaste seas oli suur!
Vürstitar maakondade hulgas
peab tegema orjatööd!
Ta nutab öösel kibedasti
ja ta põskedel on pisarad!
Pole tal trööstijat
ühestki armastajast:
kõik ta sõbrad on teda petnud,
on saanud ta vaenlasiks!
Juuda on viidud ära
viletsusest
ja raskest orjusest –
ta elab paganate seas
ega leia hingamist!
Kõik jälitajad
said ta kätte
keset kitsikusi!
Siioni teed leinavad,
et pole pühiks tulijaid!
Kõik ta väravad on tühjad,
ta preestrid ohkavad!
Tema neitsid on kurvad
ja temal enesel on kibe käes!
Tema rõhujad on saanud peaks,
tema vaenlasil käib käsi hästi!
Sest Issand on teda kurvastanud
tema paljude üleastumiste pärast!
Tema lastel on tulnud minna
vangidena vaenlase ees!
Jeruusalemm, Jeruusalemm,
pöördu Issanda, oma Jumala poole!
Siioni tütrelt on läinud kõik ta toredus!
Tema vürstid
on nagu hirved, kes ei leia karjamaad;
nad astuvad jõuetumalt
tagaajaja ees!
Jeruusalemm mõtleb
oma viletsuse
ja kodutuse päevil
kõigile kallistele asjadele,
mis tal muistsest ajast on olnud!
Et ta rahvas langes vaenlase kätte
ja tal ei olnud aitajat,
siis näevad vaenlased seda
ja naeravad tema lõppu!
Jeruusalemm on patustanud raskesti,
seepärast on ta saanud jäleduseks!
Kõik, kes teda austasid,
põlastavad teda,
sest nad on näinud tema alastiolekut!
Ka tema ise ohkab ja tõmbub tagasi!
Tema roojus on ta jalgadel!
Ta ei mõtelnud oma lõpule
ja on langenud hämmastaval viisil:
tal pole trööstijat!
Vaata, Issand, mu viletsust,
sest vaenlane suurustab!
Jeruusalemm, Jeruusalemm,
pöördu Issanda, oma Jumala poole!
Vaenlane sirutab käe
kõigi ta kalliste asjade järele;
sest ta sai näha, et ta pühamusse tulid paganad,
need, keda sa olid keelanud,
et nad ei tuleks su kogudusse!
Kogu ta rahvas ohkab
otsides leiba:
nad annavad oma aarded toidu eest,
et kosutada hinge!
Vaata, Issand, ja näe,
kui põlatud ma olen!
Oo, kõik,
kes te käite teed,
vaadake ja nähke!
Ons olemas valu, minu valu sarnast,
mis mulle on tehtud,
millega Issand mind on kurvastanud
oma tulise viha päeval!
Kõrgusest läkitas ta tule mu kontidesse
ja tegi mu maatasa;
ta laotas mu jalgadele võrgu,
ta ajas mind tagasi;
ta tegi mind üksikuks
ja igavesti kannatajaks.
Mu üleastumiste pärast oldi valvel,
tema käes põimusid need kokku:
need pandi ikkena mu turjale,
tema murdis mu jõu!
Issand andis mind kätesse,
millest ma üles tõusta ei suuda!
Jeruusalemm, Jeruusalemm,
pöördu Issanda, oma Jumala poole!
Suur Reede
Jeremija nutulaul.
Issand otsustas
hävitada Siioni tütre müürid;
ta vedas mõõdunööri
ja ei hoidnud oma kätt hävitamast;
ta pani leinama kaitsevalli
ja müüri, need lagunesid üheskoos!
Selle väravad vajusid maasse,
ta hävitas ja murdis selle riivid!
Selle kuningas ja vürstid on paganate seas,
käsuõpetust ei ole, selle prohvetidki
ei saa Issandalt nägemust!
Vaikides istuvad maas
Siioni tütre vanemad:
nad on pannud enesele tuhka pähe,
kinnitanud kotiriide vööle!
Maani on nõrgutanud oma pead
Jeruusalemma neitsid!
Mu silmad on pisaraist kurnatud,
mu sisemus käärib,
mu maks on valatud maha
mu rahva tütre murdumise pärast,
sest linna turgudel
on nõrkenud lapsed ja imikud!
Jeruusalemm, Jeruusalemm,
pöördu Issanda, oma Jumala poole!
Nad küsisid oma emadelt:
Kus on leib ja vein?
kui nad nõrkesid nagu haavatud
linna turgudel,
kui nad hinge heitsid
oma emade süles!
Mida võiksin sulle tunnistada,
millega sind võrrelda, Jeruusalemma tütar?
Mida võiksin pidada sinu sarnaseks,
et sind trööstida, neitsi, Siioni tütar?
Sest su purustus on suur nagu meri,
kes suudaks sind parandada!
Su prohvetid on näinud sulle
valesid ja mõttetuid nägemusi;
aga nad ei ole paljastanud su süüd,
et pöörata su saatust,
vaid on sulle ilmutanud
petlikke ja eksitavaid ennustusi!
Kõik teekäijad
plaksutavad käsi sinu pärast,
nad vilistavad ja vangutavad pead
Jeruusalemma tütre pärast:
"Kas see on linn, mille kohta üteldi:
ilu täius,
kogu maa rõõm?"
Jeruusalemm, Jeruusalemm,
pöördu Issanda, oma Jumala poole!
Mina olen mees, kes nägi viletsust
tema viha vitsa all!
Ta ajas mind ja pani käima valguseta pimeduses!
Tõesti, ta pööras minu vastu iga päev
lakkamatult oma käe!
Ta kulutas mu naha ja liha,
ta murdis mu luud!
Ta ehitas mu vastu kindluse
ja ümbritses mind sapi ning vaevaga!
Ta pani mind istuma pimedusse
nagu need, kes on ammu surnud!
Ta tegi mu ümber müüri
ja ma ei pääse välja,
ta aheldas mind jalapakkudesse!
Kuigi ma hüüan ja karjun appi,
takistab tema mu palveid!
Ta tegi mu teele tahutud kividest müüri,
rikkus mu teerajad!
Jeruusalemm, Jeruusalemm,
pöördu Issanda, oma Jumala poole!
Vaikne Laupäev
Prohvet Jeremija nutulaul.
See on Issanda suur heldus,
et me pole otsa saanud,
sest tema halastused pole lõppenud:
need on igal hommikul uued,
sinu ustavus on suur!
Issand on mu osa,
ütleb minu hing,
seepärast ma loodan tema peale!
Issand on hea neile,
kes teda ootavad,
hingele, kes teda otsib!
Hea on vaikselt
oodata Jumala päästet!
Hea on mehele,
kui ta kannab iket oma nooruses!
Ta istub üksinda ja vaikselt,
sest Tema on selle pannud ta peale!
Ta surub oma suu põrmu –
vahest on veel lootust!
Ta annab oma põse sellele,
kes teda lööb, et oleks küllalt teotust.
Jeruusalemm, Jeruusalemm,
pöördu Issanda, oma Jumala poole!
Kuidas küll on tuhmunud kuld,
muutunud kauneim värv!
Pühad kivid
on paisatud igale tänavanurgale!
Kallid Siioni lapsed,
samaväärsed puhtaimale kullale –
kuidas küll neid on peetud saviastjate sarnaseks,
potisepa käsitööks!
Šaakalidki ulatavad nisa,
et imetada oma poegi,
aga mu rahva tütar on julm,
otsekui jaanalinnud kõrbes!
Imiku keel liibub suulakke
janu pärast,
lapsed paluvad leiba,
aga pole, kes jagaks neile!
Need, kes sõid maiustusi, närbuvad tänavail,
keda hellitati safranis, sülelevad sõnnikut!
Mu rahva tütre süü
on suurem
kui Soodoma patt,
mis paisati segi silmapilkselt,
kätega aitamata!
Jeruusalemm, Jeruusalemm,
pöördu Issanda, oma Jumala poole!
Algab prohvet Jeremija nutulaul.
Mõtle, Issand, sellele,
mis on juhtunud meiega,
vaata ja näe meie teotust!
Meie pärisosa on läinud võõrastele,
meie kojad muulastele.
Me oleme jäänud orbudeks, isatumaiks,
meie emad on kui lesed!
Vett me saame raha eest,
oma puid saame kallilt ostes!
Jälitajad on meil kaela peal,
väsinult ei jäeta meid rahule!
Egiptusele me andsime käe, Assüüriale,
et saada kõhutäis leiba!
Meie vanemad tegid pattu: neid ei ole enam,
ja meie kanname nende süüd!
Orjad valitsevad meie üle,
ei ole nende käest lahtikiskujat.
Mõõga ees elu ohtu seades
kõrbest toome endile leiba!
Meie nahk
hõõgub nagu ahi kõrvetava nälja pärast!
Siionis on naised raisatud,
Juuda linnades neitsid!
Jeruusalemm, Jeruusalemm,
pöördu Issanda, oma Jumala poole!
|
|