Baritone solo
A frosty Christmas Eve
when the stars were shining
Fared I forth alone
where westward falls the hill,
And from many a village
in the water’d valley
Distant music reach’d me
peals of bells aringing:
The constellated sounds
ran sprinkling on earth’s floor
As the dark vault above
with stars was spangled o’er.
Then sped my thoughts to keep
that first Christmas of all
When the shepherds watching
by their folds ere the dawn
Heard music in the fields
and marveling could not tell
Whether it were angels
or the bright stars singing.
Chorus
And there were in the same country shepherds abiding in the field,
keeping watch over their flock by night.
And, lo, the angel of the Lord came upon them,
and the glory of the Lord shone round about them,
and they were sore afraid. And the angel said unto them,
Soprano Solo
Fear not: for, behold,
I bring you good tidings of great joy,
which shall be to all people.
For unto you is born this day,
in the city of David a Saviour,
which is Christ the Lord.
And this shall be a sign unto you;
Ye shall find the babe wrapped in swaddling clothes,
lying in a manger.
Chorus
And suddenly there was with the angel
a multitude of the heavenly host praising God, and saying,
Glory to God in the highest, and on earth peace,
good will toward men.
Baritone Solo
But to me heard afar
it was starry music
Angels’ song, comforting
as the comfort of Christ
When he spake tenderly
to his sorrowful flock:
The old words came to me
by the riches of time
Mellow’d and transfigured
as I stood on the hill
Heark’ning in the aspect
of th’eternal silence.
Chorus
and on earth peace, good will toward men.
|
Baritoni soolo
Härmasel jõuluööl
tähtede säras
üksinda asusin teele
kus läände langemas kink.
Ja niiskunud oru
mitmestki külast
minuni kostus
muusika, kellade kaja:
Helide plejaad
maapinnal piserdus
kui pimenend võlvil
särasid litreina tähed.
Siis mõtted mu viisid
esimesse jõuluaega,
mil karjased, valvamas
koidu eel karja
kuulsid muusikat väljal
ja imeks pandes ei mõistnud
kas laulavad inglid
või eredad tähed.
Koor
Karjased olid seal paigus õitsil
ja valvasid öösel oma karja.
Issanda ingel seisatas nende juures
ja Issanda kirkus säras nende ümber
ja nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles neile:
Soprani soolo
“Ärge kartke! Sest vaata,
ma kuulutan teile suurt rõõmu,
mis saab osaks kogu rahvale,
et teile on täna sündinud
Taaveti linnas Päästja,
kes on Issand Kristus.
Ja see on teile tunnustäheks:
te leiate lapsukese mähitud
ja sõimes magavat.”
Koor:
Äkitselt olid koos ingliga
taevased väed Jumalat kiitmas:
“Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu,
inimestest hea meel!”
Baritoni soolo
Kuid kaugele minuni kandus
kui tähtedemuusika see,
inglite lohutav laul
kui Kristuse trööst,
kes õrnasti kõneles
murelikule kogudusele:
Iidsed sõnad minuni jõudsid
aegade rikkuse läbi
mahenenuina ja kirgastunuina,
kui seisin kingul ja
kuulatasin
igaveses vaikuses.
Koor
ja maa peal rahu, inimestest hea meel! |
Tekst põhineb Luuka Teisel raamatul (8-14) ja Robert Bridgesi poeemil.
|