LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Le vrai visage de la paix
Rahu tõeline nägu
eelmine järgmine


Muusika autor Rudolf Escher
Sõnade autor Paul Eluard
Tõlge Liina Paroll

Je connais tous les lieux où la colombe loge
Et le plus naturel est la tête de l´homme.

Lamour de la justice et de la liberté
A produit un fruit merveilleux
Un fruit qui ne se gâte point
Car il a le goùt du bonheur.

Que la terre produise que la terre fleurisse
Que la chair et le sang vivants
Ne soient jamais sacrifiés.

Que le visage humain connaisse
Lutilité de la beauté
Sous laile de la réflexion.

Pour tous du pain pour tous des roses
Nous avons tous prêté serment
Nous marchons à pas de géant
Et la route nest pas si longue.

Nous fuiros le repos nous fuiros le sommeil
Nous prendrons de vitesse laube et le printemps
Et nous préparerons des jours et des saisons
A la mesure de nos rêves.

La blanche illumination
De croire tout le bien possible.

Lhomme en proie à la paix se couronne despoir.

Lhomme en proire à la paix a toujours un paroles
Après tous les combats pour qui le lui demande.

Feu fertile des grains des mains et des paroles
Un feu de joie sallume et chaque cœur a chaud.

Vaincre sappuie sur la fraternité.

Grandir est sans limites.

Chacun sera vainqueur.

La sagesse pend au plafond
Et son regard tombe du front comme une lampe de cristal.

La lumière descend lentement sur la terre
Du front le plus ancien elle passe au sourire
Des enfants délivrés de la crainte des chaînes.

Dire que si longtemps lhomme a fait peur à lhomme
Et fait peur aux oiseaux quil portait dans sa tête.

Après avoir lavé son visage au soleil
Lhomme a besoin de vivre
Besoin de faire vivre et il sunit damour
Sunit à lavenir.

Mon bonheur cest notre bonheur
Mon soleil cest notre soleil
Nous nous partageons la vie
Lespace et le temps sont à tous.

(...)

Ouvre tes ailes beau visage
Impose au monde d’être sage
Puisque nous devenons réels.

Nous devenons réels ensemble par leffort
Par notre volonté de dissoudre les ombres
Dans le cours fulgurant dune clarté nouvelle.

La force deviendra de plus en plus légère
Nous respirerons mieux nous chanterons plus haut.

Tean kõiki paiku, kus pesitseb tuvi,
Inimteadvuses hästi tunneb ta end.

Armastus õigluse, priiuse vastu
Kandnud on imelist vilja.
See vili iial ei roisku,
Sellel on õnne maik.

Olgu viljakas maa ja õitsegu,
Elusat liha ja verd
Ärgu kunagi toodagu ohvriks!

Et tunda saaks inimene,
Kui vajalik talle on ilu,
Mida mõistlikkus tiivustab.

Kõigile leiba, kõigile roose,
Vande andnud oleme kõik
Marsime hiigelsammul
Ja tee ei olegi pikk.

Loobume puhkusest, loobume unest,
Hõivame koidu ja kevade
Loome päevad ja aastaajad
Unelmatele kohaseks.

Ülimas valgustatuses
Uskuda headuse võitu.

Rahu püüdlev inimene, juhitud Lootusest.

Rahu püüdlev inimene ülendab sõnaga
Neid, kes võitlusest tulles tuge Vajavad.

Elus tuli, vili, käed ja sõnad,
Rõõmulõke süttib, soe on südameil.

Võit püsib vendlusel.

Tõus on piiritu.

Võitjad on kõik.

Ripub tarkus laes
Ja ta pilk langeb alla nagu kristalsest lambist

Valgus laskub maale tasapisi
Liigub vanuri laubalt naeratusse,
Kui lapsed on vabad ahela painest.

Mõelda kui kaua on inimene kartnud inimest
Ja hirmutanud lindu oma vaimus.

Olles pesnud oma palge päikeses
Minu päike on meie päike
Elu on kõikide päralt
Ruum ja aeg on meil ühised.

Minu õnn on meie õnn
Minu päike on meie päike
Jagame koos sama elu
Ruum ja aeg kuulub kõigile.

(…)

Ava tiivad, kaunis nägu,
Nõua ilmalt arukust
Sest me saame tõeliseks.

Saame tõeseks ühtsel jõul
Tahtes peletada varjud
Uue selguse meeletus hoos.

Jõud kaotab pidevalt raskust
On kerge me hing ja kõlavam hääl.
From: Le visage de la paix par Picasso et Eluard
Paris: Editions Cercle d’Art, 1951



* Twenty lines were not set to music.