Feria Quinta In Coena Domini
Resp. 1:
In monte Oliveti oravit ad Patrem:
Pater, si fieri potest,
transeat a me calix iste:
Spiritus quidem promptus est,
caro autem infirma, fiat voluntas tua.
Vigilate, et orate,
ut non internis in tentationem.
Spiritus quidem promptus est,
caro autem infirma, fiat voluntas tua.
Resp. 2:
Tristis est anima mea usque ad mortem:
sustinete hic, et vigilate mecum:
nunc videbitis turbam, quae circumdabit me:
Vos fugam capietis,
et ego vadam immolari pro vobis.
Ecce appropinquat hora,
et Filius hominis tradetur
in manus peccatorum.
Vos fugam capietis,
et ego vadam immolari pro vobis.
Resp. 3:
Ecce vidimus eum
non habentem speciem, neque decorem:
aspectus ejus in eo non est:
hic peccata nostra portavit, et pro nobis dolet:
ipse autem vulneratus est propter iniquitates nostras:
Cujus livore sanati sumus.
Vere languores nostros ipse tulit,
et dolores nostros ipse portavit.
Cujus livore sanati sumus.
Resp. 4:
Amicus meus osculi me tradidit signo:
Quem osculatus fuero,
ipse est, tenete eum:
hoc malum fecit signum,
qui per osculum adimplevit homicidium.
Infelix praetermisit pretium sanguinis,
et in fine laqueo se suspendit.
Bonum erat illi,
si natus non fuisset homo ille.
Infelix praetermisit pretium sanguinis,
et in fine laqueo se suspendit.
Resp. 5:
Iudas mercator pessimus
osculo petiit Dominum:
ille ut agnus innocens
non negavit Iudae osculum.
Denariorum numero
Christum Iudaeis tradidit.
Melius illi erat,
si natus non fuisset.
Denariorum numero
Christum Iudaeis tradidit.
Resp. 6:
Unus ex discipulis meis tradet me hodie:
Vae illi per quem tradar ego:
Melius illi erat,
si natus non fuisset.
Qui intingit mecum manum in paropside,
hic me traditurus est in manus peccatorum.
Melius illi erat,
si natus non fuisset.
Resp. 7:
Eram quasi agnus innocens:
ductus sum ad immolandum, et nesciebam:
consilium fecerunt inimici mei
adversum me, dicentes:
Venite, mittamus lignum in panem eius,
et eradamus eum de terra viventium.
Omnes inimici mei adversum me
cogitabant mala mihi:
verbum iniquum mandaverunt
adversum me, dicentes:
Venite, mittamus lignum in panem eius,
et eradamus eum de terra viventium.
Resp. 8:
Una hora non potuistis vigilare mecum,
qui exhortabamini mori pro me?
Vel Iudam non videtis, quomodo non dormit,
sed festinat tradere me Iudaeis?
Quid dormitis? surgite, et orate,
ne intretis in tentationem.
Vel Iudam non videtis, quomodo non dormit,
sed festinat tradere me Iudaeis?
Resp. 9:
Seniores populi consilium fecerunt,
ut Iesum dolo tenerent, et occiderent:
cum gladiis et fustibus exierunt tamquam ad latronem.
Collegerunt pontifices et pharisaei concilium.
Ut Iesum dolo tenerent, et occiderent:
cum gladiis et fustibus exierunt tamquam ad latronem.
Feria Sexta In Parasceve
Resp. 1:
Omnes amici mei dereliquerunt me,
et praevaluerunt insidiantes mihi:
tradidit me quem diligebam:
Et terribilius oculis plaga crudeli percutientes,
aceto potabant me.
Inter iniquos projecerunt me,
et non pepercerunt animae meae.
Et terribilius oculis plaga crudeli percutientes,
aceto potabant me.
Resp. 2:
Velum templi scissum est:
Et omnis terra tremuit:
latro de cruce clamabat, dicens:
Memento mei, Domine,
dum veneris in regnum tuum.
Petrae scissae sunt, et monumenta aperta sunt,
et multa corpora sanctorum,
qui dormierant, surrexerunt.
Et omnis terra tremuit:
latro de cruce clamabat, dicens:
Memento mei, Domine,
dum veneris in regnum tuum.
Resp. 3:
Vinea mea electa, ego te plantavi:
Quomodo conversa es in amaritudinem,
ut me crucifigeres, et Barabbam dimitteres?
Sepivi te, et lapides elegi ex te,
et aedificavi turrim.
Quomodo conversa es in amaritudinem,
ut me crucifigeres, et Barabbam dimitteres?
Resp. 4:
Tamquam ad latronem existis
cum gladiis et fustibus comprehendere me:
Quotidie apud vos eram in templo docens,
et non me tenuistis:
et ecce flagellatum ducitis ad crucifigendum.
Cumque iniecissent manus in Iesum,
et tenuissent eum, dixit ad eos:
Quotidie apud vos eram in templo docens,
et non me tenuistis:
et ecce flagellatum ducitis ad crucifigendum.
Resp. 5:
Tenebrae factae sunt,
dum crucifixissent Iesum Iudaei:
et circa horam nonam
exclamavit Iesus voce magna:
Deus meus, ut quid me derelinquisti?
Et inclinato capite, emisit spiritum.
Exclamans Iesus voce magna ait:
Pater, in manus tuas
commendo spiritum meum.
Et inclinato capite, emisit spiritum.
Resp. 6:
Animam meam dilectam tradidi in manus iniquorum,
et facta est mihi haereditas mea, sicut leo in silva:
dedit contra me voces adversarius meus,
Congregamini, et properate ad devorandum illum:
posuerunt me in deserto solitudinis,
et luxit super me omnis terra:
Quia non est inventus qui me agnosceret,
et faceret bene.
Insurrexerunt in me viri absque misericordia,
et non pepercerunt animae meae.
Quia non est inventus qui me agnosceret,
et faceret bene.
Resp. 7:
Tradiderunt me in manus impiorum
et inter iniquos proiecerunt me,
et non pepercerunt animae meae:
congregati sunt adversum me fortes:
Et sicut gigantes steterunt contra me.
Alieni insurrexerunt adversum me,
et fortes quaesierunt animama meam.
Et sicut gigantes steterunt contra me.
Resp. 8:
Iesum tradidit impius summis principibus sacerdotum,
et senioribus populi:
Petrus autem sequebatur eum a longe,
ut videret finem.
Adduxerunt autem eum ad Caipham
principem sacerdotum,
ubi scribae et pharisaei convenerant.
Petrus autem sequebatur eum a longe,
ut videret finem.
Resp. 9:
Caligaverunt oculi mei a fletu meo:
quia elongatus est a me, qui consolabatur me:
Videte omnes populi,
si est dolor similis sicut dolor meus.
O vos omnes, qui transitis per viam,
attendite, et videte:
si est dolor similis sicut dolor meus.
Sabbato Sancto
Resp. 1:
Sicut ovis ad occisionem ductus est,
et dum male tractaretur,
non aperuit os suum:
traditus est ad mortem:
Ut vivificaret populum suum.
Tradidit in mortem animam suam,
et inter iniquos reputatus est.
Ut vivificaret populum suum.
Resp. 2:
Jerusalem, surge
et exue te vestibus jucunditatis:
induere te cinere et cilicio:
Quia in te occisus est Salvator Israel.
Deduc quasi torrentem lacrimas
per diem et noctem,
et non taceat pupilla oculi tui.
Quia in te occisus est Salvator Israel.
Resp. 3:
Plange quasi virgo, plebs mea:
ululate, pastores, in cinere et cilicio:
Quia veniet dies Domini magna,
et amara valde.
Accingite vos, sacerdotes,
et plangite, ministri altaris,
aspergite vos cinere.
Quia venit dies Domini magna,
et amara valde.
Resp. 4:
Recessit pastor noster, fons aquae vivae,
ad cuius transitum sol obscuratus est:
Nam et ille captus est,
qui captivum tenebat primum hominem:
hodie portas mortis et seras pariter
Salvator noster disrupit.
Destruxit quidem claustra inferni,
et subvertit potentias diaboli.
Nam et ille captus est,
qui captivum tenebat primum hominem:
hodie portas mortis
et seras pariter Salvator noster disrupit.
Resp. 5:
O vos omnes, qui transitis per viam,
attendite, et videte:
Si est dolor similis sicut dolor meus.
Attendite universi populi,
et videte dolorem meum.
Si est dolor similis sicut dolor meus.
Resp. 6:
Ecce quomodo moritur iustus,
et nemo percipit corde:
et viri iusti tolluntur,
et nemo considerat:
a facie iniquitatis sublatus est iustus:
Et erit in pace memoria eius.
Tamquam agnus coram tondete se
obmutuit, et non aperuit os suum:
de angustia, et de iudicio sublatus est.
Et erit in pace memoria eius.
Resp. 7:
Astiterunt reges terrae,
et principes convenerunt in unum,
adversus Dominum, et adversus Christum eius.
Quare fremuerunt gentes,
et populi meditati sunt inania?
Adversus Dominum, et adversus Christum eius.
Resp. 8:
Aestimatus sum
cum descendentibus in lacum:
Factus sum sicut homo sine adiutorio,
inter mortuos liber.
Posuerunt me in lacu inferiori,
in tenebrosis, et in umbra mortis.
Factus sum sicut homo sine adiutorio,
inter mortuos liber.
Resp. 9:
Sepulto Domino,
signatum est monumentum,
volventes lapidem ad ostium monumenti:
Ponentes milites, qui custodirent illum.
Accedentes principes sacerdotum
ad Pilatum, petierunt illum.
Ponentes milites, qui custodirent illum.
|
Suur neljapäev
Õlimäel palvetas ta Isa poole:
Isa, kui see on võimalik,
siis möödugu see karikas minust!
Vaim on küll valmis,
aga liha on nõder. Sinu tahtmine sündigu!
Valvake ja palvetage,
et te ei satuks kiusatusse.
Vaim on küll valmis,
aga liha on nõder. Sinu tahtmine sündigu!
Mu hing on kurb kuni surmani.
Jääge siia ja valvake koos minuga!
Nüüd saate näha rahvamurdu, kes mu piirab –
teie pistate põgenema
ja mina lähen, et end teie eest ohvriks tuua.
Vaata, tund on lähedal
ja Inimese Poeg antakse
patuste kätte.
Teie pistate põgenema
ja mina lähen, et end teie eest ohvriks tuua.
Vaata, me nägime teda
ilma särata ja iluta,
kõik ta veetlus on temast kadund.
Tema kandis ära me patud ja meie eest kannatas valu,
ent teda haavati meie üleastumiste pärast,
ja tema vermete läbi saime terveks.
Tõeliselt võttis ta enese peale me haigused
ka kandis ise meie valusid.
Ja tema vermete läbi saime terveks.
Märk, millega mu sõber mu reetis, oli suudlus:
kellele ma annan suud,
tema see ongi, tema võtke kinni.
Ta andis kurja märgi,
sest suudlusega õhutas ta mõrva.
See õnnetu loobus vere eest makstud palgast
ja riputas end lõpuks silmusesse.
Sellele mehele oleks olnud hea
kui ta poleks sündinudki.
See õnnetu loobus vere eest makstud palgast
ja riputas end lõpuks silmusesse.
Juudas, nurjatuim kaubitseja
andis Issanda suudlusega välja,
ja tema kui süütu tall
ei tõuganud ära Juuda suudlust.
Peotäie müntide eest
andis ta Kristuse juutide kätte.
Talle oleks olnud parem,
kui ta poleks sündinudki.
Peotäie müntide eest
andis ta Kristuse juutide kätte.
Üks mu jüngreist reedab mu täna.
Häda sellele, kelle tõttu mind ära antakse:
Talle oleks olnud parem,
kui ta poleks sündinudki.
See, kes on kastnud minuga käe kaussi,
tema see annabki mu patuste kätte.
Talle oleks olnud parem,
kui ta poleks sündinudki.
Olin kui süütu tall,
mind viidi ohverdada ja ma ei teadnud seda,
mu vaenlased
pidasid mu vastu nõu:
Tulge, paneme puud ta leivasse
ja hävitame ta elavate maalt.
Kõik mu vaenlased
haudusid kurja mu vastu.
Ränki sõnu
ütlesid nad mulle:
Tulge, paneme puud ta leivasse
ja hävitame ta elavate maalt.
Kas ühtainsat tundi ei suuda minuga valvata
teie, kes lubasite minu eest surra?
Või ei näe te, et Juudas ei maga,
vaid ruttab mind andma juutide kätte?
Miks te magate? Tõuske ja paluge,
et teid proovile ei pandaks.
Või ei näe te, et Juudas ei maga,
vaid ruttab mind andma juutide kätte?
Rahvavanemad tulid kokku
et Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa:
mõõkade ja kaigastega läksid nad otsekui röövli järele.
Preestrid ja variserid pidasid nõu,
et Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa:
mõõkade ja kaigastega läksid nad otsekui röövli järele.
Suur reede
Kõik mu sõbrad on mu hüljanud,
ja minu varitsejad said minust jagu.
Keda ma armastasin, reetis minu.
Ja hirmsate pilkudega mind julmalt haavanud,
nad äädikaga jootsid mind.
Ülekohtuste hulka nad panid mu
ja ei säästnud minu hinge.
Ja hirmsate pilkudega mind julmalt haavanud,
nad äädikaga jootsid mind.
Templi vahetekk kärises lõhki,
ja kogu maa värises.
röövel kisendas ristilt:
Mõtle minu peale, Issand,
kui sa jõuad oma kuningriiki.
Kaljud murdusid ja hauakambrid avanesid,
ja paljude pühade ihud,
kes olid uinunud, tõusid üles.
ja kogu maa värises.
röövel kisendas ristilt:
Mõtle minu peale, Issand,
kui sa jõuad oma kuningriiki.
Minu äravalitud viinamägi, mina su istutasin.
Kuis oled end oma kibeduses ümber pööranud,
et mind risti lüüa ja Barabas vabaks lasta?
Tegin aia sulle ümber ja noppisin kivid välja,
ning ehitasin torni.
Kuis oled end oma kibeduses ümber pööranud,
et mind risti lüüa ja Barabas vabaks lasta?
Otsekui röövli järele olete tulnud
mõõkade ja kaigastega mind vangi võtma.
Päevast päeva olin ma teiega ja õpetasin templis,
ja te ei võtnud mind kinni,
aga nüüd piitsutate ja viite ristile surema.
Kui nad olid Jeesusest haaranud
ja ta kinni võtnud, ütles ta neile:
Päevast päeva olin teiega ja õpetasin templis,
ja te ei võtnud mind kinni,
aga nüüd piitsutate ja viite ristile surema.
Pimedus tuli
kui juudid olid Jeesuse risti löönud.
Ja üheksanda tunni paiku
hüüdis Jeesus valjul häälel:
Mu Jumal, mispärast sa mu maha jätsid?
Ja langetanud pea, heitis hinge.
Jeesus hüüdis valju häälega:
Isa, sinu kätte
ma annan oma vaimu.
Ja langetanud pea, heitis hinge.
Oma kalli hinge andsin ma ülekohtuste kätte,
ja mu pärand on mulle kui lõvi metsas.
Mu vaenlane ütles mulle:
“Tulge kokku ja rutake teda hävitama.”
Nad panid mu üksinduse kõrbe
ja kogu maa leinas mind,
sest polnud kedagi, kes võtnuks mind omaks
või aidanuks mind.
Mehed tõusid mu vastu halastuseta
ega säästnud mu hinge.
Sest polnud kedagi, kes võtnuks mind omaks
või aidanuks mind.
Nad andsid mind jõledate kätte
ja ülekohtuste hulka paiskasid mind
ega säästnud mu hinge.
Mu vastu ühinesid vägevad
ja seisid otsekui hiiglased mu vastas.
Võõrad tõusid mu vastu
ja vägevad ihkasid mu hinge.
Ja seisid otsekui hiiglased mu vastas.
Jõle mees reetis Jeesuse ülempreestreile
ja rahvavanemaile.
Peetrus aga järgnes talle eemalt,
et näha, kuidas asi lõpeb.
Nad viisid ta Kaiva,
ülempreestri juurde,
kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja variserid.
Peetrus aga järgnes talle eemalt,
et näha, kuidas asi lõpeb.
Mu silmad jäid pimedaks mu pisaraist
sest kaugel on minust see, kes mind lohutaks.
Vaadake, kõik inimesed,
kas on veel südamevalu, minu valu sarnast?
Teie kõik, kes te seda teed käite,
pange tähele ja vaadake:
kas on veel südamevalu, minu valu sarnast?
Vaikne laupäev
Justnagu tall ta viidi tappa,
ja kui teda kurjalt koheldi,
ei paotanud ta oma suud.
Ta loovutati surmale,
et ta võiks elu anda oma rahvale.
Ta loovutas oma hinge surmale
ja ta arvati ülekohtuste hulka.
Et ta võiks elu anda oma rahvale.
Jeruusalemm, tõuse
ja heida eneselt rõõmupäevade riided,
kata end tuha ja kotiriidega –
sest sinus hukatud on Iisraeli Lunastaja.
Lase ojadena voolata pisarail
päeval ja öösel,
ja ärgu olgu puhkust sinu silmadel.
Sest sinus on hukatud Iisraeli Lunastaja.
Nuta otsekui neitsi, minu rahvas,
halage, karjused, tuhas ja kotiriides –
sest Issanda suur päev on tulekul,
ja küll see on kibe.
Vöötage end, preestrid,
ja nutke, altariteenrid,
puistage end üle tuhaga.
Sest Issanda suur päev on tulekul,
ja küll see on kibe.
Kadus me karjane, eluvee allikas,
kelle minnes jäi päike pimedaks.
Ent nüüd on ka see vallutatud,
kes esimest inimestest kütkeis hoidis:
surma väravad ja riivid
me Lunastaja täna murdis.
Ta lõhkus põrgu vallid
ja kukutas saatana võimu.
Ent nüüd on ka see vallutatud,
kes esimest inimestest kütkeis hoidis:
surma väravad ja riivid
me Lunastaja täna murdis.
Teie kõik, kes te seda teed käite,
pange tähele ja vaadake:
kas on veel südamevalu, minu valu sarnast?
Kõik inimesed, pange tähele,
ja märgake mu südamevalu.
Kas on veel südamevalu, minu valu sarnast?
Vaadake, kuidas õiglane sureb
ja see ei liiguta kedagi.
Õiglased hävitatakse
ja keegi ei hooli.
Kurjuse palge eest viidi õiglane ära
ja puhaku rahus ta mälestus.
Otsekui tall pügaja ees oli ta vait
ja ei avanud oma suud.
Hirmu ja kohtumõistmise eest ta viidi,
ja puhaku rahus ta mälestus.
Maailma kuningad koonduvad ühte
ja võimukandjad peavad seltsides nõu
Issanda ja ta Kristuse vastu.
Miks raevutsevad rahvad
ja hõimud mõlgutlevad tühja?
Issanda ja ta Kristuse vastu.
Olen arvatud nende hulka,
kes lähevad hauasügavikku,
nüüd olen kui mees, kel pole toetajat,
vaba surnute hulgas.
Nad panid mu põrguhauda,
pimedasse, ja surmavarju.
Nüüd olen kui mees, kel pole toetajat,
vaba surnute hulgas.
Kui nad Issanda olid matnud,
pitserdati haud,
rahn veeretati hauasuu ette,
ja sõdurid pandi teda valvama.
Ülempreestrid tulid palvega
Pilatuse ette,
ja sõdurid pandi teda valvama.
|
|