LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Cecilia, vergine romana Rooma neitsi Cecilia eelmine järgmine Muusika autor Arvo Pärt Tõlge Monika Kaldalu Cecilia, vergine romana, nata da nobile famiglia, fin dall'infanzia consacrò a Dio la sua verginità. Ma costretta a sposare Valeriano, lo persuase a lasciarla illibata e ad andare dal papa Urbano per essere fatto degno di ricevere il battesimo e così vedere l'angelo prottetore di Cecilia. Quando Valeriano ottenne di veder l'angelo, convertì a Cristo anche suo fratello Tiburzio, e tutti e due di lì a poco subirono il martirio sotto il prefetto Almachio. Cecilia poi fu presa dallo stesso Almachio per aver distributio le coro ricchezze ai poveri e fu condannata ad essere bruciata nella sala da gabno. Ma, non osando le fiamme toccarla, fu percossa tre volte con la scure e lasciata semiviva. Dopo tre giorni consequì la palma della verginità e del martirio e fu sepolta nelle catacombe di Callisto. Il suo corpo e quello dei papi Urbano e Lucio, di Tiburzio, Valeriano e Massimo, furono poi dal papa Pasquale I trasferiti a Roma e riposti nella chiesa consacrata al nome della stessa santa Cecilia. Breviario Romano, 22 novembre, S. Cecilia, terza lettura. Suursugusest perekonnast pärit Rooma neitsi Cecilia pühendas lapsepõlvest peale oma neitsilikkuse Jumalale. Kui teda aga sunniti abielluma Valerianusega, palus Cecilia, et too jätaks ta neitsilikkuse puutumata ja läheks paavst Urbanuse juurde, et saada ristimise ja Cecilia kaitseingli nägemise vääriliseks. Kui Valerianus oli näinud inglit, võitis ta Kristusele ka oma venna Tiburtiuse ja mõne aja pärast surid nad mõlemad märtrisurma prefekt Almachiuse ajal. Selle eest, et Cecilia jagas nende vara vaestele, võttis seesama Almachius ta kinni ja mõistis tulesurma. Aga leegid ei söandanud teda puutuda ja nii löödi teda kolm korda kirvega ning jäeti poolsurnuna maha. Kolme päeva pärast pälvis ta neitsi- ja märtrikrooni ning maeti Calixtuse katakombidesse. Tema ja paavstide Urbanuse ja Luciuse, Tiburtiuse, Valerianuse ja Maximuse kehad toimetati paavst Paschalis I poolt Rooma ja neid hoitakse kirikus, mis pühitseti püha Cecilia nimele. Rooma breviaarum, 22. november, püha Cecilia, kolmas lugemine. Cecilia, a roman virgin, born from a noble family, since infancy she consecrated her virginity to God. But she was obliged to marry Valeriano, she persuaded him to leave her pure and to go to the Pope Urbano from whom he was made worthy to receive the baptism, and he was able to see Cecilia’s guardian angel. When Valeriano converted to Christ, and also his brother Tiburzio, he got to see the angel, from then in a short time later, they endured martyrdom under the prefect Almachio. Cecilia was then taken by the same Almachio for having distributed their richness to the poor and was condemned to be burned in the bath room. The flames did not touch her, she was knocked three times with an axe leaving her halfdead. After three days she gained the palm of virginity and martyrdom and was buied in Calisto catacombs. Her body and that of the Popes Urbano and Tiburzio, Valeriano and Massimo were then transferred to Rome by Pope Pasquale I, concealed in the Church consecrated by the same name of Saint Cecilia. Roman Breviary, for 22 November, St. Cecilia, third reading.