Miserere mei, Deus, secundum magnam
misericordiam tuam:
Et secundum multitudinem miserationum
tuarum, dele iniquitatem meam.
Amplius lava me ab iniquitate mea,
Et a peccato meo munda me.
Quoniam iniquitatem meam ego cognosco,
Et peccatum meum contra me est semper.
Dies irae, dies illa
Solvet saeclum in favilla:
Teste David cum Sibilla.
Quantus tremor est futurus,
Quando iudex est venturus,
Cuncta stricte discussurus!
Tuba mirum spargens sonum
Per sepulcra regionum
Coget omnes ante thronum.
Mors stupebit et natura,
Cum resurget creatura,
Iudicanti responsura.
Liber scriptus proferetur,
In quo totum continetur,
Unde mundus iudicetur.
Iudex ergo cum sedebit
Quidquid latet apparebit.
Nil inultum remanebit.
Quid sum miser tunc dicturus?
Quem patronum rogaturus,
Cum vix iustus sit securus?
Dies irae, dies illa
Solvet saeclum in favilla:
Teste David cum Sibilla.
Tibi soli peccavi, et malum coram te feci;
Ut iustificeris in sermonibus tuis,
Et vincas cum iudicaris.
Ecce enim in iniquitatibus conceptus sum,
Et in peccatis concepit me mater mea.
Ecce enim veritatem dilexisti;
Incerta et occulta sapientiae tuae manifestasti mihi.
Asperges me hyssopo, et mundabor;
Lavabis me, et super nivem dealbabor.
Auditui meo dabis gaudium et laetitiam,
Et exsultabunt ossa humiliata.
Averte faciem tuam a peccatis meis,
Et omnes iniquitates meas dele.
Cor mundum crea in me, Deus,
Et spiritum rectum innova in visceribus meis.
Ne proiicias me a facie tua,
Et spiritum sanctum tuum ne auferas a me.
Redde mihi laetitiam salutaris tui,
Et spiritu principali confirma me.
Docebo iniquos vias tuas,
Et impii ad te convertentur.
Libera me de sanguinibus, Deus, Deus salutis meae,
Et exsultabit lingua mea iustitiam tuam.
Domine, labia mea aperies,
Et os meum annuntiabit laudem tuam.
Quoniam si voluisses sacrificium, dedissem utique;
Holocaustis non delectaberis.
Sacrificium Deo spiritus contribulatus;
Cor contritum et humiliatum, Deus, non despicies.
Benigne fac,
Domine, in bona voluntate tua Sion,
Ut aedificentur muri Ierusalem.
Tunc acceptabis sacrificium iustitiae,
oblationes et holocausta;
tunc imponent super altare tuum vitulos.
Rex tremendae maiestatis,
Qui salvandos salvas gratis,
Salva me, fons pietatis.
|
Jumal, ole mulle armuline
oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised
oma rohket halastust mööda!
Pese mind hästi mu süüteost
ja puhasta mind mu patust!
Sest ma tunnen oma üleastumisi
ja mu patt on alati mu ees.
See viha päev on õudne,
kui maailm muutub tuhaks,
nagu tunnistab Taavet koos Sibyllaga.
Kui suur on see hirm,
kui ilmub kohtumõistja
ja heidab kõik enda alla.
Pasun hüüab valjult
läbi surmariigi,
kutsub kõik trooni ette.
Surm ja loodus tarduvad
kui surnud üles tõusevad,
et anda kohtumõistjale.
Loetakse ette raamat,
kus on kirjas kõik,
mis maailmas on tehtud.
Kohtumõistja istub maha
ja teeb ilmsiks kõik varjatu,
ega unusta midagi.
Mida ma vilets siis ütlen?
Millist pühakut hüüan appi,
kui õiglasedki pole muretud?
See viha päev on õudne,
kui maailm muutub tuhaks,
nagu tunnistab Taavet koos Sibyllaga.
Üksnes sinu vastu olen ma pattu teinud,
ja olen teinud seda, mis on paha sinu silmis,
et oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises.
Vaata, süüteos olen ma sündinud,
ja patus on ema mu saanud.
Vaata, sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas,
ja salajas annad sa mulle tarkust teada.
Puhasta mind patust iisopiga, et ma saaksin puhtaks;
pese mind, siis ma lähen valgemaks kui lumi!
Kuuluta mulle õnne ja rõõmu,
et ilutseksid mu luud-liikmed, mis sina oled puruks löönud!
Peida oma pale mu pattude eest
ning kustuta kõik mu pahateod!
Loo mulle, Jumal, puhas süda,
ja uuenda mu sees kindel vaim!
Ära heida mind ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!
Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest,
ja heameelne Vaim toetagu mind!
Ma tahan üleastujaile õpetada sinu teid,
et patused sinu poole pöörduksid.
Kisu mind välja veresüüst, oh Jumal, mu pääste Jumal!
Siis mu keel laulab rõõmsasti sinu õiglusest.
Issand, ava mu huuled,
et mu suu kuulutaks sinu kiidetavust!
Sest tapaohvrid ei meeldi sulle, muidu ma annaksin neid;
põletusohvrist ei ole sul head meelt.
Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim,
murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal.
Tee head Siionile
oma head meelt mööda,
ehita Jeruusalemma müürid!
Siis hakkavad sulle meeldima õiguse ohvrid,
põletusohvrid ja koguohvrid,
siis tuuakse härjavärsse su altarile!
Hirmus majesteetlik Kuningas,
kes sa päästetavaid päästad armuga,
päästa mind, halastuse allikas!
|
Tekst: Psalm 51 ja reekviem |