Leinav Ema seisis
nuttes risti all,
millel rippus tema Poeg.
Tema leinavat,
kurba ja valudes hinge
on läbistanud mõõk.
Oh, kui kurb ja südamevalus
on Ainusündinu
õnnistatud Ema!
Kuidas ahastab ja kurdab
õnnis Ema
nähes Poega piinades.
Kes küll ei nutaks
nähes Kristuse Ema
sellises vaevas?
Kes võiks mitte kaasa tunda
nähes õndsat Ema
kannatamas koos Pojaga?
Oma rahva pattude pärast
näeb ta Jeesust piinades,
ja piitsutatuna.
Näeb oma armast last
surmavalus hüljatuna
hinge heitmas.
Oh Ema, armu läte, anna et ma
mõistaksin seda kannatust ja
kurvastaksin Sinuga.
Anna, et mu süda süttiks
armastades Kristust, Jumalat
et hoiaksin Tema poole.
Püha Ema, las need haavad,
mis ristil temale löödud,
teevad tugevaks mu südame.
Sinu Poja haavad
on maksnud minu võlad,
jaga oma piina minuga.
Lase mul Sinuga nutta
ja Ristilöödu valu tunda
seni kuni elan.
Risti all tahan Sinuga seista
ja igatsen jagada
Sinu valu.
Puhtaim Neitsi,
anna, et ma pühas armastuses
leinaksin koos Sinuga.
Anna, et ma Kristuse
surmapiinast ja kannatusest
osa saaksin.
Anna, et tunneksin Poja piinu
haavust, ristist ja
verepiiskadest.
Päästa mind vihaleekidest,
Neitsi, ja ole mulle kaitsjaks
kohtupäeval.
Kaitse mind ristiga,
valmista Kristuse surmaga,
hoolitse mu eest armuga.
Kui mu ihu kord sureb,
anna, et mu hing kantaks
Paradiisi kirkusse.
Amen. Halleluuja. |
Stabat Mater dolorosa
iuxta crucem lacrimosa,
dum pendebat filius.
Cuius animam gementem,
contristatam et dolentem
pertransivit gladius.
O quam tristis et afflicta
fuit illa benedicta
Mater Unigeniti!
Quae maerebat et dolebat,
et tremebat dum videbat
nati poenas inclyti.
Quis est homo qui non fleret,
Christi Matrem si videret
in tanto suplicio?
Quis non posset contristari,
piam matrem contemplari
dolentem cum Filio?
Pro peccatis suae gentis
vidit Iesum in tormentis,
et flagellis subditum.
Vidit suum dulcem natum,
morientem desolantum,
dum emisit spiritum.
Eia Mater, fons amoris,
me sentire vim doloris fac,
ut tecum lugeam.
Fac, ut ardeat cor meum
in amando Christum Deum,
ut sibi complaceam.
Sancta Mater, istud agas,
crucifixi fige plagas
cordi meo valide.
Tui nati vulnerati,
tam dignitati pro me pati,
poenas mecum divide.
Fac me tecum, pie flere,
Crucifixo condolere,
donec ego vixero.
Iuxta crucem tecum stare,
et me tibi sociare
in planctu desidero.
Virgo virginum praeclara,
mihi iam non sis amara,
fac me tecum plangere.
Fac ut portem Christi mortem,
passionis fac consortem,
et plagas recolere.
Fac me plagis vulnerari
cruce fac inebriari
et cruore Filii.
In flammatus et accentus per te,
Virgo, sim defensus
in die iudicii.
Fac me cruce custodiri,
morte Christi praemuniri,
confoveri gratia!
Quando corpus morietur,
fac, ut animae donetur
Paradisi gloria.
Amen. Alleluia.
|
|