LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Geschwinde, ihr wirbelnden Winde
Kiiresti, te tuiskavad tuuled
eelmine järgmine

Der Streit zwischen Phoebus und Pan
Muusika autor Johann Sebastian Bach
Sõnade autor Christian Friedrich Henrici , Picander
Tõlge Heli Susi
Teose kataloogi- või oopusenumber: BWV201

1. Coro

Geschwinde, Ihr wirbelnden Winde,
Auf einmal zusammen zur Höhle hinein!
Daß das Hin- und Widerschallen
Selbst dem Echo mag gefallen
Und den Lüften lieblich sein.

2. Recitativo.

Phoebus
Und du bist doch so unverschämt und frei,
Mir in das Angesicht zu sagen,
Daß dein Gesang
Viel herrlicher als meiner sei?

Pan
Wie kannst du doch so lange fragen?
Der ganze Wald bewundert meinen Klang;
Das Nymphenchor,
Das mein von mir erfundnes Rohr
Von sieben wohlgesetzten Stufen
Zu tanzen öfters aufgerufen,
Wird dir von selbsten zugestehn:
Pan singt vor allen andern schön.

Phoebus
Vor Nymphen bist du recht;
Allein, die Götter zu vergnügen,
Ist deine Flöte viel zu schlecht.

Pan
Sobald mein Ton die Luft erfüllt,
So hüpfen die Berge, so tanzet das Wild,
So müssen sich die Zweige biegen,
Und unter denen Sternen
Geht ein entzücktes Springen für:
Die Vögel setzen sich zu mir
Und wollen von mir singen lernen.

Momus
Ei! hört mir doch den Pan,
Den großen Meistersänger, an!

3. Aria S

Patron, das macht der Wind.
Daß man prahlt und hat kein Geld,
Daß man das für Wahrheit hält,
Was nur in die Augen fällt,
Daß die Toren weise sind,
Daß das Glücke selber blind,
Patron, das macht der Wind.

4. Recitativo

Mercurius
Was braucht ihr euch zu zanken?
Ihr weichet doch einander nicht.
Nach meinen wenigen Gedanken,
So wähle sich ein jeder einen Mann,
Der zwischen euch das Urteil spricht;
Laßt sehn, wer fällt euch ein?

Phoebus
Der Tmolus soll mein Richter sein,

Pan
Und Midas sei auf meiner Seite.

Mercurius
So tretet her, ihr lieben Leute,
Hört alles fleißig an
Und merket, wer das Beste kann!

5. Aria B.I

Mit Verlangen
Drück ich deine zarten Wangen,
Holder, schöner Hyazinth.
Und dein' Augen küß ich gerne,
Weil sie meine Morgensterne
Und der Seele Sonne sind.

6. Recitativo

Momus
Pan, rücke deine Kehle nun
In wohlgestimmte Falten!

Pan
Ich will mein Bestes tun
Und mich noch herrlicher als Phoebus halten.

7. Aria B.II

Zu Tanze, zu Sprunge, so wackelt das Herz.
Wenn der Ton zu mühsam klingt
Und der Mund gebunden singt,
So erweckt es keinen Scherz.

8. Recitativo

Mercurius
Nunmehro Richter her!

Tmolus
Das Urteil fällt mir gar nicht schwer;
Die Wahrheit wird es selber sagen,
Daß Phoebus hier den Preis davongetragen.
Pan singet vor dem Wald,
Die Nymphen kann er wohl ergötzen;
Jedoch, so schön als Phoebus' Klang erschallt,
Ist seine Flöte nicht zu schätzen.

9. Aria T.I

Phoebus, deine Melodei
Hat die Anmut selbst geboren.
Aber wer die Kunst versteht,
Wie dein Ton verwundernd geht,
Wird dabei aus sich verloren.

10. Recitativo

Pan
Komm, Midas, sage du nun an,
Was ich getan!

Mydias
Ach, Pan! wie hast du mich gestärkt,
Dein Lied hat mir so wohl geklungen,
Daß ich es mir auf einmal gleich gemerkt.
Nun geh ich hier im Grünen auf und nieder
Und lern es denen Bäumen wieder.
Der Phoebus macht es gar zu bunt,
Allein, dein allerliebster Mund
Sang leicht und ungezwungen.

11. Aria T.II

Pan ist Meister, laßt ihn gehn!
Phoebus hat das Spiel verloren,
Denn nach meinen beiden Ohren
Singt er unvergleichlich schön.

12. Recitativo

Momus
Wie, Midas, bist du toll?

Mercurius
Wer hat dir den Verstand verrückt?

Tmolus
Das dacht ich wohl, daß du so ungeschickt!

Phoebus
Sprich, was ich mit dir machen soll?
Verkehr ich dich in Raben,
Soll ich dich schinden oder schaben?

Mydias
Ach! plaget mich doch nicht so sehre,
Es fiel mir ja
Also in mein Gehöre.

Phoebus
Sieh da,
So sollst du Eselsohren haben!

Mercurius
Das ist der Lohn
Der tollen Ehrbegierigkeit.

Pan
Ei! warum hast du diesen Streit
Auf leichte Schultern übernommen?

Mydias
Wie ist mir die Kommission
So schlecht bekommen!

13. Aria A

Aufgeblasne Hitze,
Aber wenig Grütze
Kriegt die Schellenmütze
Endlich aufgesetzt.
Wer das Schien nicht versteht
Und doch an das Ruder geht,
Ertrinket mit Schaden und Schanden zuletzt.

14. Recitativo S

Du guter Midas, geh nun hin
Und lege dich in deinem Walde nieder,
Doch tröste dich in deinem Sinn,
Du hast noch mehr dergleichen Brüder.
Der Unverstand und Unvernunft
Will jetzt der Weisheit Nachbar sein,
Man urteilt in den Tag hinein,
Und die so tun,
Gehören all in deine Zunft.
Ergreife, Phoebus, nun
Die Leier wieder,
Es ist nichts lieblicher
Als deine Lieder.




15. Coro

Labt das Herz, ihr holden Saiten,
Stimmet Kunst und Anmut an!
Laßt euch meistern, laßt euch höhnen,
Sind doch euren süßen Tönen
Selbst die Götter zugetan.
1. Koor

Kiiresti, te tuiskavad (keerlevad) tuuled,
kõik korraga koopaavast sisse!
Et teie mühisev mäng
kajale endalegi meeldiks
ja oleks õhulegi armas.

2. Retsitatiiv. I Bass. II Bass. Sopran

I Bass
Ja sa oled nii häbematu ja vaba,
et ütled mulle näkku,
sinu laul
olevat ülevam kui minu oma?

II Bass
Mis sa küll nii pikalt pärid?
Kogu mets imetleb minu häälekõla;
nümfiparv,
keda mu omaleiutatud vile,
millel seitse hästitehtud astet
on sageli tantsule meelitanud,
tunnistab sulle ise:
Paan laulab kõigist kaunimalt.

I Bass
Mis nümfe puutub, on sul õigus;
Aga jumalate rõõmustamiseks
on sinu flööt liiga vilets.

II Bass
Niipea kui minu hääl õhku täidab,
nii karglevad mäed, ja metsloomgi tantsib,
siis painduvad oksad,
ja tähtede all
käib lustlik hüplemine:
linnud istuvad minu juurde
ja tahavad minult õppida laulmist.

Sopran
Hei! Kuulake ometi Paani,
tõelist meisterlauljat!

3. Aaria. Sopran

Patroon, tuule tegu on see,
et praalib mõni, kel pole raha,
et peetakse seda tõeks,
mis vaid silmale näha,
Et rumalad on targad,
et õnn on ise pime,
Patroon, see on tuule tegu.

4. Retsitatiiv. Alt. I Bass. II Bass

Alt
Mis te küll tülitsete?
Ei anna te ju kumbki järele.
Mina oma peaga mõtlen nii,
te valige mõlemad endale vahemees,
kes otsustaks, kes parem on.
Eks näe, kes teile pähe tuleb?

I Bass
Olgu Tmolus minu kohtunik.

II Bass
Ja Midas olgu minu poolt.

Alt
Nii et astuge ligi, armas rahvas,
kuulake kõike hoolega
ja otsustage, kes on parim!

5. Aaria. I Bass

Ihaldades
surun sinu õrnu palgeid,
õilis, kaunis hüatsint.
Ja su silmi ma hea meelega suudlen,
sest nad on mu Koidutähed
ja mu hinge päike.

6. Retsitatiiv. Sopran. II Bass

Sopran
Paan, sea nüüd oma kurk
kaunikõlalistesse kurdudesse!

II Bass
Ma teen oma parima
ja tahan olla taevalikum Phoebusest.

7. Aaria. II Bass

Tantsima, hüppama, õhutab süda.
Kui heli kõlab vaevaliselt
ja suu on lauldes seotud,
siis see rõõmu ei ärata!

8. Retsitatiiv. Alt. I Tenor

Alt
Nüüd kohtunikud siia!

I Tenor
Mul pole raske otsust teha;
Tõde ise ütleb selle välja,
et Phoebusele kuulub auhind.
Paan laulab metsa ees,
nümfe võib ta küll võluda;
Kuid Phoebuse helisevale häälele võrdselt
tema flööti hinnata ei saa.

9. Aaria. I Tenor

Phoebus, sinu viisid
on meeldivus ise sünnitanud.
Aga kes kunsti mõistab,
kui imeliselt voolab su hääl,
läheb seda kuuldes lausa segi.

10. Retsitatiiv. II Bass. II Tenor

II Bass
Tule, Midas, ütle sina nüüd,
mis minara) tegin!

II Tenor
Ah, Paan, sa andsid mulle jõudu!
Su laul kõlas mulle nii kaunilt,
et ta mulle kohe meelde jäi.
Nüüd kõnnin ma siin roheluses ringi
ja õpetan seda kõigile puudele.
Phoebus ajab asja liiga kirevaks,
ainult sinu kõigist armsaim suu
laulis kergelt ja sundimatult.

11. Aaria. II Tenor

Paan on meister, laske tal minna!
Phoebus kaotas mängu,
sest minu mõlemale kõrvale
laulab ta võrratult ilusasti.

12. Retsitatiiv. Sopran. Alt. I Tenor. I Bass. II Tenor. II Bass

Sopran
Mis, Midas, oled sa sõge?

Alt
Kes su arust ära ajas?

I Tenor
Seda ma arvasin, et oled käpard!

I Bass
Ütle, mis pean ma sinuga tegema?
Kas nõiun su kaarnaks?
Kas kitkun sind või nülin sind?

II Tenor
Ah, ärge kiusake mind nii!
See tuli ju
niiviisi minu kõrvu!

I Bass
Vaat nüüd,
sul olgu eeslikõrvad peas!

Alt
Siin on nüüd tasu
liigse aupaklikkuse eest.

II Bass
Eh, miks sa võtsid seda tüli
nii kergel käel lahendada?

II Tenor
Kuis küll see komisjon
minule nii halvasti lõppes!

13. Aaria. Alt

Ülesköetud tulisus,
millest aga vähe tolku,
saab nüüd narrimütsi (kuljusemütsi)
lõpuks pähe.
Kes meresõidust ei tea
ja siiski aerud haarab,
upub lõpuks häbis ja kaotab kõik.

14. Retsitatiiv. Sopran

Hea Midas, mine sa nüüd
ja heida oma metsa puhkama,
kuid lohuta end mõttega,
et seesuguseid vendi on sul veelgi.
Mõistmatus ja arutus
tahavad olla nüüd tarkuse naabreiks.
Arutletakse lõunani
ja need, kes seda teevad,
kuuluvad kõik sinu tsunfti.
Nüüd, Phoebus, võta
jälle kätte lüüra,
sest sinu lauludest
ei ole kaunimat.
/Nüüd korda, Phoebus veel
muusikat ja laule,
ka kui Hortens ja Orbil selle vastu möllavad/.

15. Koor

Kosutage südant, üllad pillikeeled,
helisege meeldivalt ja kunstipäraselt!
Laske end ülistada, laske pilgata,
eks ole ju teie sulnid helid
jumalatelegi armsad.