LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Nachtszene
Ööstseen
eelmine järgmine


Muusika autor Edvard Grieg
Sõnade autor Henrik Ibsen
Tõlge Marie Under
Teose kataloogi- või oopusenumber: op23. Nr25
Tervikteosest Peer Gynt

(Nacht. Kiefernwald. Ein Waldbrand hat gewütet. Verkohlte Baumstämme meilenweit. Weiße Nebel hier und dort über dem Waldboden. Peer Gynt kommt durch den Wald gehastet.)

PEER GYNT
Asche, Nebel, Wolken Staubes, –
Bauherr, schwing den Zauberstab!
Über Pesthauch faulen Laubes
Wölb' ein übertünchtes Grab!
Dunst, Traum, totgeboren Wissen
Damit sei der Grund umrissen,
Drüber sich der Turm der Lüge
Stein um Stein zusammenfüge.
Flucht vor Ernst und Scheu vor Buße
Prahl' von ihm mit frechem Gruße
Allen Richtungen der Rose:
Dies schuf Peter Gynt, der Große!
(Lauscht)
Welch ein Weinenwie von Kindern –?
Welch ein neuer Spuk und Greuel –?
Und am Boden rollen Knäuel –!
(Stößt mit dem Fuß danach)
Wollt Ihr mich am Gehen hindern?

DIE KNÄUEL (auf dem Boden)
Wir sind Gedanken;
Hast Du gedacht uns,
Tanzen auf schlanken
Füßen gemacht uns?

PEER GYNT (geht um sie herum)
Einer kam durch mich ans Licht; –
Ward ein schiefer, schieler Wicht!

DIE KNÄUEL
Wir hätten sollen
Wie Vögel ins Blaue, –
Statt hier zu rollen
Als Garnknäuel, graue.

PEER GYNT (stolpert)
Knäuel! Tropf! Was fällt Dir ein!
Stellst dem eignen Vater Bein!
(Flüchtet)

WELKE BLÄTTER (fliegen vor dem Winde)
Wir sind eine Losung;
Hast Du gesprochen uns? –
Des Staubs Liebkosung
Hat kläglich gebrochen uns.
Der Wurm zerfraß uns
Bis zu Skeletten;
Dein Geiz vergaß, uns
Um Früchte zu betten.

PEER GYNT
Kamt doch nicht umsonst zur Erden;
Könnt noch bester Dünger werden.

SAUSEN IN DEN LÜFTEN
Wir sind Lieder;
Hast Du gesungen uns? –
Tausendmal nieder
Hast Du gezwungen uns.
In Deiner Seele
Lagen und harrten wir; –
Nimmer nun warten wir.
Gift in Deine Kehle!

PEER GYNT
Giftin Dich, Du dumm Gesing'!
Hatt' ich Zeit zu Versgekling?
(schlägt sich durch Gebüsch)

TAUTROPFEN (tropfen von den Zweigen)
Wir sind Zähren; –
Hast Du vergossen uns?
Winter zu wehren,
War einst erschlossen uns.
Dein Herz rief leise; –
Du bliebest achtlos.
Nun starrt's von Eise, –
Und wir sind machtlos.

PEER GYNT
Hab' geflennt im Dovreschlosse, –
Flog zuletzt doch in die Gosse!

GEBROCHENE HALME
Wir sind Taten; –
Hast Du bestellt uns?
Weh, nur verraten,
Geknickt und zerspellt uns!
Am jüngsten Tage
Kommen wir allzusamt
Und führen Klage, –
So wirst Du verdammt.

PEER GYNT
Mir auch noch, verwünschtes Treiben,
Was ich nicht tat, anzuschreiben!
(hastet davon)

ÅSES STIMME (aus der Ferne)
Pfui, so ein Hingejag'!
Schön hast Du umgekippt!
Schnee fiel den ganzen Tag; –
Arg wurd' ich eingestippt. –
Falsch hast gefahren mich;
Sah nichts vom Schlosse;
Der Teufel hielt zum Narren Dich
Mit der Hühnerstallsprosse!

PEER GYNT
's Beste, sich von hier zu drücken!
Zu den Sünden, die dich plagen,
Auch noch die des Teufels tragen, –
's ist zu schwer für einen Rücken.
(eilig ab)
(Öö. Männimets. On näha metsapõlemise jälgi: söestunud puutüvesid versta kauguselt. Valged udusagarad hõljuvad siin-seal metsaalsel. Peer Gynt jookseb üle palu.)

PEER GYNT
Tuhka, udu, tolmupaisu
Sisimast see kärnataud.
Üle kõdu, katkuhaisu
võlvitagu võõbat haud.
Luule, surnult sündind teadus
Sest saab püramiidi alus;
Unelmailgi oma headus, -
Teotse, meister hoonesepp!
Tõusku koda, valest trepp.
Kahetsuseta kui veetsid elu:
Kohtupasunana milt kuulutamas kirja selgus:
Petrus Gyntus Caesar fecit!
(kuulatab)
Mis see onkas laste nutt?
Kohati kui laulurõkked. –
Veereb jalgu keratutt. - !
(tõukab jalaga)
Koristage oma tõkked!

KERAD (maas)
Oleme mõtted;
Sa pidid meid mõtlema; -
Kartsid me tõtt, et
Sa ei pannud meid tõtlema?

PEER GYNT (läheb ringi)
Elu mult saand on ainult üks:
Kõverjalgseks jäi, lonkuriks!

KERAD
Kõrgele õhku
Ihkas me kohin
Hahkjalt kesk põhku
Nüüd su jalus me lohin.

PEER GYNT (komistab)
Kera! Loll! Mu paiskad maha!
Isale säed jala taha!
(põgeneb)

KOLTUNUD LEHED (lendavad tuulest aetuna)
Juhtlaused oleme;
Kas sa meid kuulutand?
Unisust pole me
Ült keegi tuulutand.
Ussid on närinud meist
Jõu, vara ja hilja;
Nii sa ei pärinud meist
Ei pärga, ei vilja.

PEER GYNT
Ei pea asjatuks te sündi; -
Väetate ju vastset kündi.

SAHIN ÕHUS
Laulud me oleme;
Sa pidid laulma meid! –
Aummutet, pole me
Helamaks leidnud teid
Su südamekurust
Sul üle huulte,
Pääsemaks surust. –
Mürki su suule!

PEER GYNT
Mürki sulle, rumal vidin!
Muud ma toimetama pidin.
(lipsab lähemale teele)

KASTETILGAD (langevad okstelt)
Pisarad oleme,
Sa jäid meist ilma.
Sulatand pole me
Su südant, ei silma.
Jääokkaist vorpund,
Hing hanguma hakkas;
Haavad nüüd korpund;
Me võim ent lakkas.

PEER GYNT
Töinasin ju Ronde saalis
Ikkagi mind elu vaalis!

MURTUD KÕRRED
Oleme teod;
Kas sa meid teostand?
Häda, me eod
Sa kägistand, reostand!
Oo, viimsel päeval kuid
Tuleme hulgi
Kaebuseks päästma suid
Häda siis sulgi!

PEER GYNT
Pannanoh, kes seda näind? –
Süüks mull’, mis ma pole teind!
(ruttab minema)

ÅSE HÄÄL (kaugusest)
Käpardis sa, küüdimees!
Vaat kus paiskasid mu reelt!
Äsja sadand rasket lund,
Nüüd ma nagu tainas sees. –
Eksi sõitsid õigelt teelt,
Lossist sai vaid näha und;
Vana Kuri, kaval vend,
Tema sind on ahvatlend!

PEER GYNT
Parem on siit putket teha.
Omad rõhuvadki turja,
Nüüs ent kuradigi kurja
Laotakstäis su vaene keha!
(pistab jooksma)