LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Solveigs Wiegenlied Solveigi hällilaul eelmine järgmine Muusika autor Edvard Grieg Sõnade autor Henrik Ibsen Tõlge Marie Under Teose kataloogi- või oopusenumber: op23. Nr26 Tervikteosest Peer Gynt (Peer Gynt klammert sich an ihr fest und verbirgt das Angesicht in ihrem Schoß. Langes Schweigen. Die Sonne geht auf.) DER KNOPFGIEßERS STIMME (hinter dem Hause) Wir sehn uns am letzten Kreuzweg, Peer; Und dann wird sich zeigen, – ich sage nicht mehr. SOLVEIG (singt lauter im Tagesglanz:) Schlaf denn, teuerster Junge mein! Ich wiege Dich und ich wache; – Auf meinem Schoß hat mein Junge gescherzt, Hat ihn seine Mutter sein Lebtag geherzt. An Mutters Brust hat mein Junge geruht, Sein Lebtag. Gott segne Dich, mein einzigstes Gut! An meinem Herzen zunächst war sein Platz, sein Lebtag. Jetzt ist er so müd', mein Schatz. Schlaf denn, teuerster Junge mein! Schlaf! Schlaf! Ich wiege Dich und ich wache! Schlaf! Schlaf! KIRCHGÄNGER (singen auf dem Waldweg) O Morgenstunde, Da Zungen des Geistes Wie Schwerter herniedergeflammt! Aus Enkelmunde Den Geist nun preist es In Liedern, dem Himmel entstammt. SOLVEIG Ich wiege Dich und ich wache; – Schlaf und träum', lieber Junge mein! (Peer Gynt haarab kõvasti Solveigist kinni ja peidab näo ta rüppe. Pikk vaikus. Päike tõuseb.) NÖÖBIVALAJA HÄÄL (maja tagant) Me kohtamispaik – viimse risttee veer; Ja küllap siis näeb – muud ei lausu ma, Peer. SOLVEIG (laulab valjemini päeva säras:) Uinu, mu kallim, uinu, mu poiss! Ma kiigutan sind ja ma valvan. – Ema süles on hoidnud oma last, Sääl on ta mängind kogu elu eluaja vast. Ta varjupaik oli ema rind Kogu eluaja. Jumal valvaku sind! Oma südame ligi teda hoidsin ma Kogu eluaja. Nüüd väsind on ta. Uinu, mu kallim, uinu, mu poiss! Uinu! Uinu! Ma kiigutan sind ja ma valvan! Uinu! Uinu! KIRIKULISED (laulavad metsateel) Oo hommik, Oo koit! Kus taevased keeled Kui tulimõõgad riivavad maad! Üles hoovab taas loit: Sest inimmeeled Vaimu kiidavad laulus, mis taevast saad. SOLVEIG Ma kiigutan sind ja ma valvan; - Maga ja und näe, mu kallis poiss!