Memento Domine David
et omnis mansuetudinis ejus:
Sicut juravit Domino
votum vovit Jacob:
Si introiero in tabernaculum domus meae
si ascendero in lectum strati mei:
Si dedero somnum oculis meis
et palpebris meis dormitationem:
Et requiem temporibus meis donec inveniam
Locum Domino tabernaculum Deo Jacob.
Ecce audivimus eam in Efrata
invenimus eam in campis silvae.
Introibimus in tabernacula eius adorabimus
in loco ubi steterunt pedes ejus.
Surge Domine in requiem tuam tu
et arca sanctificationis tuae.
Sacerdotes tui induentur justitia
et sancti tui exultabunt.
Propter David servum tuum
non avertas faciem christi tui.
Juravit Dominus David veritatem
et non frustrabit eum de fructu ventris
tui ponam super sedem tuam.
Si custodierint filii tui testamentum meum
et testimonia mea haec quae docebo eos
et filii eorum usque in saeculum
sedebunt super sedem tuam.
Quoniam elegit Dominus Sion
elegit eam in habitationem sibi.
Haec requies mea in saculum saeculi
hic habitabo quoniam elegi eam.
Viduam ejus benedicens benedicam
pauperes ejus saturabo panibus.
Sacerdotes ejus induam salutari
et sancti ejus exultatione exultabunt.
Illic producam cornu David
paravi lucernam christo meo.
Inimicos ejus induam confusione
super ipsum autem efflorebit sanctificatio mea.
|
Issand, meenuta kõiki vaevu,
mis on Taavetil,
kes vandus Issandale,
tõotas Jaakobi Vägevale:
“Ei ma lähe oma maja ulualla
ega heida oma magamisasemele,
ei ma anna und oma silmadele
ega suikumist oma laugudele,
kuni ma leian paiga Issandale,
eluaseme Jaakobi Vägevale!”
Vaata, me kuulsime sellest Efratas,
me leidsime selle Jaari väljadelt.
Mingem nüüd ta eluasemeisse,
Kummardugem tema jalgade järi ette!
Tõuse, Issand, minema oma hingamispaika,
sina ja su võimsuselaegas!
Sinu preestrid ehtigu endid õigusega
ja su vagad hõisaku!
Oma sulase Taaveti pärast
ära lükka tagasi oma võitud mehe palet!
Issand on vandunud Taavetile,
Tõesti, ta ei tagane sellest:
“Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele!”
Kui su pojad peavad minu lepingut
ja mu tunnistusi, mis ma neile õpetan,
siis ka nende pojad peavad istuma
igavesti sinu aujärjel!”
Sest Issand on valinud Siioni
ja himustanud teda enesele eluasemeks.
“See on mu hingamispaik igavesti;
siia ma jään, sest ma olen himustanud seda.
Ma tahan rohkesti õnnistada tema toidust,
tema vaesed täita leivaga.
Ja tema preestrid ma riietan päästega,
ja tema vagad hakkavad valjusti hõiskama.
Seal ma lasen tärgata sarve Taavetile,
ma valmistan lambi oma võitud mehele.
Tema vaenlased ma riietan häbiga,
aga tema peas peab ta peaehe särama!”
|
Tekst: Psalm 132 |