I
By night on my bed I sought him
Whom my soul loveth:
I sought him, but I found him not.
I will rise now, and go about the city in the streets,
And in the broad ways /surgam et circuibo, surgam
I will seek him whom my soul loveth…
By night on my bed I sought him
Whom my soul loveth:
I sought him,/ quaesivi illum/
but I found him not./ et non inveni
II
Where have you hidden,
Beloved, and left me moaning?
You fled like the stag
after wounding me;
I went out calling you,
but you were gone.
Seeking my Love
/Buscando mis amores
I will head for the mountains and for watersides
/iré por esos montes y riberas
I will not gather flowers,
Nor fear wild beasts;
I will go beyond strong men and frontiers.
O woods and thickets, / iré, iré...
Planted by the hand of my Beloved!
O green meadow,
Coated, bright, with flowers,
Tell me, has he passed by you? /Cant. esp. 4/
III
This life that I live
Is no life at all,
And so I die continually
Until I live with you; you... until... you
Hear me, hear me, my God: you
I do not desire this life,
I am dying because I do not die.
I am dying because I do not die... die...
because I do not...
You... because I do not... where have you hidden?...
This life that I live...
I do not desire...
This life... desire... is no life...
And so I die until I live with you...
Until I live... you... you... you...
Esta vida que yo vivo
Es privación de vivir...
Que esta vida no la quiero
Que muero porque no muero
Esta vida que yo vivo
Es privación de vivir
Y así es continuo morir... continuo morir
Hasta que viva contigo
Oye mi Dios...
IV
Nigra sum sed formosa,
Filiae Ierusalem,
Nigra sum sed formosa,
Filiae Ierusalem,
Look not upon me,
Look not upon me,
Look not because I am black,
Because the sun hath looked upon me:
Looked upon me...
Look not upon me... upon me...
Nigra sum...
As the tents of Kedar,
As the curtains of Solomon.
This life that I live...
Look not upon me...
Is no life at all...
And so I die until I live with you...
Look not upon me...
V
Behold, thou art fair, behold, my love;
Behold, thou art fair;
Thou hast doves' eyes within thy locks:
Thy hair is as a flock of goats, that
Appear from mount Gilead.
Thy lips are like a thread of scarlet,
And thy speech is comely:
Thou temples are like a piece of a pomegranate
within thy locks.
Thy two breasts are like two young roes that are twins,
Which feed among the lilies.
Thy two breasts...
Thy lips are like a thread of scarlet,
Thou art all fair, my love
Awake, awake, O north wind;
And come, thou south; blow upon my garden,
That the spices thereof may flow out.
Let my beloved come into his garden,
And eat his pleasant fruits... fruits... pleasant fruits...
Awake... awake,
Blow upon my garden...
VI
I am come into my garden, my sister, my spouse:
I have gathered my myrrh with my spice;
I have eaten my honeycomb with my honey;
I have drunk my wine with my milk:
Eat, O friends; drink, yea, / Veniat dilectus meus
Drink abundantly, O beloved.
in hortum suum
I am come into my garden, my sister, my spouse: /et comedat fructus eius
I have gathered my myrrh with my spice; / optimos.
I have eaten my honeycomb with my honey; / Veniat
I have drunk my wine with my milk:/ dilectus meus
Eat, O friends; drink, yea, / in hortum
Drink abundantly, O beloved. suum..
VII
Veniat/ Reveal, reveal,
Reveal your presence,
Reveal your presence, reveal,
Reveal your presence,
Reveal your presence
And may the vision of your beauty be my death,
For the sickness of love is not cured
Except by your very presence and image.
Reveal, reveal,
Reveal your presence/ By night on my bed I sought Him
Reveal your presence
And may the vision of your beauty,
And may the vision of your beauty be my/
I sought Him/ death/ whom my soul loveth
And may the vision of your beauty be my death/
I sought Him but I found Him not
And may the vision of your beauty be my death.
VIII
Mira que la dolencia
De amor, que no se cura
Sino con la presencia y la figura.
My beloved is the mountains,
And lonely wooded valleys,
Strange islands
And resounding rivers,
The whistling of love-stirring breezes,
The tranquil night
At the time of the rising dawn, /hear me
Silent music,
Sounding solitude/hear me
The supper that refreshes, /hear me/
and deepens love /hear me.
Mi amado, las montañas,
Los valles solitarios nemorosos,
Las ínsulas extrañas,
Los ríos sonorosos,
El silbo de los aires amorosos.
La noche sosegada
En par de los levantes del aurora,
La soledad Sonora,
La cena que recrea y enamora,
Y enamora,
Y enamora.
How fair is thy love/ y enamora
My sister, my spouse!
How much better is thy love than wine, wine!
Thou hast ravished my heart,
My sister, my spouse.
How much better is thy love than wine...
Thou hast ravished my heart,
Heart,
My heart,
Heart,
Heart,
Thou hast ravished. |
I
Öösel oma asemel otsisin ma teda,
Keda mu hing armastab.
Ma otsisin teda, aga ei leidnud.
/Ülemlaul 3:1/
Ma tõusen nüüd ja uitan linnas,
Tänavail ja turgudel /Ma tõusen nüüd ja uitan, tõusen
Otsin ma teda, keda mu hing armastab
/Ül. 3:2/
Öösel oma asemel otsisin ma teda, /otsisin teda
Keda mu hing armastab.
Ma otsisin teda, /otsisin teda/
aga ei leidnud./ aga ei leidnud.
II
Kuhu oled sa end peitnud,
Mu Armsam, ning jätnud mu kaeblema?
Nagu hirv põgenesid sa
jättes mind maha haavatuna,
ma väljusin, et Sind hüüda,
kuid juba olid sa läinud.
/Cantico espiritual 1/
Oma Armastatut otsides
/Oma Armastatut otsides
Lähen ma mägedesse ja jõgede kallastele
/suundun ma mägedesse ja jõgede kallastele
Ei korja ma lilli
Ega karda metsikuid loomi,
Ma möödun vägevaist meestest ja ületan kõik piirid.
/Cant. esp. 3/
Oo salud ja tihnikud, /ma lähen, ma lähen...
Istutatud mu Armastatu käte poolt!
Oo roheline aas,
Kes lilleehtes särad,
Öelge mulle, kas on ta teist möödunud?
III
See elu, mida ma elan,
On loobumuse elu
Ja nii suren ma ühtejärge
Kuni elan kord koos sinuga, sinuga... kuni... sina
Kuule mind, kuule mind, mu Jumal: sina
Ma ei ihka seda elu,
Ma olen suremas, sest ma ei sure.
/Coplas de Alma 2/
Ma olen suremas, sest ma ei sure... sure...
sest ma ei...
Sina... sest ma ei... kuhu oled sa end peitnud?...
See elu, mida ma elan,
Ma ei ihka...
See elu... ihka... loobumus...
Ja nii suren ma, kuni elan kord koos sinuga...
Kuni elan... sina... sina... sina...
See elus, mida ma elan,
On loobumuse elu...
Ma ei ihka seda elu,
Ma olen suremas, sest ma ei sure.
See elu, mida ma elan,
On loobumuse elu
Ja nii suren ma ühtejärge... suren ma
Kuni elan kord koos sinuga,
Kuule mind, Jumal
/Coplas de alma 2/
IV
Ma olen tõmmu kuid kaunis,
Jeruusalemma tütred,
Ma olen tõmmu kuid kaunis,
Jeruusalemma tütred,
/Ül. 1:5/
Ärge vaadake mu poole,
Ärge vaadake mu poole,
Ärge vaadake mu poole, et ma olen nii tõmmu,
Et päike mind on pruunistanud,
On mind pruunistanud...
Ärge vaadake mu poole... vaadake mu poole...
/Cant 1:6/
Ma olen tõmmu...
Nagu Keedari telgid,
Otsegu Saalomoni telgiriided.
/Ül. 1:5/
See elu, mida ma elan...
Ärge vaadake mu poole...
On loobumuse elu...
ja nii ma suren kuni elan kord koos sinuga...
/Coplas 2/
Ärge vaadake mu poole...
V
Vaata, sa oled ilus, mu kullake,
Vaata, sa oled ilus!
Su silmad su lokkides on kui tuvid.
Su juuksed on nagu kitsekari,
Kes laskub Gileadi mäelt.
/Ül. 4:1/
Su huuled on nagu punane pael
Ja su kõne on armas.
Otsekui granaatõuna lõiked
On su oimud su lokkides.
/Ül. 4:3/
Su kaks rinda on nagu kaks gaselli kaksikut,
Kes söövad liiliate keskel.
/Ül. 4:5/
Su kaks rinda...
Su huuled on nagu punane pael,
Sa oled ilus, mu kullake.
Ärka, põhjatuul,
Ja tule, lõunatuul! Puhu läbi mu rohuaia
Et selle palsamilõhnad hoovaksid!
Mu kallim tulgu oma rohuaeda
Ja söögu selle meeldivaid vilju... meeldivaid vilju...
Ärka... ärka,
Puhu läbi mu rohuaia...
/Ül. 4:16/
VI
Ma tulen oma rohuaeda, mu õeke, mu pruut!
Ma nopin oma mürri ja palsamit,
Ma söön oma kärgi ja mett,
Ma joon oma veini ja piima.
Sööge, sõbrad, jooge,/ Mu armastatu tulgu
Ja joobuge, oo, armsam.
/Ül. 5:1/
/oma rohuaeda.
Ma tulen oma rohuaeda, mu õeke, mu pruut!/ja söögu selle parimaid
Ma nopin oma mürri ja palsamit,/ vilju.
Ma söön oma kärgi ja mett,/ Mu armastatu
Ma joon oma veini ja piima./ tulgu
Sööge, sõbrad, jooge,/ oma
Ja joobuge, oo, armastatu. / rohuaeda.
VII
Tulgu/ Ilmuta, ilmuta,
Ilmuta end,
Ilmuta end, ilmuta,
Ilmuta end,
Ilmuta end
Ja saagu nägemus sinu ilust mulle surmaks,
Sest armuvalu ei möödu teisiti
Kui vaid läbi sinu kohalolu ja kuju.
Ilmuta, ilmuta,
Ilmuta end/ Öösel oma asemel otsisin ma teda,
Ilmuta end
Ja saagu nägemus sinu ilust
Ja saagu nägemus sinu ilust mulle/
ma otsisin teda/ surmaks/, keda mu hing armastab
Ja saagu nägemus sinu ilust mulle/ surmaks/
ma otsisin teda/
Ja saagu nägemus sinu ilust mulle/ surmaks.
/Cant. esp. 11/Ül.3:1/
VIII
Ja saagu nägemus sinu ilust mulle surmaks,
Sest armuvalu ei möödu teisiti
Kui vaid läbi sinu kohalolu ja kuju.
/Cant. esp.11/
Minu armastatu on mäed,
Üksildased metsikud orud,
Kummalised saared,
Helisevad jõed
Ja armunult huikavad tuuled
Õndsust täis öö
Koidu puhkemise ajal,/ kuule mind
Tasane muusika,
Helisev üksindus,/kuule mind
Õhtune söömaaeg, mis värskendab ja /kuule mind/
armastuse uueks loob/ kuule mind.
/Cant. esp. 15-16/
Minu armastatu on mäed,
Üksildased metsikud orud,
Kummalised saared,
Helisevad jõed
Ja armunult huikavad tuuled
Õndsust täis öö
Koidu puhkemise ajal, tasane muusika,
Helisev üksindus,
Õhtune söömaaeg, mis värskendab ja armastuse uueks loob...
Armastuse uueks loob,
Armastuse...
/Cant. esp. 15-16/
Ah, kui magus on su armastus,/ mis armastuse uueks loob
Mu õeke, mu pruut!
Kui palju parem on Su armastus kui vein,
Sa oled haavanud mu südant
Mu õeke, mu pruut!
/Cant 4:10/Ül. 4:9/
Kui palju parem on Su armastus kui vein,
Sa oled haavanud mu südant,
Südant,
Mu südant,
Südant,
Südant,
Oled Sa haavanud.
|
Muusika tekstiliseks aluseks on Ülemlaulu inglisekeelne (Song of Songs, King James Version) ja ladinakeelne tõlge (Neo Vulgata) ning püha Juan de la Cruzi kaks poeemi: Cantico espiritual – Vaimulik laul ja Coplas del alma que pena por ver a Dios – Jumala järele igatseva hinge stroofid.
Paralleelselt ridadega hispaaniakeelsest originaalist kõlavad siin ka valitud lõigud poeemide inglisekeelseist tõlkeist Kieran Kavanaugh ja Otilio Rodriguezi sulest.
|