PART ONE
1. Overture
2. Recitative (tenor)
‘T was at the royal feast,
for Persia won
By Philip’s warlike son:
Aloft in awful state
The god-like hero sate
On his imperial throne:
His valiant peers were plac’d around;
Their brows with roses
and with myrtles bound.
So should desert in arms be crown’d.
The lovely Thaïs by his side
Sate like a blooming Eastern bride,
In flow’r of youth, and beauty’s pride.
3. Air (tenor) and Chorus
Happy pair!
None but the brave deserves the fair.
4. Recitative (tenor)
Timotheus plac’d on high,
Amid the tuneful quire,
With flying fingers touch’d the lyre.
The trembling notes ascend the sky,
And heav’nly joys inspire.
5. Accompagnato (soprano)
The song began from Jove,
Who left his blissful seats above
(Such is the pow’r of mighty Love).
A Dragon’s fiery form bely’d the God;
Sublime on radiant spires he rode,
When he to fair Olympia press’d,
And while he sought her snowy breast:
Then, round her slender waist he curl’d,
And stamp’d an image of himself,
a sov’reign of the world.
6. Chorus
The list’ning crowd
admire the lofty sound,
“A present Deity!” they shout around;
“A present Deity!”
the vaulted roofs rebound.
7. Air (soprano)
With ravish’d ears
The monarch hears,
Assumes the God,
Affects to nod,
And seems to shake the spheres.
8. Recitative (tenor)
The praise of Bacchus
then the sweet musician sung,
Of Bacchus ever fair and ever young.
The jolly God in triumph comes:
Sound the trumpets, beat the drums!
Flush’d with a purple grace,
He shows his honest face:
Now give the Hautboys breath!
he comes, he comes!
9. Air (bass) and Chorus
Bacchus, ever fair and young,
Drinking joys did first ordain.
Bacchus’ blessings are a treasure,
Drinking is the soldiers pleasure;
Rich the treasure, sweet the pleasure,
Sweet is pleasure after pain.
10. Recitative (tenor)
Sooth’d with the sound,
the king grew vain;
Fought all his battles o’er again,
And thrice he routed
all his foes,
And thrice he slew the slain!
The master saw the madness rise,
His glowing cheeks, his ardent eyes:
And, while he heav’n
and earth defy’d,
Chang’d his hand,
and check’d his pride.
11. Accompagnato (soprano)
He chose a mournful muse,
Soft pity to infuse.
12. Air (soprano)
He sung Darius, great and good,
By too severe a fate,
Fall’n from his high estate,
And welt’ring in his blood.
Deserted at his utmost need,
By those his former bounty fed,
On the bare earth expos’d he lies,
With not a friend to close his eyes.
13. Accompagnato (soprano)
With downcast looks
the joyless victor sate,
Revolving in his alter’d soul,
The various turns of chance below.
And, now and then, a sigh he stole,
And tears began to flow.
14. Chorus
He sung Darius great and good,
By too severe a fate,
Fall’n from his high estate,
And welt’ring in his blood.
On the bare earth expos’d he lies,
With not a friend to close his eyes.
15. Recitative (tenor)
The mighty master smil’d to see
That love was in the next degree:
‘T was but a kindred sound to move,
For pity melts the mind to love.
16. Arioso (soprano)
Softly sweet, in Lydian measures,
Soon he sooth’d his soul to pleasures.
17. Air (soprano)
War, he sung, is toil and trouble,
Honour but an empty bubble,
Never ending, still beginning,
Fighting still, and still destroying.
If the world be worth thy winning,
Think, oh think
it worth enjoying,
Lovely Thaïs sits beside thee:
Take the good
the Gods provide thee!
18a. Chorus
The many rend the skies,
with loud applause:
So Love was crown’d,
but Music won the cause.
19. Air (soprano)
The Prince, unable to conceal his pain,
Gaz’d on the Fair
Who caus’d his care,
And sigh’d and look’d, and sigh’d again.
At length with love and wine
at once oppress’d,
The vanquish’d victor sunk
upon her breast.
18b. Chorus
The many rend the skies...
PART TWO
20. Accompagnato (tenor) and Chorus
Now strike the golden lyre again!
A louder yet – and yet a louder strain!
Break his bands of sleep asunder,
And rouze him,
like a rattling peal of thunder.
Chorus
Break his bands of sleep asunder,
Rouze him, like a peal of thunder.
Hark, hark! the horrid sound
Has rais’d up his head:
As awak’d from the dead,
And amaz’d, he stares around.
21. Air (bass)
Revenge, revenge, Timotheus cries:
See the Furies arise,
See the snakes that they rear,
How they hiss in their hair,
And the sparkles that flash from their eyes!
Behold a ghastly band,
Each a torch in his hand!
Those are Grecian ghosts,
that in battle were slain,
And unburied remain
Inglorious on the plain.
22. Accompagnato (tenor)
Give the vengeance due
To the valiant crew.
Behold how they toss
their torches on high,
How they point to the Persian abodes,
And glitt’ring temples
of their hostile Gods!
23. Air (tenor)
The princes applaud with a furious joy,
And the king seiz’d a flambeau
with zeal to destroy.
24. Air (soprano) and Chorus
Thaïs led the way,
To light him to his prey,
And like another Helen,
she fir’d another Troy.
The princes applaud with a furious joy,
And the king seiz’d a flambeau
with zeal to destroy.
25. Accompagnato (tenor) and Chorus
Thus, long ago,
Ere heaving bellows
learn’d to blow,
While Organs yet were mute,
Timotheus, to his breathing Flute,
And sounding Lyre,
Could swell the soul to rage,
or kindle soft desire.
Chorus
At last divine Cecilia came,
Inventress of the vocal frame;
The sweet enthusiasts
from her sacred store,
Enlarg’d the former narrow bounds,
And added length to solemn sounds,
With Nature’s mother-wit,
and arts unknown before.
26./27. Recitative and chorus
Let old Timotheus yield the prize,
Or both divide the crown:
He rais’d a mortal to the skies,
She drew an Angel down.
28. Chorus
Your voices tune, and raise them high,
Till th’echo, from the vaulted sky,
The blest Cecilia’s name.
Music to Heav’n and her we owe,
The greatest blessing that's below:
Sound loudly then her fame!
Let’s imitate her notes above,
And may this ev’ning ever prove,
Sacred to Harmony and Love. |
ESIMENE OSA
1. Avamäng
2. Tenori retsitatiiv
See juhtus kuninglikul peol –
Pärsia üle võidu
oli toon'd Philippose sangarist poeg.
Uhkes kõrguses ja kardetavalt
istus jumalateväärne kangelane
oma kuninglikul troonil.
Mehised kaaskondsed teda ümbritsemas,
roosi- ja mürripärjad
laupu ehtimas,
nii on ju võitjail kombeks olla kroonitud.
Armas Thaïs ta kõrval
istus õitsva hommikumaa pruudina,
noorusõies ja ilu uhkuses.
3. Tenori aaria ja koor
Õnnelik paar!
Üksnes sangar väärib kaunitari!
4. Tenori retsitatiiv
Timotheos ent kõrgemal,
kesk viisialdist koorihulka
nobedalt lüürat sõrmitsema hakkas.
Helid võbeledes tõusid taevalaeni,
ja hinges äratasid taeva ülevust.
5. Soprani accompagnato
Ta laulu algas Zeusist,
kes ülal oma õndsa asupaiga hülgas
(nii kange on armastusel vägi),
draakoni metsik kuju endasse ta peitis,
sähvivas tulekeerises peajumal ratsutas,
kui tung kauni Olympiase juurde
oli minna ja otsida ta piimjat põue.
Siis ta keerdus ümber piha sihvaka
ja oma jumalikkust märgiks jättis sinna
maailma valdjas.
6. Koor
Kuulav rahvahulk,
imestades ülevat heli,
“Jumalus on kohal!”, hõikab läbisegi,
“Jumalus on kohal!”,
võlvid vastu kajavad.
7. Soprani aaria
Vaimustunult
valitseja kuulab,
end jumalana tunneb,
täis tarmu noogutab
ja ise näikse raputavat taevavõlve.
8. Tenori retsitatiiv
Seejärel Backhosele kiitust
laulis sulnis muusik,
Backhosest, kes aina noor ja kaunis.
Lustlik jumal võidukana tuleb –
trompet helisegu, põristage trumme!
Purpurne jume lõõskab palgel,
ta rõõmus nägu ilmub nähtavale.
Nüüd kõlagu oboed:
ta tuleb, Backhos tuleb!
9. Bassi aaria ja koor
Backhos, aina noor ja kaunis,
esmalt joogirõõmud ausse tõstis.
Backhose õnnistus on aare,
rüüpamine sõduril teeb rõõmsaks meele.
Külluslik see aare, magus rõõm,
magus rõõm, kui otsas vaev.
10. Tenori retsitatiiv
Helidele andun'd,
kuningas, edevusest kantult
taas oma taplused kõik taples uuesti,
kolm korda taganema lõi
kõik oma vaenlased,
kolm korda surmas surmatud.
Meister märkas sõgeduse tõusu,
hõõgvel põski, silmi läikivaid
ja ehkki maa ja taevas
seisid kindlalt veel,
ta käsi laadi vahetas
ja suurelisust kahandas.
11. Soprani accompagnato
Ta valis nukratoonilise laulu,
et kaastunde pehmust lasta tärgata.
12. Soprani aaria
Dareiosest ta laulis, üllast ja heast,
keda saatus üleliia karmil käel
nii kõrgelt lasi langeda
ja oma veres püherdama
ta kibedaimas hädas jätsid need,
keda varemalt ta küllus kostitanud.
Kaitsetuna paljal mullal lebab,
sõbrata, kes silmadki tal suleks.
13. Soprani accompagnato
Mahalöödud pilgul
istus võitja rõõmutuna,
muutnud meelt, mõtteisse vajund –
ootamatuid pöördeid tõesti võtab saatus.
Aeg-ajalt vargsi ohkas ta
ja palgel peagi veeres pisaraid.
14. Koor
Dareiosest ta laulis, üllast ja heast,
keda saatus üleliia karmil käel
nii kõrgelt lasi langeda
ja oma veres püherdama.
Kaitsetuna paljal mullal lebab,
sõbrata, kes silmadki tal suleks.
15. Tenori retsitatiiv
Vägev meister naeratas, kui nägi,
et armastus on järgmisena tulemas.
Kõlapilti üksnes kergelt muutis –
kaastunne südame ju armuks valmistab.
16. Soprani ariooso
Lüüdia laadi pehme mahedus
ta hinge vaigistas ja suunas rõõmudele.
17. Soprani aaria
Sõda, laulis ta, on vaev ja mure,
au vaid tühipaljas mull.
Ju eal ei lõpe, algab üha
võitlus, kestab hävitus.
Kui maailm väärt on sinu võitu lahingus,
mõtle järele,
ta väärt on ka su rõõmustust!
Armas Thaïs su kõrval istub,
võta vastu hea,
mis sulle andnud jumalad!
18a. Koor
Kokkutulnute vali aplaus
nüüd tõusis taevani.
Nii armastus sai krooni,
kuid võitis muusika.
19. Soprani aaria
Prints, suutmata armuvalu peita,
piidles aina kaunitari,
kes ta vaevaks andnud põhjuse.
Ta ohkas, vaatas, ohkas jällegi.
Viimaks, all jäädes armu ja veini
ühisele survele,
võitja võidetuna
vajus piiga rinnale.
18b. Koor
Kokkutulnute vali aplaus...
TEINE OSA
20. Tenori accompagnato ja koor
Oh veelgi kuldset lüürat tõmba,
veel valjemalt sa keeli pingulda!
Ta unekütked lahti murra,
kui raksuv kõuekärgatus
ta üles kergita!
Koor
Ta unekütked lahti murra,
kui kõuekärgatus ta üles kergita!
Kuula! Hirmus heli
tal tõstnud pead,
justnagu surnuist ärganud,
ta hämmastunult ringi jõllitab.
21. Bassi aaria
„Kättemaks!“ hõikab Timotheos.
Ennäe, fuuriad tõusevad,
ennäe, maod end püsti ajavad
ja nende juustes sisisevad,
silmad välke pildumas!
Vaata, mäherdune tontlik jõuk,
igaüks käes hoidmas tõrvikut!
Need on kreeklaste vaimud,
kes tapluses surmati
ja jäeti sõjaväljale, matmata
autult lebama.
22. Tenori accompagnato
Antagu vääriline kättemaks
ustavate sangarite hooleks!
Ennäe, kuis oma tõrvikuid nad kõrgel
hoiavad, kuis osutavad
pärslaste müüridele
ja nende vaenujumalate
säravaile templitele!
23. Tenori aaria
Raevukal rõõmul printsid plaksutavad,
kuningas ent haarab tõrviku –
kihk ärganud on hävitada.
24. Soprani aaria ja koor
Thaïs juhatamas teed
ja sütitamas saaki ründama –
justkui teine Helena
veel ühe Trooja põletab.
Raevukal rõõmul printsid aplodeerivad,
kuningas ent haarab tõrviku –
kihk ärganud on hävitada.
25. Tenori accompagnato ja koor
Nii sündis ajal ammusel.
Enne, kui paisuvad lõõtsad
mõistsid puhuda
ja orelid veel tummalt vaikisid,
võis Timotheos oma flöödihelide
ja heliseva lüüraga
niihästi ärgitada raevutsema hinge
kui sütitada sulnist kirge.
Koor
Viimaks ilmus jumalik Cecilia,
laulukunsti leiutaja,
kelle innustunud järgijate püha hulk
muusika varem kitsaid piire laiendas
ja lisas harrastele helidele ulatust
emake looduse nõul ja jõul
ning osavusega,
mis varem tundmata.
26./27. Retsitatiiv ja koor
Muistne Timotheos autasu üle andku
või mõlemad nad krooni kandku:
mees tõstis sureliku taevani,
kuid naine ingli veenis laskuma.
28. Koor
Nüüd hääled seadke, tõstke kõrgusse,
kuni õndsa Cecilia nimi
kajab vastu taevavõlvidelt!
Muusika on taeva ja tema and,
suurim õndsus, mis maa peal võimalik.
Siis laulgem valjult tema kiituseks!
Järgi aimakem ta laulu kõrgustes
ja jäägu meie õhtu praegune
pühaks nii harmooniale kui armule! |
|