PART ONE
1. Overture
2. Chorus of priests
Your harps and cymbals sound,
To great Jehovah's praise,
Unto the Lord of Hosts,
Your willing voices raise.
3. Air – Levite
Praise ye the lord
for all His mercies past,
Whose truth, whose justice
will for ever last.
4. Chorus of priests
With pious heart, and holy tongue,
Resound your Maker's name,
Till distant nations catch the song,
And glow with holy flame.
5. Recitative (Accompanied) – Solomon
Almighty Power,
Who rul'st the earth and skies,
And bade gay order from confusion rise;
Whose gracious hand
Reliev'd Thy slave distress'd,
With splendour cloath'd me,
And with knowledge bless'd:
Thy finish'd temple with Thy presence Grace,
and shed Thy heav'nly glories
O'er the place.
6. Recitative – Zadok
Imperial Solomon,
Thy pray'rs are heard.
See, from the op'ning skies
Descending flames involve the sacrifice;
And lo! within the sacred dome
That gleamy light, profusely bright,
Declares the Lord of hosts is come.
7. Air – Zadok
Sacred raptures cheer my breast,
Rushing tides of hallow'd zeal,
Joys too fierce to be express'd,
In this swelling heart I feel.
Warm enthusiastic fires
In my panting bosom roll,
Hope of bliss, that ne'er expires,
Dawns upon my ravish'd soul.
8. Chorus of Israelites
Throughout the land
Jehovah's praise record,
For full of pow'r and mercy is the Lord.
9. Recitative – Solomon
Blest be the Lord,
Who look'd with gracious eyes
Upon His vassals' humble sacrifice,
And has with an approving smile
My work o'erpaid, and grac'd the pile.
10. Air – Solomon
What tho' I trace each herb and flow'r,
That drinks the morning dew,
Did I not own Jehovah's pow'r,
How vain were all I knew.
Say what's the rest but empty boast,
The pedant's idle claim,
Who having all the substance lost
Attempts to grasp a name.
11. Recitative – Solomon
And see my queen, my wedded love,
You soon my tenderness shall prove;
A palace shall erect its head,
Of cedar built, with gold bespread;
Methinks the work is now begun,
The axe resounds on Lebanon,
And see, bedeck'd with canvas wings,
The dancing vessel lightly springs,
While Ophir's mines,
Well pleas'd, disclose
The wealth that in their entrails glows.
12. Air – Queen
Bless'd the day
When first my eyes
Saw the wisest of the wise!
Bless'd the day when I was led
To ascend the nuptial bed!
But completely bless'd the day,
On my bosom as he lay,
When he call'd my charms divine,
Vowing to be only mine.
13. Recitative –
Solomon, Queen
Thou fair inhabitant of Nile,
Rejoice thy lover with a smile!
O monarch, with each virtue bless'd,
The brightest star that gilds the east:
No joy I know beneath the sun,
But what's compris'd in Solomon. With Thee,
how quickly fled the winter's night, and short
is summer's length of light.
14. Duet – Solomon, Queen
Welcome as the dawn of day
To the pilgrim on his way,
Whom the darkness caus'd to stray,
Is my lovely king to me.
Myrtle grove, or rosy shade,
Breathing odours through the glade
To refresh the village maid,
Yields in sweets, my queen, to thee.
15. Recitative – Zadok
Vain are the transient beauties
Of the face, where virtue fails
To animate each grace;
Bright and more bright
Her radiant face appears,
Nor dreads the canker'd tooth of rolling Years:
O'er such a partner
Comfort spreads her wing,
And all our life is one perpetual spring.
17. Recitative – Solomon
My blooming fair, come, come away,
My love admits of no delay.
18. Air – Solomon
Haste, haste to the cedar grove,
Where fragrant spices bloom,
And am'rous turtles love,
Beneath the pleasing gloom.
While tinkling down the hill,
Avoiding hateful day,
The little murm'ring rill
In whispers glides away.
19. Recitative – Queen
When thou art absent from my sight,
The court I shun, and loathe the light.
20. Air – Kuninganna
With thee th'unshelter'd moor I'd tread,
Nor once of fate complain,
Though burning suns
Flash'd round my head,
And cleav'd the barren plain.
Thy lovely form alone I prize,
'Tis thou that canst impart
Continual pleasure to my eyes,
And gladness to my heart.
21. Recitative – Zadok
Search round the world,
There never yet was seen
So wise monarch or so chaste a queen.
22. Chorus
May no rash intruder
Disturb their soft hours;
To form fragrant pillows,
Arise, oh ye flow'rs!
Ye zephirs, soft-breathing,
Their slumbers prolong,
While nightingales lull them to sleep
With their song.
PART TWO
23. Chorus of Israelites
From the censer curling rise
Grateful incense to the skies;
Heaven blesses David's throne,
Happy, happy Solomon!
Live, live for ever, pious David's son;
Live for ever, mighty Solomon.
24. Recitative – Solomon
Prais'd be the Lord,
From Him my wisdom springs;
I bow in-raptur'd to the King of kings.
He led me, abject, to th'imperial state,
When weak,
And trembling for my future fate;
Strengthen'd by Him,
Each foe with horror fled,
Then impious Joab at the altar bled;
The death he oft deserv'd
Stern Schimei found,
And Adonijah sunk beneath the wound;
Forc'd by his crimes,
I spoke a brother's doom.
Ah, may his vices perish in his tomb!
25. Air – Solomon
When the sun o'er yonder hills
Pours in tides the golden day,
Or, when quiv'ring o'er the rills,
In the west he dies away;
He shall ever hear me sing
Praises to th'eternal King.
26. Recitative – Levite
Great prince, thy resolution's just;
He never fails,
In Heav'n who puts his trust.
True worth consists not in the pride of State,
'Tis virtue only
Makes a monarch great.
27. Air – Levite
Thrice blest
That wise discerning king,
Who can each passion tame,
And mount on virtue's eagle wing
To everlasting fame:
Such shall as mighty patterns stand
To princes yet unborn,
To honour prompt each distant land,
And future times adorn.
28. Recitative –
Attendant, Solomon, 1st Woman
My sov'reign liege, two women stand,
And both beseech the king's command
To enter here. Dissolv'd in tears
The one a new-born infant bears;
The other, fierce, and threat'ning loud,
Declares her story to the crowd;
And thus she clamours to the throng,
"Seek we the king,
He shall redress our wrong."
Admit them straight;
For when we mount the throne,
Our hours are all the people's,
Not our own.
Thou son of David, hear a mother's grief,
Thy suppliant hear,
And deign to give relief;
This little babe, my hope and joy,
This smiling infant is my own dear boy.
That woman also bore a son,
Whose vital thread was quickly spun;
One house we both together kept,
But once, unhappy as I slept,
She stole at midnight, where I lay,
Bore my soft darling from my arms away,
And left her child behind,
A lump of lifeless clay;
And now, oh impious! dares to claim
My right alone – a mother's name.
29. Air and Trio – 1st, 2nd Woman, Solomon
Words are weak to paint my fears,
Heart-felt anguish, starting tears.
Best shall plead a mother's cause.
To thy throne, O king, I bend,
My cause is just, be thou my friend.
False is all her melting tale.
Justice holds the lifted scale.
Then be just, and fear the laws.
30. Recitative – Solomon, 2nd Woman
What says the other
To th'imputed charge?
Speak in thy turn,
And tell thy wrongs at large.
I cannot varnish o'er my tongue.
And colour fair the face of wrong.
This babe is mine,
The womb of earth
Intomb'd, conceals her little birth.
Give me my child,
My smiling boy,
To cheer my breast with new-born joy.
Hear me, women,
And the king regard,
Who from his throne thus reads the just
Award: each claims alike,
Let both their portions share;
Divide the babe,
Thus each her part shall bear.
Quick, bring the faulchion,
And the infant smite,
Nor further clamour
For disputed right.
31. Aria – 2nd Woman
Thy sentence, great king,
Is prudent and wise,
And my hopes on the wing
Quick bound for the prize.
Contented I hear,
And approve the decree;
For at least I shall tear
The lov'd infant from thee.
32. Recitative – 1st Woman
Withhold, withhold the executing hand!
Reverse, O king, thy stern command.
33. Air – 1st Woman
Can I see my infant gor'd
With the fierce relentless sword?
Can I see him yield his breath,
Smiling at the hand of death?
And behold the purple tides
Gushing down his tender sides?
Rather be my hopes beguil'd,
Take him all, but spare my child.
34. Rectitative – Solomon
Israel, attend to what your king shall say:
Think not I meant the innocent to slay.
The stern decision was to trace with art,
The secret dictates of the human heart.
She who could bear the fierce decree
To hear, nor send one sigh,
Nor shed one pious tear,
Must be a stranger to a mother's name –
Hence from my sight,
Nor urge a further claim!
But you, whose fears a parent's
Love attest, receive,
And bind him to your beating breast:
To you, in justice, I the babe restore,
And may you lose him
From your arms no more.
35. Duet – 1st Woman, Solomon
Thrice blest the king,
For he's good and he's wise.
My gratitude calls streaming
Tears from my eyes.
The Lord all these virtues has giv'n,
Thy thanks be return'd all to Heav'n.
'Tis God that rewards,
And will lift from the dust Whom to crush
Proud oppressors endeavour...
How happy are those
Who in God put their trust!
For His mercy endureth for ever.
36. Chorus of Israelites
From the east unto the west,
Who so wise as Solomon?
Who like Israel's king is bless'd,
Who so worthy of a throne.
37. Recitative – Zadok
From morn to eve
I could enraptur'd sing
The various virtues of our happy king;
In whom, with wonder,
We behold combin'd the grace of feature
With the worth of mind.
38. Air – Zadok
See the tall palm that lifts the head
On Jordan's sedgy side,
His tow'ring branches curling spread,
And bloom in graceful pride.
Each meaner tree regardless springs,
Nor claims our scornful eyes;
Thus thou art first of mortal kings,
And wisest of the wise.
39. Recitative – 1st Woman
No more shall armed bands
Our hopes destroy,
Peace waves her wing,
And pours forth ev'ry joy.
40. Air – 1st Woman
Beneath the vine, or fig-tree's shade,
Ev'ry shepherd sings the maid
Who his simple heart betray'd,
In a rustic measure.
While of torments he complains,
All around the village swains
Catch the song, and feel his pains,
Mingling sighs with pleasure.
41. Chorus of Priests
Swell, swell the full chorus
To Solomon's praise,
Record him, ye bards,
As the pride of our days.
Flow sweetly the numbers
That dwell on his name,
And rouse the whole nation
In songs to his fame.
PART THREE
42. Sinfonia:
arrival of Queen of Sheba
43. Recitative –
Queen of Sheba, Solomon
From Arabia's spicy shores,
Bounded by the boary main,
Sheba's queen these seats explores,
To be taught thy heav'nly strain.
Thrice welcome queen, with open arms
Our court receives thee, and thy charms.
The temple of the Lord first meets your eyes,
rich with the well-accepted sacrifice.
Here all our treasures free behold,
Where cedars lie, o'erwrought with gold;
Next, view a mansion fit for kings to own,
The forest call'd of tow'ring Lebanon,
Where art her utmost skill displays,
And ev'ry object claims your praise.
44. Air – Queen of Sheba
Ev'ry sight these eyes behold
Does a different charm unfold;
Flashing gems and sculptur'd gold,
Still attract my ravish'd sight.
But to hear fair truth distilling,
In expressions choice and thrilling,
From that tongue so soft and killing,
That my soul does most delight.
45. Recitative – Solomon
Sweep the string,
To soothe the royal fair,
And rouse each passion
With th'alternate air.
46. Solo and Chorus – Solomon & Israelites
Music, spread thy voice around,
Sweetly flow the lulling sound.
47. Solo and Chorus – Solomon & Israelites
Now a diff'rent measure try,
Shake the dome, and pierce the sky.
Rouse us next to martial deeds;
Clanking arms, and neighing steeds,
Seem in fury to oppose —
Now the hard-fought battle glows.
48. Recitative – Solomon
Then at once from rage remove;
Draw the tear from hopeless love;
Lengthen out the solemn air,
Full of death and wild despair.
49. Chorus of Israelites
Draw the tear from hopeless love,
Lengthen out the solemn air,
Full of death and wild despair.
50. Recitative – Solomon
Next the tortur'd soul release,
And the mind restore to peace.
51. Solo and Chorus – Solomon & Israelites
Thus rolling surges rise,
And plough the troubled main;
But soon the tempest dies,
And all is calm again.
52. Recitative – Queen of Sheba
Thy harmony's divine, great king,
All, all obey the artist's string.
And now, illustrious prince, receive
Such tribute as my realm can give.
Here, purest gold, from earth's dark Entrails
torn;
And gems resplendent,
That outshine the morn;
There balsam breathes a grateful smell,
With thee the fragrant strangers
Wish to dwell.
Yet of ev'ry object I behold,
Amid the glare of gems and gold,
The temple most attracts my eye,
Where, with unwearied zeal,
You serve the Lord on high.
53. Air – Levite
Pious king, and virtuous queen,
May your name resound in story;
In time's latest annals seen,
Crown'd with honour, crown'd with glory.
54. Recitative – Zadok
Thrice happy king, to have achiev'd,
What scarce will henceforth be believ'd;
When seven times around the sphere
The sun had led the new-born year,
The temple rose, to mark thy days
With endless themes for future praise.
Our pious David wish'd in vain,
By this great act to bless his reign; but Heav'n
the monarch's hopes withstood,
For ah! his hands were stain'd with blood.
55. Air – Zadok
Golden columns, fair and bright,
Catch the mortals' ravish'd sight;
Round their sides ambitious twine
Tendrils of the clasping vine;
Cherubims stand there display'd,
O'er the ark their wings are laid:
Ev'ry object swells with state,
All is pious, all is great.
56. Double Chorus
Praise the Lord with harp and tongue,
Praise Him all ye old and young,
He's in mercy ever strong.
Praise the Lord through ev'ry state,
Praise Him early, praise Him late,
God alone is good and great.
Let the loud Hosannahs rise,
Widely spreading through the skies,
God alone is just and wise.
58. Recitative – Queen of Sheba
May peace in Salem ever dwell!
Illustrious Solomon, farewell!
Thy wise instructions be my future care,
Soft as the show'rs that cheer the vernal Air,
whose warmth bids ev'ry plant her Sweets
disclose; the lily wakes,
And paints the op'ning rose.
60. Air – Queen of Sheba
Will the sun forget to streak
Eastern skies with amber ray,
When the dusky shades to break
He unbars the gates of day?
Then demand if Sheba's queen
E'er can banish from her thought
All the splendour she has seen,
All the knowledge thou hast taught.
61. Recitative – Solomon
Adieu, fair queen, and in thy breast
May peace and virtue ever rest!
62. Duet –
Queen of Sheba, Solomon
Ev'ry joy that wisdom knows,
May'st thou, pious monarch, share!
Ev'ry blessing Heav'n bestows,
Be thy portion, virtuous fair!
Gently flow thy rolling days.
Sorrow be a stranger here.
May thy people sound thy praise,
Praise unbought by price of fear.
63. Chorus of Israelites
The name of the wicked
shall quickly be past,
But the fame of the just
shall eternally last. |
ESIMENE OSA
Saalomoni äsjavalminud templi pühitsemine
ja tema õnnelik abielu vaarao tütrega.
1. Avamäng
2. Preestrite koor
Teie harfid ja kandled kõlagu
suure Jehoova kiituseks,
Taevavägede Issandani
tõusku teie lahked hääled.
3. Aaria – Leviit
Kiitke Issandat
kõige tema halastuse eest,
kelle tõde ja õiglus
püsivad igavesti.
4. Preestrite koor
Vaga südame ja pühitsetud suuga
hõisake oma Looja nime,
kuni kaugedki rahvad ühinevad selle lauluga
ja süttivad pühast leegist.
5. Retsitatiiv (accompagnato) – Saalomon
Kõikvõimas Vägi,
kes valitseb maid ja taevaid
ja segadusest korra loob;
kelle armuline käsi
vabastas Su vaevatud orja,
rüütas mind hiilgusega
ja õnnistas tarkusega:
Sa täitsid templi oma armuga
ja valasid oma taevalikku hiilgust
üle selle paiga.
6. Retsitatiiv – Saadok
Valitseja Saalomon,
su palveid on kuuldud.
Näe, taevad avanevad ja ohvrileegid
laskuvad, võttes vastu ohvrianni;
Ja vaata! Pühitsetud taevavõlvil
see kiirgav kuma, pillavalt kirgas,
kuulutab vägede Jumala tulekut.
7. Aaria – Saadok
Püha õndsus täidab mu rinda,
ja harras ind voogab seal,
nii tormilisi rõõme tunnen oma südames,
et neid on raske väljendada.
Tulised, innukad leegid
kihutavad mu põkslevas põues,
lootus ja rõõm, mis iial ei vaibu,
tärkab mu räsitud hinges.
8. Israeliitide koor
Üle kogu maa
kajab Jehoova kiitus,
sest Issand on täis väge ja halastust.
9. Retsitatiiv – Saalomon
Õnnistatud olgu Issand,
kes vaatas armuliste silmadega
oma sulase alandliku ohvri peale,
ja oma heakskiitva naeratusega
mu tööd kuhjaga tasus ja seda pühitses.
10. Aaria – Saalomon
Kui ma ei teaks, et iga rohukõrs ja lilleke,
mis hommikukastet joob,
teeb seda Jehoova armust,
kui asjatud oleksid siis kõik teadmised.
Mis oleks see siis muud, kui tühi kiitlemine ja
asjatu kelkimine,
kui see, kes on kaotanud tähenduse,
üritab veel klammerduda nimesse.
11. Retsitatiiv – Saalomon
Mu kuninganna, mu armastatud kaasa,
sa saad peagi tunda mu õrnust;
palee on kerkimas,
seedripuust ja kullaga kaetud;
nüüd algab töö,
kirves kaigub Liibanonis.
Ja vaata, mähituna vaipadesse,
ilmub tantsides kaarik,
Oofiri kaevandused
toovad nähtavale rikkused,
mida nende sisemus peidab.
12. Aaria – Kuninganna
Õnnistatud olgu päev,
mil mu silmad nägid
tarkadest targimat esimest korda!
Õnnistatud olgu päev, mil mind juhiti
astuma abieluvoodisse!
Kuid kõige rohkem olgu õnnistatud päev
kui tema puhkas mu rinnal,
nimetades mu võlusid jumalikeks
ja tõotades olla üksnes minu oma.
13. Retsitatiiv –
Saalomon, Kuninganna
Sina, kaunitar Niiluse kaldailt,
rõõmusta oma armastajat naeratusega!
Oo, valitseja, kõigi voorustega õnnistatu,
säravaim täht, mis idataevas ilustab:
Ei tea ma teist rõõmu päikese all,
kui seda, mida ammutan Saalomonilt.
Kui ruttu möödus sinuga talveöö
ja lühike on suve päevavalgus.
14. Duett – Saalomon, Kuninganna
Oodatud kui koidik
palveränduri teel,
kes pimeduses kaotan'd kursi,
on mu armas kuningas mulle.
Mirdisalu või roosipuhmas,
mis õhkab lummavaid lõhnu aasal,
et joovastada külaneiut,
kummardan nüüd Sulle, mu kuninganna.
15. Retsitatiiv – Saadok
Tühine on väline kaduv ilu,
ei armsust suuda voorus
elavdada neis;
kuid järjest säravam
näib tema kiirgav pale,
ei pelga ajahamba hävitavat puremist.
On lohutusetiib sellise kaaslase
oma hõlma alla võtnud ja lakkamatuks
kevadeks saab iga meie eluviiv.
17. Retsitatiiv – Saalomon
Mu õitsev arm, nüüd siia tule,
ei ühtki viivitust talu mu lemb.
18. Aaria – Saalomon
Rutta, rutta seedrisallu,
kus lõhnavaid vürtse õitseb
ja turteltuvid kudrutavad
sulni pimeduse varjus.
Voolab mäekülgi mööda alla,
ära vihatud päevavalguse eest
väike vulisev oja,
mis sosinal liugleb ära.
19. Retsitatiiv – Kuninganna
Kui pole sind mu silme ees,
siis väldin õue, valgust põlastan.
20. Aaria – Kuninganna
Sinuga käiksin ma varjuta radadel,
kordagi kurtmata rasket saatust,
kui ka põletavad päiksekiired
sähviks mu ümber
kõrvetades ahtrat maad.
Üksnes Sinu armsat kuju ma kiidan,
Sinust ei suuda ma lahkuda,
Sina kestev nauding mu silmadele
ja rõõm mu südamele!
21. Retsitatiiv – Saadok
Te tervest ilmast otsige,
kuid pole nähtud veel nii tarka valitsejat ja nii
peent kuningannat.
22. Koor
Ärgu läbematu segaja
häirigu nende õrnu tunde.
Lõhnavateks patjadeks
põimige end, oo lilled!
Õrnad tuulehood
suigutavad neid
ning ööbikud hällitavad nad magama
oma lauluga.
TEINE OSA
Saalomon lahendab oma tarkusega kahe naise vahelise tüli.
Mõlemal naisel oli väikelaps.
Kui üks lastest suri, nüüd väidavad mõlemad naised,
et elus laps on tema oma.
Saalomon käsib lapse poolitada, olles kindel,
et õige ema annab pigem oma lapse ära teisele,
kui laseb last surmata.
Nii selgub, kes on selle lapse õige ema.
Rahvas ülistab Saalomoni tarkust.
23. Israeliitide koor
Viirukipannilt tõusevad keereldes
meeldivad lõhnad taeva poole.
Taevas õnnistab Taaveti trooni,
õnnistatud on Saalomon.
Ela igavesti, õndsa Taaveti poeg;
Ela igavesti, vägev Saalomon.
24. Retsitatiiv – Saalomon
Olgu kiidetud Issand,
kellelt tuleb mu tarkus;
Ma kummardan kuningate kuninga ees.
Tema pani minu, viletsa, valitsejaks,
kui olin nõrk
ja hirmul oma saatuse pärast;
Tema toel
põgenes mu eest iga vaenlane,
nagu jumalakartmatu Hiiob altari ees veritses.
Ärateenitud surma
pälvis ka Simei
ja Adonija vankus surmahaavades.
Oma pahategude tõttu
lasin ta hukata.
Hävinegu hauas tema kurjus!
25. Aaria – Saalomon
Kui päike mägede kohale tõustes
valab kuldse päeva kiiri,
või kui ta oja vetel väreldes
kaob läänekaarde,
kuuleb ta ikka mind laulmas
kiituselaulu Igavesele Kuningale.
26. Retsitatiiv – Leviit
Suur prints, Su otsused on õiglased;
Iial ei eksi see,
kes paneb oma lootuse Taevale.
Tõeline väärtus ei seisne mitte uhkes
staatuses, vaid üksnes voorus
teeb valitseja suureks.
27. Aaria – Leviit
Olgu kolmekordselt õnnistatud
tark kuningas, kes suudab
igale kiusatusele vastu panna,
ja vooruse kotkatiivul tõusta
igavesse kuulsusse:
nii on ta võimsaks eeskujuks
veel sündimata printsidele,
kaugetes maades austada
ja tulevastel aegadel ülistada.
28. Retsitatiiv –
Teener, Saalomon, 1. naine
Mu ülim isand, siin on kaks naist,
kes mõlemad ootavad kuninga käsku,
et sisse tulla. Pisaraisse uppunult
kannab üks neist vastsündinud last;
Teine aga raevukalt ja kõval häälel
räägib rahvahulgale oma lugu,
kuulutades neile:
„Me läheme kuninga juurde,
et tema õiguse jalule seaks.“
Siis luba kohe siia nad,
sest kuni troonil oleme,
ei ole aeg me endi oma,
vaid kuulub kõigile.
Sina, Taaveti poeg, kuula ema leina,
sa palujat kuula
ja anna talle lohutus!
See väike laps, mu lootus ja rõõm,
see naeratav imik on minu armas poeg.
Ka see naine sünnitas poja,
kelle elulõng sai kiirelt kedratud.
Ühes majas neid me koos hoidsime,
kuid ükskord, siis kui magasin,
ta varastas keskööl minu voodist,
võttis minu armsa minu kätelt ära.
Ja jättis oma lapse maha
kui tükikese savi elutut!
Ja nüüd – see tänamatu julgeb väita:
temal õigus nimetada emaks end!
29. Aaria ja trio – 1., 2. naine, Saalomon
Sõnad ei suuda kirjeldada mu hirmu,
ahastust mu südames ja pisaraid.
Kui ema kummardan ma
Sinu trooni ette, oh kuningas:
ole minu poolel, sest mina olen õige.
Kogu tema magus jutt on võlts.
Õiglus pääseb valitsema.
Siis ole õiglane ja anna käsk.
30. Retsitatiiv – Saalomon, 2. naine
Mida kostab teine
nende süüdistuste peale?
Nüüd omakorda kõnele,
mis liiga tehtud, paljasta.
Ma valetama panna ei saa keelt
ja vale musta nägu valgeks värvida.
See laps on minu,
maapõu aga hauakambriks on tema väiksele
maimule.
Mu laps mulle andke,
mu naerev poiss, et äsjasündin'd rõõmust
hõiskaks minu rind.
Mind kuulge, naised,
kuningat te pange tähele,
kes sellelt troonilt ütleb õiglase otsuse:
kuna sama minult nõuate,
las võrdselt saagu mõlemale!
Te pooleks tehke lapsuke,
nii kumbki oma osa saab.
Nüüd kiirelt tooge mõõk
ja imik pooleks raiuge,
et vaieldava õiguse üle
te enam protestida ei saaks.
31. Aaria – 2. naine
Sinu otsus, suur kuningas,
on õiglane ja tark,
ja mu lootused tõusevad tiivul
lootma kiiret tasu.
Rahulolevalt kuulen ma otsust
ja kiidan selle heaks.
Viimaks ometi rebin ma
oma armsa lapse sinu käest.
32. Retsitatiiv – 1. naine
Pidage, takistage otsuse täitja kätt!
Tühista, oh kuningas, oma karm käsk.
33. Aaria – 1. naine
Kas suudan ma näha oma lapsukest
halastamatu mõõgaga lõhestatult?
Kas suudan näha, kuis ta õrna hingamist
ja naeratust surma käeulatuses?
Ja purpurpunaseid jugasid
voolamas alla mööda ta külgi?
Pigem saagu mu lootused petetud.
Võtke ta tervelt, aga säästke mu last!
34. Retsitatiiv – Saalomon
Iisrael, pane tähele, mida su kuningas ütleb:
Ärge mõelge, et ma kavatsesin süütu hukata.
Karm otsus oli mõeldud, et jälgida
inimsüdame salajasi käike.
See, kes suutis julma otsust
välja kannatada ilma ühegi ohke
ja pisarata,
ei saa kanda ema nime –
Kadugu ta mu silma alt
ilma midagi kostmata!
Kuid sina, kelle hirm näitas emaarmastust,
võta laps
ja pane ta oma rinnale:
sulle annan ma lapse õigusega tagasi
ja ärgu ta enam su sülest
kaotsi mingu!
35. Duett – 1. naine, Saalomon
Õnnistatud olgu kuningas,
sest tema on hea ja tark.
Tänupisarad voolavad
mu silmist.
Issand on andnud kõik need voorused,
kogu su tänu kuulugu Taevale.
Jumal tasub
ja tõstab põrmust need,
kelle hävingut ülbed rõhujad taotlevad.
Kui rõõmsad on need,
kes panevad oma lootuse Jumalale!
Sest tema heldus kestab igavesti.
36. Israeliitide koor
Idakaarest läänekaarde, kes on veel nii tark
kui Saalomon? Keda on õnnistatud nii nagu
Iisraeli kuningat,
kes on nõnda väärt oma trooni?
37. Retsitatiiv – Saadok
Ma hommikust õhtuni
hingestatult laulda võiks
me hea valitseja suurtest voorustest, kelles
me imestades
näeme kooskõlas nii nõtkust kehalist
kui vaimu väärikust.
38. Aaria – Saadok
Näe seda kõrget palmi kergitamas pead
Jordani lõikeheinalisel kaldal.
On käharduvalt hargnenud ta oksad
kõrguvad ja graatsiliselt, uhkelt õitsevad.
Kui siiski võrsuvad ka viletsamad puud,
ei nõua need me põlastavaid pilke.
Ja seega oled sina esimene surelike
kuningate seas ja targim tarkadest.
39. Retsitatiiv – 1. naine
Ei relvastatud salgad
enam me lootusi purusta,
vaid rahu tiiba heljutab
ja kõiki rõõme toidab.
40. Aaria – 1. naine
Viinapuu all või viigipuu varjus
laulab iga karjus neiust,
kes tema südame reetis,
oma lihtsal viisil.
Kui tema kurdab oma piinu,
siis kõik tolle külapoisi ümber
laulavad kaasa ja tunnevad ta valu,
õhates talle kaasa.
41. Preestrite koor
Paisu, paisu kõigehäälne koor
Saalomoni kiituseks!
Meenutage, laulikud, teda,
kes on meie päevade uhkus.
Voolaku sulnilt nende hääled,
kes tema valitsuse all elavad,
ning kogu rahvas virgugu
laulma tema ülistuseks.
KOLMAS OSA
Seeba kuninganna külaskäik ja tema vaimustus
Saalomoni tarkusest ja rikkusest.
42. Sinfonia:
Seeba kuninganna saabumine
43. Retsitatiiv –
Seeba kuninganna, Saalomon
Araabia vürtsistelt kallastelt
üle mäsleva ulgumere
on tulnud Seeba kuninganna
saamaks osa sinu taevalikust tarkusest.
Ole kolmekordselt tervitatud, avasüli võtab
meie õukond vastu sinu ja su võlud. Issanda
templit kõigepealt sa näed, tulvil
vastuvõetud ohverdust.
Siin võib kõiki me varandusi vabalt vaadata,
kus lebavad kullatud seedrid.
Järgmisena vaata eluaset, kohast
kuningatele, mis Liibanoni metsakojana on
tuntud, kus kunst oma ülimaid andeid
avaldab ja iga ese väärib imetlust.
44. Aaria – Seeba kuninganna
Iga vaatepilt, mis silmadele avaneb,
paljastab taas uue aarde.
Helkivad kalliskivid ja sepistatud kuld
köidavad ikka mu vaimustatud pilku.
Aga kuulda õndsat tõde
tõelistes ja vapustavates väljendites
sellelt nii mahedalt ja tapvalt keelelt –
see rõõmustab mu hinge enim.
45. Retsitatiiv – Saalomon
Nüüd sõrmitsege pillikeelt,
et rahustada kuningannat veetlevat
ja iga kirge
sütitagu erinev viis.
46. Soolo ja koor – Saalomon ja israeliidid
Muusika, kanna oma häält kõikjale,
sulnilt voolaku rahustavad helid.
47. Soolo ja koor – Saalomon ja israeliidid
Nüüd proovime teisel viisil:
taevavõlv rappugu ja taevas lõhenegu,
virgutades meid sõjakatele tegudele.
Kõlisevad relvad ja hirnuvad ratsud on valmis
raevukalt astuma ränkraskesse lahingusse,
mis juba on hõõgumas.
48. Retsitatiiv – Saalomon
Siis aga pöörduge raevust;
pühkige ära lootusetu armastaja pisarad,
hajutage see harras tõsidus
täis surma ja meeleheidet.
49. Israeliitide koor
Pühkige ära lootusetu armastaja pisarad,
hajutage see harras tõsidus
täis surma ja meeleheidet.
50. Retsitatiiv – Saalomon
Järgmisena päästke valla piinatud hing
ja too hingele rahu.
51. Soolo ja koor – Saalomon ja israeliidid
Mäslevad vood tõusevad
ja künnavad rahutut merd.
Kuigi peagi torm vaibub
ja kõik on taas rahulik.
52. Retsitatiiv – Seeba kuninganna
Suur kuningas, Sinu harmoonia on jumalik,
kõik kuuletub kunstniku käele.
Imeline valitseja, võta vastu
kingitus, mida suudan anda.
Puhtaim kuld
maa sügavast põuest;
ja kalliskivid,
mis säravad kirkamalt kui hommik;
sulnist lõhna õhkav palsam,
mis peaks
sulle meeldima.
Siiski kõigi nende andide kõrval
kalliskivide ja kulla säras
köidab mind kõige enam tempel,
kus vankumatu innuga
sa teenid Issandat kõrges.
53. Aaria – Leviit
Vaga kuningas ja kuninganna vooruslik,
kestku teie nimed ikka lugudes
ja olgu ajaraamatutes näha,
kroonituna au ja hiilgusega.
54. Retsitatiiv – Saadok
Olgu õnnistatud kuningas, kes suutis
korda saata uskumatu!
Kui päike käis seitse aastaringi
juhtides meid uude aastasse,
siis kerkis tempel, märkima sinu päevi,
mida tulevikus kiidetakse igavesti.
Meie vaga Taavet soovis asjatult
oma valitsemist selle teoga õnnistada,
kuid Taevas ei olnud tema poolt,
sest, oh häda, ta kätel oli veri!
55. Aaria – Saadok
Kuldsed sambad, sirged ja säravad
püüavad surelike lummatud pilke.
Ja nende ümber uhkelt
väänlevad viinapuuväädid.
Keerubid seisavad seal
laotades oma tiivad laeka üle.
Kõik asjad on siin uhked,
pühitsetud ja vägevad.
56. Topeltkoor
Kiitke Issandat harfi ja suuga,
kiitke Teda, kõik noored ja vanad,
oma halastuses on ta kõige tugevam.
Kiitke Issandat te igas olekus,
kiitke teda vara ja hilja,
Jumal üksi on suur ja hea.
Tõusku valjud Hoosiannad
kõikjale kostes läbi taevaste,
Jumal üksi on õiglane ja tark.
59. Retsitatiiv – Seeba kuninganna
Olgu rahu Saalemis igavesti!
Vägev Saalomon, jää hüvasti!
Sinu targad õpetused on mulle kasuks,
nagu vihmahood kevadises õhus,
mis panevad kõik taimed virguma;
ning liilia ärkab
ja roos avab end.
60. Aaria – Seeba kuninganna
Kas unustab päike kiirata
kuldseid kiiri idataevasse,
murdes hämariku varjud
ning avades uksed päevale?
Kas saab siis Seeba kuninganna
eales oma mõtteist eemale
kogu seda hiilgust, mis ta on näinud
ja tarkust, mida ta on siin kuulnud.
61. Retsitatiiv – Saalomon
Hüvasti, kaunis kuninganna ja olgu
su süda alati vooruslik ja täis rahu!
62. Duett –
Seeba kuninganna, Saalomon
Iga rõõm, mida tarkus tunneb
olgu sulle tuttav, vaga valitseja!
Iga õnnistus, mida taevas jagab,
saagu osaks sulle, vooruslik iludus!
Sulnilt kulgegu su päevad.
Olgu mure sulle võõras.
Laulgu su rahvas sulle kiitust,
mida pole ostetud hirmuga.
63. Israeliitide koor
Õelate nimi
kaob kiiresti,
aga õigete kuulsus
kestab igavesti. |
|