In der Halle des Bergkönigs
Mäekuninga kojas
Muusika autor Edvard Grieg
Sõnade autor Henrik Ibsen
Tõlge Marie Under
Teose kataloogi- või oopusenumber: op23. Nr8
Tervikteosest
Peer Gynt
(Des Dovre-Alten Königshalle.
Große Versammlung von Hoftrollen, Erdgeistern und Kobolden.
Der Dovre-Alte (Bergkönig) auf dem Hochsitz mit Krone und Szepter.
Seine Kinder und nächsten Verwandten zu beiden Seiten.
Peer Gynt steht vor ihm. Große Bewegung im Saal.
Die alten Trollen singen, die jüngeren tanzen.)
CHOR DER TROLLE
Schlachtet ihn ab! Betört hat der Christ
Des Dovre-Alten wonnigste Maid!
EIN JUNGER TROLL
Ob ich ihn in den Finger schneid'?
EIN ANDERER
Darf ich ihn an den Haaren reißen?
EINE TROLLJUNGFER
Laßt mich ihn in den Schenkel beißen!
TROLLHEXE (mit einem Kochlöffel)
Dafern er in Salzlaug' zu pökeln ist ?
EINE ANDERE (mit einem Schlächtermesser)
Soll ich ihn am Spieß braten oder im Hafen schmoren?
DER DOVRE-ALTE
Eis Euch ins Blut!
|
(Dovre-Vana kuningakoda.
Suur õuetrollide, pöialpoiste ja rettide koosolek.
Dovre-Vana (Mäekuningas) istub aujärjel, kroon peas ja valitsuskepp käes.
Temast mõlemal pool ta lapsed ja lähemad sugulased.
Peer Gynt seisab ta ees. Suur ärevus saalis.
Vanad trollid laulavad, noored tantsivad.)
ÕUETROLLID
Tapke ta! Kristlane võrgutas meie
Dovre-Vana kauneima kuningatari!
NOOR TROLL
Kas lõikan maha tal sõrme?
TEINE NOOR TROLL
Kas kiskuda peast tal ta juuksehari?
TROLLINEITSI
Huu, hõi! hambad tall’ sähvaksin reide!
TROLL-NÕID (kulbiga)
Kas tuhas hautada õige see heide?
TEINE TROLL-NÕID (kööginoaga)
Kas praadida teda või küpsetada? Kas orra pista, kui patta ei mahu?
DOVRE-VANA
Külma verd ja rahu!
|
|
Peer Gynt von Trollen gejagt
Per Gynt trollidest tagaaetuna
Muusika autor Edvard Grieg
Sõnade autor Henrik Ibsen
Tõlge Marie Under
Teose kataloogi- või oopusenumber: op23. Nr10
Tervikteosest
Peer Gynt
PEER GYNT (von den jungen Trollen gejagt)
Lasst mich, Teufelspack!
(will durch den Schornstein hinauf.)
DIE JUNGEN TROLLE
Kobolde! Wichte!
Beisst ihn von hinten!
PEER GYNT
Au!
(will hinab durch die Kellerluke)
DIE JUNGEN TROLLE
Macht alles dichte!
DER HOFTROLL
Wie die Kleinen sich freun!
PEER GYNT (mit einem kleinen Trolljungen kämpfend, der sich in sein Ohr festgebissen hat)
Laß los, Höllenbrut!
(Sie kämpfen)
DER HOFTROLL (schlägt ihn auf die Finger)
Willst Du wohl, Schlingel! Das ist königlich Blut!
PEER GYNT
Ein Rattenloch!
(läuft hin)
DIE JUNGEN TROLLE
Wichtelvolk! Werg in die Kerbe!
PEER GYNT
Die Rangen verstehn ihr verruchtes Gewerbe!
DIE JUNGEN TROLLE
Zerfetzt ihn!
PEER GYNT
Ach, wär' man klein wie 'ne Maus!
DIE JUNGEN TROLLE (umwimmeln ihn)
Schließt den Ring! Schließt den Ring!
PEER GYNT (jammernd)
Ach, wär' ich eine Laus!
DIE JUNGEN TROLLE
Schließt den Ring! Schließt den Ring!
Zerfetzt ihn! Zerfetzt ihn!
(Peer Gynt fällt um. Die Trolle werfen sich über ihn)
Auf die Augen ihm jetzt!
PEER GYNT (im Trollhaufen begraben)
Hilf, Mutter, ich sterbe!
(Kirchenglocken läuten in der Ferne)
DIE JUNGEN TROLLE
Schellen im Gebirg! Der Schwarzrock fährt aus!
(Die Trolle flüchten unter Geheul und Getöse. Die Halle stürzt ein: alles verschwindet)
|
PEER GYNT (noortest trollidest tagaaetuna)
Kuradi pesakond! Jätke mind rahule!
(tahab põgeneda korstna kaudu.)
NOORED TROLLID
Retid, kääbused, majavaimud,
kihvad tall’ sähvake tagumikku!
PEER GYNT
Ai!
(püüab keldriluugi kaudu alla pääseda)
NOORED TROLLID
Toppige praod!
ÕUETROLL
Oi, kuis end lõbustavad me maimud!
PEER GYNT (maadeldes ühe väikese trollijõmpsikaga, kes talle hambad kõrva on löönud)
Saadana värdjas, tee, et kaod!
(nad võitlevad)
ÕUETROLL (lööb talle sõrmedele)
Need on kuninga pojad! Hoia vaos oma keel!
PEER GYNT
Rotiauk!
(jookseb selle poole)
NOORED TROLLID
Kääbused! Urkasse takku!
PEER GYNT
Oli vanaga häda, noored hullemad veel!
NOORED TROLLID
Kiskuge ta lõhki!
PEER GYNT
Ah, oleksin väike ma nagu hiir!
NOORED TROLLID (möllus ta ümber)
Sulgege sõõr ja tõmmake piir!
PEER GYNT (nuttes)
Ah, oleksin täi ma!
NOORED TROLLID
Sulgege sõõr ja tõmmake piir!
Kiskuge ta lõhki! Kiskuge ta lõhki!
(Peer Gynt langeb maha. Trollid langevad talle peale)
Otse näkku tall’ nüüd!
PEER GYNT (trollide jõugust kaetuna)
Aita, ema, ma suren!
(kirikukellad kaugelt)
NOORED TROLLID
Kuljuste hüüd! Oi, see on ju papi küüt!
(trollid põgenevad kisades ja ulgudes. Koda langeb kokku: kõik kaob)
|
|
Peer Gynt und der Krumme
Peer Gynt ja Kõver
Muusika autor Edvard Grieg
Sõnade autor Henrik Ibsen
Tõlge Marie Under
Teose kataloogi- või oopusenumber: op23. Nr11
Tervikteosest
Peer Gynt
(Stockfinsternis. Man hört Peer Gynt mit einem großen Ast um sich hauen und schlagen.)
PEER GYNT
Gib Antwort! Wer bist Du?
EINE STIMME IN DER FINSTERNIS
Ich selbst.
PEER GYNT
Freie Bahn!
DIE STIMME
Einen Umweg gemacht! Groß genug ist der Plan.
PEER GYNT (will an einer andern Stelle hindurch, stößt aber auf Widerstand)
Wer bist Du?
DIE STIMME
Ich selbst. Kannst Du eben das sagen?
PEER GYNT
Ich kann sagen, was ich will; und mein Schwert kann Dich erschlagen!
Sieh Dich vor! Hui, hei, da fällt's auch schon sausend!
König Saul erschlug hundert; Peer Gynt erschlug tausend!
(Schlägt und haut)
Wer bist Du?
DIE STIMME
Ich selbst.
PEER GYNT
Das dumme Gered'
Kannst Du Dir sparen, das keiner versteht.
Was bist Du?
DIE STIMME
Der große Krumme.
PEER GYNT
Schau' , schau'!
Erst war das Rätsel schwarz, jetzt scheint es grau.
Bahn frei, Krummer!
DIE STIMME
Herum um mich, Peer!
PEER GYNT
Durch!
(Schlägt und haut)
Da fiel er!
(Will vorwärts, stößt aber auf Widerstand)
Hoho! Sind hier mehr?
DIE STIMME
Nur einer, Peer Gynt, der sich immer wieder erhebt!
Der Krumme, der tot ist und niedergebrochen.
Der Krumme, der tot ist, und der Krumme, der lebt.
PEER GYNT (wirft den Ast weg)
Die Wehr ist verhext; muß die Faust denn ans Werk!
(Schlägt sich durch)
DIE STIMME
Ja, trau' Du nur auf Deine Faust, Deine Knochen!
Hihi, Peer Gynt, so gewinnst Du den Berg.
PEER GYNT (kommt zurück)
Hin und zurück, 's ist der gleiche Weg; –
Hinaus und hinein, 's ist der gleiche Steg!
Da ist er! Dort! Rings, wo ich mich weise!
Wähn' ich mich draußen, steh' ich mitten im Kreise.
Nenn' Dich! Laß sehn Dich! Was bist Du, Verkapptes?
DIE STIMME
Der Krumme.
PEER GYNT (tastet umher)
Nicht tot. Nicht lebendig. Ein Gären.
Ein Brodeln. Gestaltlos. Und brummend tappt es
Um einen her wie halbwache Bären!
(Schreit)
Schlag' um Dich!
DIE STIMME
Der Krumme ist nicht so toll.
PEER GYNT
Schlag' zu!
DIE STIMME
Der Krumme schlägt nicht.
PEER GYNT
Er soll!
DIE STIMME
Der große Krumme gewinnt ohne Streit.
PEER GYNT
Wär' hier bloß ein Zwerg, der mich zwicken möchte!
Wär' hier bloß ein Troll, nur zehn Monate alt!
Bloß daß man nicht so in der Luft herum föchte.
Jetzt schnarcht er gar! Krummer!
DIE STIMME
Was gibt's?
PEER GYNT
Brauch' Gewalt!
DIE STIMME
Der große Krumme gewinnt alles mit der Zeit.
PEER GYNT (beißt sich in Arme und Hände)
Krallen ins Fleisch und ritzende Zähn'!
Ich muß mein eigen Blut rinnen sehn.
(Man hört etwas wie den Flügelschlag großer Vögel)
VOGELSCHREI
Kommt er, Krummer?
DIE STIMME IN DIE FINSTERNIS
Ja! Schuh um Schuh.
VOGELSCHREI
All Ihr Schwestern von nah und fern! Stellt Euch ein!
PEER GYNT
Willst Du mich retten, Dirn, vor dem Draug,
Schau' nicht so bitter und kummervoll drein!
Dein Gesangbuch! Wirbel's ihm mitten ins Aug'!
VOGELSCHREI
Er taumelt.
DIE STIMME
Wir haben ihn.
VOGELSCHREI
Schwestern! Herzu!
PEER GYNT
Zu teuer erkauft sich ein Menschensein
Mit solch einer Stunde voll zehrender Pein.
(sinkt zusammen)
DIE VÖGEL
Da stürzt er! Nun, Krummer, an Leib und Leben ihm!
(Von ferne hört man Glockenläuten und frommen Gesang)
DER KRUMME (schwindet zu nichts zusammen und ruft mit erlöschender Stimme)
Er war zu stark. Weiber standen neben ihm.
|
(Pilkane pimedus. On kuulda Peer Gynti suure oksaga enese ümber peksvat.)
PEER GYNT
Anna vastust! Kes oled?
HÄÄL PIMEDAS
Mina ise.
PEER GYNT
Käi eest!
HÄÄL
Mine ringi, Peer! Pole ju puudu teest!
PEER GYNT (tahab teiselt poolt läbi minna, kuid põrkab kellelegi)
Kes oled?
HÄÄL
Mina ise. Võid öelda sa sama?
PEER GYNT
Ma ütlen, mis tahan; kui välgatama ma panen mõõga, siis hoia alt!
Vaata ette! Kuis ta vihiseb surmavalt!
Saul maha lõi sadu, ent tuhandeid Peer Gynt!
(vehib ja lööb)
Kes oled?
HÄÄL
Ma ise.
PEER GYNT
Ei tunne ma sind. Ah, ikka seesama sõnapaar!
Ent vasta kord nii, et kõik oleks klaar.
Mis oled?
HÄÄL
Suur Kõver
PEER GYNT
Või nii. Etskae!
Mis must oli enne, nüüd hall kui kae.
Eest ära, Kõver!
HÄÄL
Käi ringi, Peer!
PEER GYNT
Ei, otse!
(Vehib ja lööb)
Ta langes!
(tahab edasi minna, aga põrkab jälle kellegi vastu)
Ahaa! Terve leer?!
HÄÄL
Ei, ainult üksainus, kes uuesti sirgub.
See Kõver, Peer Gynt, kes ei langeta lippu,
Too Kõver, kes surmast uuesti virgub.
PEER GYNT (viskab oksa ära)
Kui relv on nõiut, eks käsitsi siis!
(murrab end läbi)
HÄÄL
Jah, käsitsi, see on mehe viis.
Hi-hii, Peer Gynt, nii rühid sa tippu.
PEER GYNT (tuleb tagasi)
Sinna ja tagasi – sama on tee; -
Sees või väljas – sama kitsas ka see.
Sääl on ta! Siin! Aeva ringi hööri!
Arvan end väljas, seisan otse kesk sõõri.
Nimeta nimi! Näita end! Kes ja mis oled iganes?
HÄÄL
Kõver.
PEER GYNT (ringi kobades)
Ei surnud, ei elus ta ole.
Limane, kujutu. Nägu tal pole. Sumiseb nagu
hulk uniseid keedupotte. Oleks kui sattund kesk uniseid otte.
(karjatab)
Noh, löö siis!
HÄÄL
Ei, Kõver pole nii loll.
PEER GYNT
Löö!
HÄÄL
Kõver ei löö.
PEER GYNT
Siis võitle!
HÄÄL
Suur Kõver võidab ka võitluseta.
PEER GYNT
Oleks siin pigem üks näpistav troll, Kas noor või vana,
kel suu täis sõimu! Üks noid väikesi kääbusmehi!
Nii aga ainult tuulega vehi. –
Nüüd norskab ta! Kõver!
HÄÄL
Mis on?
PEER GYNT
Näita võimu!
HÄÄL
Suur Kõver võidab kõik aegamööda.
PEER GYNT (hammustab end käsivarde ja kätesse)
Küüned ja hambad endasse lüüa!
Oma verd tunda voolavat keha mööda!
(On kuulda nagu suurte lindude tiivalööke)
LINNUKISA
Tuleb ta, Kõver?
HÄÄL PIMEDAS
Jah; samm-sammult.
LINNUKISA
Kõik õed säält kaugelt! Lennake siia!
PEER GYNT
Võid sa päästa mind, tüdruk, siis tee seda kohe!
Ära vahi nii maha! Misjaoks see ohe?
Lauluraamat näkku viruta talle!
LINNUKISA
Ta uinub.
HÄÄL
Ta käes meil.
LINNUKISA
Õed! Lähemale!
PEER GYNT
Liig kallilt ostet mu päevad maised
selle tunni kaudu täis piina ja häda.
(langeb kokku)
LINNUD
Kõver, ta langes. Nüüd haarata teda!
(kaugelt kostab kellahelin ja kirikulaul)
KÕVER (hääbudes eimiskiks, kustuvi hääli)
Ta on liig tugev. Teda toetasid naised.
|
|
Arabisher Tanz
Araabia tants
Muusika autor Edvard Grieg
Sõnade autor Henrik Ibsen
Tõlge Marie Under
Teose kataloogi- või oopusenumber: op23. Nr15
Tervikteosest
Peer Gynt
(Zelt eines Araberhäuptlings, einsam auf einer Oase.
Peer Gynt in seiner orientalischen Tracht, auf Polstern ruhend.
Er trinkt Kaffee und raucht aus einer langen Pfeife.
Anitra und eine Schar Mädchen tanzen und singen ihm vor.)
CHOR DER MÄDCHEN
Der Prophet ist erschienen!
Der Prophet, mit Allweisheit begabet,
Der Herr, der Prophet ist erschienen,
Zu uns übers Sandmeer getrabet!
Der Prophet, der das Rechte stets triffet,
Uns ist er, uns ist er erschienen,
Zu uns durchs Sandmeer geschiffet!
Jauchzt zu Flöten und Tamburinen:
Der Prophet, der Prophet ist erschienen!
(Anitra tanzt. Der Tanz nimmt einen weicheren Charakter an)
ANITRA
Sein Zelter der Milch gleicht, der weißen,
Die fleußt in des Paradieses Bronnen.
Beugt Euch! Kniet! Er ist gnädig gesonnen!
Seine Augen sind Sterne voll mildem Gleißen.
Doch welch Erdenkind trägt
Den Glanz des Glanzes, der ihnen entschlägt?
Durch die Wüste kam er.
Gold und Perlen entsprangen auf seiner Brust.
Wo er hinkam, ward Glanz und Lust.
Wo er schied, hat der Samum gewütet,
Wo er schied, Nacht und Dürre gebrütet.
Durch die Wüste kam er,
Kam geschmückt er einher,
Wie ein irdisch Geborener!
Die Kaaba, die Kaaba steht leer; –
Selbst hat's beschworen er!
CHOR DER MÄDCHEN
Der Prophet ist erschienen (etc.)
(Die Mädchen tanzen zu gedämpfter Musik)
|
(Araablaste pealiku telk üksikus oaasis.
Peer Gynt hommikumaises ülikonnas polstril puhkamas.
Ta joob kohvi ja suitsetab pikka piipu.
Anitra ja salk tüdrukuid tantsivad ja laulavad ta ees.)
TÜDRUKUTE KOOR
Prohvet on tulnud!
Tark Prohvet, kõiki juhtiv ja viiv;
me juurde, me juurde ta tulnud
läbi kõrbe, et merena lainetas liiv!
Prohvet, isand, kes õigust teeb igal pool, me juurde, me juurde ta tulnud,
läbi kõrbe ta lennanud kui nool!
Viled ja trummid kätte!
Põrmu Prohveti ette!
(Anitra tantsib. Tants muutub järk-järgult raugemaks)
ANITRA
Ta täkk on valge kui vaha või piim paradiisi lättest.
Ning õnnistus voolab ta kätest,
sest langegem põlvili maha!
Ta silmad on säravad tähed.
Kuis talud sa nende läike,
kui nende alla sa lähed, oo surelik inimlaps väike!
Ta lähenes kaudu kõrbe,
Rinnal kulla ja pärlite lõõm.
Kuhu saabus, sääl hõisatas rõõm.
Kust lahkus, sääl valitses õud,
Kust lahkus, möllas saamum ja põud.
Ta lähenes kaudu kõrbe,
Tõi õndsuse imelise,
Tõi pidupäevi ning pühi!
Jah, Kaaba, Kaaba on tühi; -
Ta seda kuulutas ise!
TÜDRUKUTE KOOR
Põrmu Prohveti ette (jne)
(Tüdrukud tantsivad summutet muusika saatel)
|
|
Nachtszene
Ööstseen
Muusika autor Edvard Grieg
Sõnade autor Henrik Ibsen
Tõlge Marie Under
Teose kataloogi- või oopusenumber: op23. Nr25
Tervikteosest
Peer Gynt
(Nacht. Kiefernwald. Ein Waldbrand hat gewütet. Verkohlte Baumstämme meilenweit. Weiße Nebel hier und dort über dem Waldboden. Peer Gynt kommt durch den Wald gehastet.)
PEER GYNT
Asche, Nebel, Wolken Staubes, –
Bauherr, schwing den Zauberstab!
Über Pesthauch faulen Laubes
Wölb' ein übertünchtes Grab!
Dunst, Traum, totgeboren Wissen –
Damit sei der Grund umrissen,
Drüber sich der Turm der Lüge
Stein um Stein zusammenfüge.
Flucht vor Ernst und Scheu vor Buße
Prahl' von ihm mit frechem Gruße
Allen Richtungen der Rose:
Dies schuf Peter Gynt, der Große!
(Lauscht)
Welch ein Weinen – wie von Kindern –?
Welch ein neuer Spuk und Greuel –?
Und am Boden rollen Knäuel –!
(Stößt mit dem Fuß danach)
Wollt Ihr mich am Gehen hindern?
DIE KNÄUEL (auf dem Boden)
Wir sind Gedanken;
Hast Du gedacht uns,
Tanzen auf schlanken
Füßen gemacht uns?
PEER GYNT (geht um sie herum)
Einer kam durch mich ans Licht; –
Ward ein schiefer, schieler Wicht!
DIE KNÄUEL
Wir hätten sollen
Wie Vögel ins Blaue, –
Statt hier zu rollen
Als Garnknäuel, graue.
PEER GYNT (stolpert)
Knäuel! Tropf! Was fällt Dir ein!
Stellst dem eignen Vater Bein!
(Flüchtet)
WELKE BLÄTTER (fliegen vor dem Winde)
Wir sind eine Losung;
Hast Du gesprochen uns? –
Des Staubs Liebkosung
Hat kläglich gebrochen uns.
Der Wurm zerfraß uns
Bis zu Skeletten;
Dein Geiz vergaß, uns
Um Früchte zu betten.
PEER GYNT
Kamt doch nicht umsonst zur Erden;
Könnt noch bester Dünger werden.
SAUSEN IN DEN LÜFTEN
Wir sind Lieder;
Hast Du gesungen uns? –
Tausendmal nieder
Hast Du gezwungen uns.
In Deiner Seele
Lagen und harrten wir; –
Nimmer nun warten wir.
Gift in Deine Kehle!
PEER GYNT
Giftin Dich, Du dumm Gesing'!
Hatt' ich Zeit zu Versgekling?
(schlägt sich durch Gebüsch)
TAUTROPFEN (tropfen von den Zweigen)
Wir sind Zähren; –
Hast Du vergossen uns?
Winter zu wehren,
War einst erschlossen uns.
Dein Herz rief leise; –
Du bliebest achtlos.
Nun starrt's von Eise, –
Und wir sind machtlos.
PEER GYNT
Hab' geflennt im Dovreschlosse, –
Flog zuletzt doch in die Gosse!
GEBROCHENE HALME
Wir sind Taten; –
Hast Du bestellt uns?
Weh, nur verraten,
Geknickt und zerspellt uns!
Am jüngsten Tage
Kommen wir allzusamt
Und führen Klage, –
So wirst Du verdammt.
PEER GYNT
Mir auch noch, verwünschtes Treiben,
Was ich nicht tat, anzuschreiben!
(hastet davon)
ÅSES STIMME (aus der Ferne)
Pfui, so ein Hingejag'!
Schön hast Du umgekippt!
Schnee fiel den ganzen Tag; –
Arg wurd' ich eingestippt. –
Falsch hast gefahren mich;
Sah nichts vom Schlosse;
Der Teufel hielt zum Narren Dich
Mit der Hühnerstallsprosse!
PEER GYNT
's Beste, sich von hier zu drücken!
Zu den Sünden, die dich plagen,
Auch noch die des Teufels tragen, –
's ist zu schwer für einen Rücken.
(eilig ab)
|
(Öö. Männimets. On näha metsapõlemise jälgi: söestunud puutüvesid versta kauguselt. Valged udusagarad hõljuvad siin-seal metsaalsel. Peer Gynt jookseb üle palu.)
PEER GYNT
Tuhka, udu, tolmupaisu –
Sisimast see kärnataud.
Üle kõdu, katkuhaisu
võlvitagu võõbat haud.
Luule, surnult sündind teadus –
Sest saab püramiidi alus;
Unelmailgi oma headus, -
Teotse, meister hoonesepp!
Tõusku koda, valest trepp.
Kahetsuseta kui veetsid elu:
Kohtupasunana milt kuulutamas kirja selgus:
Petrus Gyntus Caesar fecit!
(kuulatab)
Mis see on – kas laste nutt?
Kohati kui laulurõkked. –
Veereb jalgu keratutt. - !
(tõukab jalaga)
Koristage oma tõkked!
KERAD (maas)
Oleme mõtted;
Sa pidid meid mõtlema; -
Kartsid me tõtt, et
Sa ei pannud meid tõtlema?
PEER GYNT (läheb ringi)
Elu mult saand on ainult üks:
Kõverjalgseks jäi, lonkuriks!
KERAD
Kõrgele õhku
Ihkas me kohin –
Hahkjalt kesk põhku
Nüüd su jalus me lohin.
PEER GYNT (komistab)
Kera! Loll! Mu paiskad maha!
Isale säed jala taha!
(põgeneb)
KOLTUNUD LEHED (lendavad tuulest aetuna)
Juhtlaused oleme;
Kas sa meid kuulutand?
Unisust pole me
Ült keegi tuulutand.
Ussid on närinud meist
Jõu, vara ja hilja;
Nii sa ei pärinud meist
Ei pärga, ei vilja.
PEER GYNT
Ei pea asjatuks te sündi; -
Väetate ju vastset kündi.
SAHIN ÕHUS
Laulud me oleme;
Sa pidid laulma meid! –
Aummutet, pole me
Helamaks leidnud teid
Su südamekurust
Sul üle huulte,
Pääsemaks surust. –
Mürki su suule!
PEER GYNT
Mürki sulle, rumal vidin!
Muud ma toimetama pidin.
(lipsab lähemale teele)
KASTETILGAD (langevad okstelt)
Pisarad oleme,
Sa jäid meist ilma.
Sulatand pole me
Su südant, ei silma.
Jääokkaist vorpund,
Hing hanguma hakkas;
Haavad nüüd korpund;
Me võim ent lakkas.
PEER GYNT
Töinasin ju Ronde saalis –
Ikkagi mind elu vaalis!
MURTUD KÕRRED
Oleme teod;
Kas sa meid teostand?
Häda, me eod
Sa kägistand, reostand!
Oo, viimsel päeval kuid
Tuleme hulgi
Kaebuseks päästma suid –
Häda siis sulgi!
PEER GYNT
Panna – noh, kes seda näind? –
Süüks mull’, mis ma pole teind!
(ruttab minema)
ÅSE HÄÄL (kaugusest)
Käpardis sa, küüdimees!
Vaat kus paiskasid mu reelt!
Äsja sadand rasket lund,
Nüüd ma nagu tainas sees. –
Eksi sõitsid õigelt teelt,
Lossist sai vaid näha und;
Vana Kuri, kaval vend,
Tema sind on ahvatlend!
PEER GYNT
Parem on siit putket teha.
Omad rõhuvadki turja,
Nüüs ent kuradigi kurja
Laotaks’ täis su vaene keha!
(pistab jooksma)
|
|
Pfingslied: “O Morgenstunde”
Nelipühilaul: “Oo, õnnistatud hommik”
Muusika autor Edvard Grieg
Sõnade autor Henrik Ibsen
Tõlge Marie Under
Teose kataloogi- või oopusenumber: op23. Nr25
Tervikteosest
Peer Gynt
KIRCHGÄNGER (singen auf dem Waldweg)
O Morgenstunde,
Da Zungen des Geistes
Wie Schwerter herniedergeflammt!
Aus Enkelmunde
Den Geist nun preist es
In Liedern, dem Himmel entstammt.
|
KIRIKULISED (laulavad metsateel)
Oo hommik, Oo koit!
Kus taevased keeled
Kui tulimõõgad riivavad maad!
Üles hoovab taas loit:
Sest inimeeled
Vaimu kiidavad laulus, mis taevast saad.
|
|
Solveigs Wiegenlied
Solveigi hällilaul
Muusika autor Edvard Grieg
Sõnade autor Henrik Ibsen
Tõlge Marie Under
Teose kataloogi- või oopusenumber: op23. Nr26
Tervikteosest
Peer Gynt
(Peer Gynt klammert sich an ihr fest und verbirgt
das Angesicht in ihrem Schoß. Langes Schweigen. Die Sonne geht auf.)
DER KNOPFGIEßERS STIMME (hinter dem Hause)
Wir sehn uns am letzten Kreuzweg, Peer;
Und dann wird sich zeigen, – ich sage nicht mehr.
SOLVEIG (singt lauter im Tagesglanz:)
Schlaf denn, teuerster Junge mein!
Ich wiege Dich und ich wache; –
Auf meinem Schoß hat mein Junge gescherzt,
Hat ihn seine Mutter sein Lebtag geherzt.
An Mutters Brust hat mein Junge geruht,
Sein Lebtag. Gott segne Dich, mein einzigstes Gut!
An meinem Herzen zunächst war sein Platz, sein Lebtag.
Jetzt ist er so müd', mein Schatz.
Schlaf denn, teuerster Junge mein!
Schlaf! Schlaf!
Ich wiege Dich und ich wache!
Schlaf! Schlaf!
KIRCHGÄNGER (singen auf dem Waldweg)
O Morgenstunde,
Da Zungen des Geistes
Wie Schwerter herniedergeflammt!
Aus Enkelmunde
Den Geist nun preist es
In Liedern, dem Himmel entstammt.
SOLVEIG
Ich wiege Dich und ich wache; –
Schlaf und träum', lieber Junge mein!
|
(Peer Gynt haarab kõvasti Solveigist kinni
ja peidab näo ta rüppe. Pikk vaikus. Päike tõuseb.)
NÖÖBIVALAJA HÄÄL (maja tagant)
Me kohtamispaik – viimse risttee veer;
Ja küllap siis näeb – muud ei lausu ma, Peer.
SOLVEIG (laulab valjemini päeva säras:)
Uinu, mu kallim, uinu, mu poiss!
Ma kiigutan sind ja ma valvan. –
Ema süles on hoidnud oma last,
Sääl on ta mängind kogu elu eluaja vast.
Ta varjupaik oli ema rind
Kogu eluaja. Jumal valvaku sind!
Oma südame ligi teda hoidsin ma
Kogu eluaja. Nüüd väsind on ta.
Uinu, mu kallim, uinu, mu poiss!
Uinu! Uinu!
Ma kiigutan sind ja ma valvan!
Uinu! Uinu!
KIRIKULISED (laulavad metsateel)
Oo hommik, Oo koit!
Kus taevased keeled
Kui tulimõõgad riivavad maad!
Üles hoovab taas loit:
Sest inimmeeled
Vaimu kiidavad laulus, mis taevast saad.
SOLVEIG
Ma kiigutan sind ja ma valvan; -
Maga ja und näe, mu kallis poiss!
|
|
Solveigs vuggevise
Muusika autor Edvard Grieg
Sõnade autor Henrik Ibsen
Teose kataloogi- või oopusenumber: op23
Tervikteosest
Peer Gynt
Sov, du dyreste Gutten min!
Jeg skal vugge dig, jeg skal våge.
Gutten har siddet på sin Moders Fang.
De to har leget hele Livsdagen lang.
Gutten har hvilet ved sin Moders Bryst
hele Livsdagen lang. Grud signe dig, min Lyst!
Gutten har ligget til mit Hjerte tæt
hele Livsdagen lang. Nu er han så træt.
Sov, du dyreste Gutten min!
Jeg skal vugge dig, jeg skal våge.
|
Uinu mu väike käes unetund
Hällitan sind su juures valvan
hellalt uinutan sind magama
ja vaikselt sul unelaulu laulan ma
Su oma ema süles puhata
võid sa päeval ja ööl nii väsinud sa
su oma ema süles uinuda
võid sa päeval ja ööl nii väsinud sa
uinu mu kallis käes unetund
hällitan sind su juures valvan |
Käsitsi kirjutatud noodiridade pealne tõlge |
|