LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Wenn mein Schatz Hochzeit macht
Kui mu kullakesel on pulmad


Muusika autor Gustav Mahler
Sõnade autor Gustav Mahler
Tõlge Heli Mattisen
Tervikteosest Lieder eines fahrenden Gesellen

I
Wenn mein Schatz Hochzeit macht,
fröhliche Hochzeit macht,
habich meinen traurigen Tag!
Gehich in mein Kämmerlein,
dunkles Kämmerlein,
Weine, weinum meinen Schatz,
um meinen lieben Schatz!

Blümlein blau! Blümlein blau!
Verdorre nicht! Verdorre nicht!
Vöglein süss, Vöglein süss!
Du singst auf grüner Heide,
ach, wie ist die Welt so schön!
Ziküth! Ziküth!
Singet nicht! Blühet nicht!
Lenz ist ja vorbei!
Alles Singen ist nun aus.
Des Abends, wenn ich schlafen geh’,
denkich an mein Leide,
an mein Leide!
I
Kui mu kullakesel pulmad,
rõõmsad pulmad käes,
minul kurb on päev!
Oma kambrikesse lähen,
mis on pimesünk,
nutan oma armsa pärast,
kullakese pärast!

Lilleke, mu lilleke,
ära eales närbu!
Linnukene aasa peal
magusasti laulab,
ahh, kui ilus maailm näib!
Tsirtsirr! Tsirtsirr!
Jätke laul ja õied heitke!
Kevad läinud ju!
Otsa saanud laulud.
Õhtul kui ma sängi läen,
mõtlen oma valust,
oma hingevalust!


Ging’ heut morgen übers Feld
Kõndisin hommikul välja peal


Muusika autor Gustav Mahler
Sõnade autor Gustav Mahler
Tõlge Heli Mattisen
Tervikteosest Lieder eines fahrenden Gesellen

II
Gingheut morgen übers Feld,
Tau noch auf den Gräsern hing;
sprach zu mir der lustge Fink:
Ei du! Gelt? Guten Morgen! Ei gelt?
Du! Wirds nicht eine schöne Welt?
Zink! Zink! Schön und flink!
Wie mir dich die Welt gefällt!”

Auch die Glockenblumam Feld
hat mit lustig, guter Ding’.
Mit den Glöckchen, kling, kling,
ihren Morgengruss geschellt:
Wirds nicht eine schöne Welt?
Kling! Kling! Schönes Ding!
Wie mir doch die Welt gefällt!
Heia!”

Und da fing im Sonnenschein
gleich die Welt zu funkeln an;
alles Ton und Farbe gewann
im Sonnenschein!
Blumund Vogel, gross und klein!
Guten Tag, ists nicht eine schöne Welt?
Ei, du! Gelt? Schöne Welt!”

Nun fängt auch mein Glück wohl an?
Nein, mein, das, ich mein’,
mir nimmer blühen kann!
II
Kõndisin hommikul välja peal,
rohi veel kasteselt helkis;
kõnetas mind seal lõbus vint:
Hei, tere hommikust! Kuule, sina!
Kas pole maailm üks kaunis paik?
Tsiutsiu! Kaunis paik!
Küll mulle meeldib see maailm!”

Isegi kellukas välja peal
rõõmustas vindiga kaasa.
Tilistas kellukest õrnalt till-tall,
hommikutervitust saatis:
Kas pole maailm üks kaunis paik?”
Till-tall! Kaunis paik!
Küll mulle meeldib see maailm!
Kuule!”

Ja siis äkki päikesekiirtest
särama lõi kogu maa;
kirkaks said kõik helid ja värvid
tõusva päikse säras.
Lill ja lind, nii suur kui väike!
Kas pole maailm üks kaunis paik?
Hei, kas pole? Kaunis paik!”

Nüüd ehk saab alguse minugi õnn?
Ei, minu õnn, nii mulle näib,
õitseda iial ei saa!


Ich hab’ ein glühend Messer
Mu rinnus on hõõguv nuga


Muusika autor Gustav Mahler
Sõnade autor Gustav Mahler
Tõlge Heli Mattisen
Tervikteosest Lieder eines fahrenden Gesellen

III
Ich habein glühend Messer,
ein Messer in meiner Brust,
o weh! Das schneidt so tief
in jede Freudund jede Lust.
Ach, was ist das für ein böser Gast!
Nimmer hält er Ruh’,
nimmer hält er Rast,
nicht bei Tag, noch bei Nacht,
wenn ich schlief.
O Weh!

Wenn ich in den Himmel seh’,
sehich zwei blaue Augen stehn.
O Weh!
Wenn ich in gelben Felde geh’,
sehich von fern das blonde Haar
im Winde wehn.
O Weh!

Wenn ich aus dem Traum auffahr
und höre klingen in silbernLachen,
O Weh!
Ich wollt’, ich läg auf der schwarzen Bahr’,
könntnimmer die Augen aufmachen!
III
Mu rinnus on hõõguv nuga,
see nuga mul valu teeb,
ta sügavalt sisse lõikab,
kui korrakski rõõmus mu meel.
See kontvõõras tusane, tige
mind rahu ei jäta,
ei rauge ta jaks,
ei päeval ega ka öösel,
kui puhkuseaeg.
Oo, mis piin!

Kui taeva poole kaen,
kaht sinisilma näen.
Oo, mis piin!
Kui kuldsel põllul käin,
nisukarva juukseid näen
lehvimas seal tuules.
Oo, mis piin!

Kui siis unistustest ärkan,
kuulen helisevat naeru.
Oo, mis piin!
Lamada tahaksin surnuraamil,
silmi et eales ei avada saaks.


Die zwei blauen Augen von meinem Schatz
Mu kullakese sinisilmad


Muusika autor Gustav Mahler
Sõnade autor Gustav Mahler
Tõlge Heli Mattisen
Tervikteosest Lieder eines fahrenden Gesellen

IV
Die zwei blauen Augen von meinem Schatz,
die haben mich in die Welt geschickt.
Da musst ich Abschied nehmen
vom allerliebsten Platz!
O Augen blau,
warum habt ihr mich angeblickt?
Nun habich ewig Leid und Grämen.

Ich bin ausgegangen in stiller Nacht
wohl über die dunkle Heide.
Hat mir niemand Ade gesagt.
Ade! Mein Gesellwar Liebund Leide!

Auf der Strasse steht ein Lindenbaum,
da habich zum ersten Mal im Schlaf geruht!
Unter dem Lindenbaum, der hat
seine Blüten über mich geschneit,
da wusstich nicht, wie das Leben tut,
war alles, alles wieder gut!
Alles, Alles, Lieb und Leid
und Welt und Traum!
IV
Mu kullakese sinisilmad
saatsid laia ilma mind.
Nii pidin lahti kiskuma
end paigast kalleimast!
Oo sinisilmad,
miks te küll mu peale vaatasite?
Nüüd tusk ja valu eal ei kao.

Ma teele läksin vaiksel ööl
üle pimeda liivanõmme.
Ei viibanud keegi mul järgi.
Vaid arm ja kannatus kaaslaseks mul!

Siis tänavaäärse pärnapuu all
ma viimaks end puhkama seadsin!
Seal pärnapuu all, mille õied
mind lumevaibana katsid,
ei teadnud ma, mida elu toob,
kuid kõik tundus jälle hea!
Kõikarmastus, kannatus,
maailm ja unistus!


Die zwei blauen Augen von meinem Schatz
Mu kallima kaks sinist silma


Muusika autor Gustav Mahler
Sõnade autor Gustav Mahler
Tõlge Eda Jaanson
Tervikteosest Lieder eines fahrenden Gesellen

IV
Die zwei blauen Augen von meinem Schatz,
Die haben mich in die weite Welt geschickt.
Da mußt ich Abschied nehmen
Vom allerliebsten Platz!

O Augen blau, warum habt ihr mich angeblickt?
Nun hab' ich ewig Leid und Grämen.

Ich bin ausgegangen in stiller Nacht
Wohl über die dunkle Heide.
Hat mir niemand Ade gesagt.
Ade!Ade! Mein Gesell' war Lieb' und Leide!

Auf der Straße steht ein Lindenbaum,
Da hab' ich zum ersten Mal im Schlaf geruht
Unter dem Lindenbaum, der hat
Seine Blüten über mich geschneit.

Da wußt' ich nicht, wie das Leben tut,
War alles, alles wieder gut!
Und Lieb und Leid
Und Welt und Traum!
IV
Mu kallima kaks sinist silma
saatsid mind laia maailma.
Ja pidin ma hüvasti jätma
kõige armsama paigaga!

Oh silmad sinised! Miks vaatasite mulotsa?
Nüüd kannan igavestmure ja kurbust.

Läksin välja vaiksel ööl
üle pimeda nõmme.
Ei öelnud keegi muladjöö.
Adjöö! Adjöö! Olid kaaslasteks mure ja armastus!

Teel seisab üks pärnapuu -
ma esmakordselt leidsin puhkuseks und
seal pärnapuu all,
mis kattis mind õievaibaga.

Ei teadnud ma, mis elu toob,
ja kõik oli jälle hästi!
Arm ja mure
ja ilm ja unelm!