LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Frühling Kevad Muusika autor Richard Strauss Sõnade autor Hermann Hesse Tõlge Heli Mattisen Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV296 Tervikteosest Vier letzte Lieder In dämmrigen Grüften träumte ich lang von deinen Bäumen und blauen Lüften, von deinem Duft und Vogelsang. Nun liegst du erschlossen in Gleiß und Zier, von Licht übergossen wie ein Wunder vor mir. Du kennst mich wieder, du lockst mich zart, es zittert durch all meine Glieder deine selige Gegenwart! Hämaruses viibides unistasin kaua sinu puudest ja sinisest taevast, sinu lõhnust ja lindude laulust. Nüüd oled end mulle avanud kogu oma hiilguses, valgusse mattunult, otsekui ime. Sa tunned mind taas, mind peibutad õrnalt, oma liikmete värinais adun su õndsat saabumist. September September Muusika autor Richard Strauss Sõnade autor Hermann Hesse Tõlge Heli Mattisen Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV296 Tervikteosest Vier letzte Lieder Der Garten trauert, kühl sinkt in die Blumen der Regen. Der Sommer schauert still seinem Ende entgegen. Golden tropft Blatt um Blatt nieder vom hohen Akazienbaum. Sommer lächelt erstaunt und matt in den sterbenden Gartentraum. Lange noch bei den Rosen bleibt er stehen, sehnt sich nach Ruh. Langsam tut er die müdgewordnen Augen zu. Aed vaikselt leinab, külm vihm langeb õitele. Suvi astub võbisedes vastu oma lõpule. Kuldsed lehed otsekui piisad langevad alla akaatsiapuult. Suvi naeratab imestunult aia jõuetus surmaunes. Pikalt veel rooside juures pidama jääb, ihaleb rahu. Aeglaselt siis lõpuks suleb oma väsinud silmad. Beim Schlafengehen Une eel Muusika autor Richard Strauss Sõnade autor Hermann Hesse Tõlge Heli Mattisen Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV296 Tervikteosest Vier letzte Lieder Nun der Tag mich müd' gemacht, soll mein sehnliches Verlangen freundlich die gestirnte Nacht wie ein müdes Kind empfangen. Hände lasst von allem Tun, Stirn, vergiss du alles Denken, alle meine Sinne nun wollen sich in Schlummer senken. Und die Seele unbewacht will in freien Flügen schweben, um im Zauberkreis der Nacht tief und tausendfach zu leben. Nüüd tunnen päevaväsimust, ning igatsedes soovin vaid, et tähisöö kui väsind laps ma vastu võtta suudaks. Käed, kõrvale nüüd jätke töö, pea, unusta kõik mõtted, sest kõik mu meeled tahavad nüüd une hõlma vajuda. Ja vabalt tahab minu hing nüüd unetiivul lennata, et tuhat korda elada öö võluringis saaks. Beim Schlafengehen Magama minnes Muusika autor Richard Strauss Sõnade autor Hermann Hesse Tõlge Kadri-Ann Sumera Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV296 Tervikteosest Vier letzte Lieder Nun hat der Tag mich müd gemacht, Soll mein sehnliches Verlangen Freundlich die gestirnte Nacht Wie ein müdes Kind empfangen. Hände, laßt von allem Tun Stirn, vergiß du alles Denken, Alle meine Sinne nun Wollen sich in Schlummer senken. Und die Seele unbewacht Will in freien Flügen schweben, Um im Zauberkreis der Nacht Tief und tausendfach zu leben. Nüüd on päev mind väsitanud, mu igatsev ihaldus võtab tähise öö vastu sõbralikult nagu väsinud laps. Käed, laske lahti kõigest tegemisest, laup, unusta kõik mõtted, kõik mu meeled nüüd tahavad unne vajuda. Ja hing, vaba valvamisest, tahab vabul tiivul hõljuda, et öö imederingis sügavalt ja tuhatkordselt elada. Im Abendrot Ehapunas Muusika autor Richard Strauss Sõnade autor Joseph von Eichendorff Tõlge Heli Mattisen Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV296 Tervikteosest Vier letzte Lieder Wir sind durch Not und Freude gegangen Hand in Hand; vom Wandern ruhen wir nun überm stillen Land. Rings sich die Täler neigen, es dunkelt schon die Luft, zwei Lerchen nur noch steigen nachträumend in den Duft. Tritt her, und laß sie schwirren bald ist es Schlafenszeit, dass wir uns nicht verirren in dieser Einsamkeit. O weiter, stiller Friede! So tief im Abendrot. Wie sind wir wandermüde - ist dies etwa der Tod? Läbi häda ja rõõmu oleme käinud käsi-käes; nüüd me rännust puhkame vaikse maa kohal ülal. Ümberringi uinuvad orud, juba ilmgi pimeneb, kaks lõokest vaid lendavad uneldes taevavines. Siia tule, las laulavad nemad, meil peagi on uneaeg, ses üksinduses ju muidu ära eksida võime nii. Oo sügav, vaikne rahu! Ehapunas puhkab maa. Kuis oleme rännust väsind - kas pole see mitte surm? Im Abendrot Õhtu eel TrV296 Muusika autor Richard Strauss Sõnade autor Joseph von Eichendorff Tõlge Kirke Kangro Tervikteosest Vier letzte Lieder Wir sind durch Not und Freude Gegangen Hand in Hand: Vom Wandern ruhen wir beide Nun überm stillen Land. Rings sich die Täler neigen, Es dunkelt schon die Luft, Zwei Lerchen nur noch steigen Nachträumend in den Duft. Tritt her und laß sie schwirren, Bald ist es Schlafenszeit, Daß wir uns nicht verirren In dieser Einsamkeit. O weiter, stiller Friede! So tief im Abendrot, Wie sind wir wandermüde - Is dies etwa der Tod? Käes käsi, jalutatud on läbi tulest, veest. Nüüd puhkav vaikne maastik Meid varjab ilma eest. Toob orgudesse õhtu varjude tumedust. Kaks lõokest tõuseb õhku, mis näib kui unes just. Mu juurde astu, siia, Pea aeg on näha und. Meid hõlpsalt kaasa viia Võib üksinduse tund. Mis sügav rahu algab, kui laskub õhtu hurm! Kuis väsimus meid valdab – kas see võib olla surm?