LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Tuoltapa näkyy se punanen tupa Vaata sealt paistab too punane talu Muusika autor Toivo Kuula Teose kataloogi- või oopusenumber: op17b nr7 Tervikteosest Eteläpohjalaisia kansanlauluja Tuoltapa näkyy se punan talo ja tuuli myllyn siippi. Eikä mun iloni alene vaan ylemmäs se kiippii. Keskeltä merivesi lainehtii vaan rannalt’ on kuin peilili. Sievä ja soria se olla pitää tämän tytön heilili. Kaunis on punakukka kesällä vaan syksyllä se kuihtuupi. Kun uuden kullan seuras oon niin se mieleen muistuupi. Vaata sealt paistab too punane talu ja tuul see veskit tiivustab. Sellest mu tuju ei alane veel kõrgemal’ see kiirustab. Keskkohalt merevesi lainetab vaid rannalt on kui peeglike. Puhas ja veetlev ju olema peab selle neiu pesake. Kaunis on roosinupp suvea’al vaid sügisel see luituneb. Kui uue kulla kaasas ma, siis vana mul meelest ununeb. Käsitsi kirjutatud tõlge noodiridade peal Hae pois vaan sormukses Võta siit oma sõrmus Muusika autor Toivo Kuula Teose kataloogi- või oopusenumber: op17b nr11 Tervikteosest Eteläpohjalaisia kansanlauluja Hae pois vaan sormukses ja kiitoksia vaan sulle, kun sun rakas ystäväs on vihollinen mulle. Marmori kives tä laatia ja peililasista ovi, eikä vanhan kullan sormus sormeheni sovi. Hae pois vaan sormukses, se on ruvennut ruostumahan. Kun mun nuori sydämeni alkaa muihin suostumahan. Võta siit oma sõrmus ja palju tänu Sulle, sest et Su armas sõbrake on vaenlane ju mulle. Marmorikivist on põrandad ja peegliklaasist on künnis, ei siis see vana kullast sõrmus sõrme enam sünni. Võta nüüd oma sõrmusse, see on veidike juba roostun’d, sest et mu rinnas noorukene süda teistele on soostun’d. Käsitsi kirjutatud tõlge noodiridade peal Luullahan jotta on lysti olla Arvataks minul on lõbus olla Muusika autor Toivo Kuula Teose kataloogi- või oopusenumber: op17b nr12 Tervikteosest Eteläpohjalaisia kansanlauluja Luullahan jotta on lysti olla kun minä aina laulan, laulullani minä pienet surut sydämeni pohjaan painan. Enkä minä sillä laulele jotta mulla on heliä ääni. Laulenhan sillä vaan, kun oon näin yksinäni. Arvataks minul on lõbus olla, et mina aina laulan, laulu varal mina väiksed mured südamepõhja peidan. Ega mina sellest laulele, kuda minul on helisev hääli. Laulelen ma sellest vaid, kuis olen nii üksipäini. Käsitsi kirjutatud tõlge noodiridade peal