LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega. Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud. Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu. Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga. Head kasutamist!

OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Die drei Schwestern Kolm õde Muusika autor Alexander Zemlinsky Sõnade autor Maurice Maeterlinck Tõlge Heli Mattisen Teose kataloogi- või oopusenumber: op13 nr1 Tervikteosest Sechs Gesänge auf Gedichte von Maurice Maeterlinck Die drei Schwestern wollten sterben, Setzten auf die güldnen Kronen, Gingen sich den Tod zu holen. Wähnten ihn im Walde wohnen. Wald, so gib uns, daß wir sterben, Sollst drei güldne Kronen erben. Da begann der Wald zu lachen Und mit einem Dutzend Küssen Ließ er sie die Zukunft wissen. Die drei Schwestern wollten sterben, Wähnten Tod im Meer zu finden, Pilgerten drei Jahre lang. Meer, so gib uns, daß wir sterben, Sollst drei güldne Kronen erben. Da begann das Meer zu weinen, Ließ mit dreimal hundert Küssen Die Vergangenheit sie wissen. Die drei Schwestern wollten sterben, Lenkten nach der Stadt die Schritte; Lag auf einer Insel Mitte. Stadt, so gib uns, daß wir sterben, Sollst drei güldne Kronen erben. Und die Stadt tat auf die Tore Und mit heißen Liebesküssen Ließ die Gegenwart sie wissen. Kord kolm õde tahtsid surra, panid pähe kuldsed kroonid, läksid surma järele. Arvasid, et mets ta kodu. mets, meil aita surma leida, võid me kuldsed kroonid saada. Mets seepeale naerma hakkas, tosinjagu suudlust kinkis, tulevikust teada andis. Kord kolm õde tahtsid surra, lootsid surma meres leida, rändasid siis aastat kolm. Meri, aita surma leida, võid me kuldsed kroonid saada. Meri aga nutma hakkas, kolm kord sada suudlust kinkis, minevikust teada andis. Kord kolm õde tahtsid surra, seadsid sammud linna poole ühe saarekese keskel. Linn, meil aita surma leida, võid me kuldsed kroonid saada. Linn siis väravad neil avas, kuuma suudlusega pärgas, olevikust teada andis. Lied der Jungfrau Neitsi laul Muusika autor Alexander Zemlinsky Sõnade autor Maurice Maeterlinck Tõlge Heli Mattisen Teose kataloogi- või oopusenumber: op13 nr3 Tervikteosest Sechs Gesänge auf Gedichte von Maurice Maeterlinck Allen weinenden Seelen, aller nahenden Schuld Öffn’ ich im Sternenkranze meine Hände voll Huld. Alle Schuld wird zunichte vor der Liebe Gebet, Keine Seele kann sterben, die weinend gefleht. Verirrt sich die Liebe auf irdischer Flur, So weisen die Tränen zu mir ihre Spur. Kel nutmas on hing ja koormamas süü, mu rüppe nüüd tulge, all tähtede vöö. Kõik süü muutub põrmuks, kui palvetab arm, ei surra saa hinged, mis pisarais maas. Kui armastus eksib siin maiseil teil, siis pisarad toovad mu juurde teid. Als ihr Geliebter schied Kui lahkus neiu arm Muusika autor Alexander Zemlinsky Sõnade autor Maurice Maeterlinck Tõlge Heli Mattisen Teose kataloogi- või oopusenumber: op13 nr4 Tervikteosest Sechs Gesänge auf Gedichte von Maurice Maeterlinck Als ihr Geliebter schied, Ich hörte die Türe gehn. Als ihr Geliebter schied, Da hab ich sie weinen gesehn, Doch als er wieder kam, Ich hörte des Lichtes Schein Doch als er wieder kam, War ein anderer daheim. Und ich sah den Tod, Mich streifte sein Hauch Und ich sah den Tod, Der erwartet ihn auch. Kui lahkus neiu arm, ust paukumas kuulsin ma. kui lahkus neiu arm, ta pisaraid nägin ma. Kuid tagasi tulles siis vaid valguskiirt kuulsin ma, kuid tagasi tulles siis mees leidis teise eest. Ma surma nägin siis, ta hingus riivas mind ma surma nägin siis, see ootab tedagi. Und kehrt er einst heim Kui ta kodus on taas Muusika autor Alexander Zemlinsky Sõnade autor Maurice Maeterlinck Tõlge Heli Mattisen Teose kataloogi- või oopusenumber: op13 nr5 Tervikteosest Sechs Gesänge auf Gedichte von Maurice Maeterlinck Und kehrt er einst heim, was sag ich ihm dann? Sag, ich hätte geharrt, bis das Leben verrann. Wenn er weiter fragt und erkennt mich nicht gleich? Sprich als Schwester zu ihm; er leidet vielleicht. Wenn er fragt, wo du seist, was geb ich ihm an? Mein’ Goldring gib und sieh ihn stumm an... Will er wissen, warum so verlassen das Haus? Zeig die offne Tür, sag, das Licht ging aus. Wenn er weiter fragt nach der letzten Stund’... Sag, aus Furcht, daß er weint, lächelte mein Mund. Kui ta kodus on taas, mida ütlen tal siis? Seniks ootele jäin, kuni elu on läind. Kui ta küsima jääb ega tunne mind veel? Olen õe kombel õrn; tal ehk haige on hing. Kui ta pärib, kus küll oled sina, mis teen? Näitan sõrmust tal siis, tummalt vaatama jään. Kui ta uurib, miks küll maja tühi ja tumm? Näitan avatud ust, ütlen – valgus on läind. Kui ta pärib siis veel kuidas lõi viimne tund… ütlen, pisaraid kartes, et naeris mu suu.