LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Zueignung
Pühendus


Muusika autor Richard Strauss
Sõnade autor Hermann von Gilm
Tõlge Vahur Aabrams
Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV141 nr1, op10 nr1
Tervikteosest Acht Gedichte aus Letzte Blätter

Ja, du weißt es, teure Seele,
Daß ich fern von dir mich quäle,
Liebe macht die Herzen krank,
Habe Dank.

Einst hielt ich, der Freiheit Zecher,
Hoch den Amethysten-Becher,
Und du segnetest den Trank,
Habe Dank.

Und beschworst darin die Bösen,
Bis ich, was ich nie gewesen,
Heilig ans Herz dir sank,
Habe Dank.
Jah, sa tead, mu kallis, armas,
et ma sinust kaugel piinlen,
haigeks südame teeb arm,
tänan sind!

Vabaduse eest kord hoidsin
kõrgel ametüstist peekrit,
sina õnnistasid jooki,
tänan sind!

Peletasid kogu kurja,
õndsalt, kui ei iial varem,
langesin su rinnale,
tänan sind!


Zueignung
Pühendus


Muusika autor Richard Strauss
Sõnade autor Hermann von Gilm
Tõlge Kadri-Ann Sumera
Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV141 op10
Tervikteosest Acht Gedichte aus Letzte Blätter

Ja, du weißt es, teure Seele,
daß ich fern von dir mich quäle,
Liebe macht die Herzen krank,
habe Dank.
Einst hielt ich, der Freiheit Zecher,
hoch den Amethysten-Becher,
und du segnetest den Trank,
habe Dank.
Und beschworst darin die Bösen,
bis ich, was ich nie gewesen,
heilig an das Herz dir sank,
habe Dank.
Jah, sa tead, mu kallis hing,
et sinust eemalolek piinab mind,
armastus teeb südamed haigeks,
tänan sind.
Kord hoidsin ma, vabaduse prassija,
kõrgel ametüstist karikat,
ja sina õnnistasid jooki,
tänan sind.
Ning sa vannutasid selles kurja,
kuni ma langesin su rinnale
pühana nagu ei iial varem,
tänan sind!


Nichts
Mitte midagi


Muusika autor Richard Strauss
Sõnade autor Hermann von Gilm
Tõlge Vahur Aabrams
Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV141 nr2, op10 nr2
Tervikteosest Acht Gedichte aus Letzte Blätter

Nennen soll ich, sagt ihr, meine
Königin im Liederreich?
Toren, die ihr seid, ich kenne
Sie am wenigsten von euch.

Fragt mich nach der Augen Farbe,
Fragt mich nach der Stimme Ton,
Fragt nach Gang und Tanz und Haltung,
Ach, und was weiß ich davon!

Ist die Sonne nicht die Quelle
Alles Lebens, alles Lichts?
Und was wissen von derselben
Ich, und ihr, und alle? – Nichts.
Te tahate, et ütleksin teile
oma kuninganna nime
Laulude Riigis!
Narrid, ma ei tunne teda.

Ma ei tea tema silmade värvi
ega hääletooni kõla.
Ma ei tea, milline on ta kõnnak ja tantsusamm ja rüht,
ah, mida tean mina sellest!

Kas ei ole siis päike kogu elu lätteks?
Kuid mida tean mina sellest,
mida teate teie
mitte midagi, mitte midagi.


Die Nacht
Öö


Muusika autor Richard Strauss
Sõnade autor Hermann von Gilm
Tõlge Vahur Aabrams
Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV141 nr3, op10 nr3
Tervikteosest Acht Gedichte aus Letzte Blätter

Aus dem Walde tritt die Nacht,
Aus den Bäumen schleicht sie leise,
Schaut sich um in weitem Kreise,
Nun gib acht.

Alle Lichter dieser Welt,
Alle Blumen, alle Farben
Löscht sie aus und stiehlt die Garben
Weg vom Feld.

Alles nimmt sie, was nur hold,
Nimmt das Silber weg des Stroms,
Nimmt vom Kupferdach des Doms
Weg das Gold.

Ausgeplündert steht der Strauch,
Rücke näher, Seel an Seele;
O die Nacht, mir bangt, sie stehle
Dich mir auch.
Metsast välja sammub öö,
hiilib tasa puude vahel,
vaatab kaugusse.
Nüüd pane tähele!

Kõik maised valgused,
kõik lilled, värvid ka
ta kustutab ja põllult viljavihud
viib kaasa endaga.

Kõik võtab ta, mis kallis, armas,
viib jõelt ta hõbeda,
ja doomi vaskselt katuselt
kuldläike kustutab.

Seal laastatuna põõsas seisab;
sa ligi mul, hing hinge vastas
kuis kardan ma, et varastab
öö mult ka sinu.


Allerseelen
Hingedepäev


Muusika autor Richard Strauss
Sõnade autor Hermann von Gilm
Tõlge Vahur Aabrams
Teose kataloogi- või oopusenumber: TrV141 nr8, op10 nr8
Tervikteosest Acht Gedichte aus Letzte Blätter

Stell auf den Tisch die duftenden Reseden,
Die letzten roten Astern trag herbei,
Und laß uns wieder von der Liebe reden,
Wie einst im Mai.

Gib mir die Hand, daß ich sie heimlich drücke
Und wenn mans sieht, mir ist es einerlei,
Gib mir nur einen deiner süßen Blicke,
Wie einst im Mai.

Es blüht und funkelt heut auf jedem Grabe,
Ein Tag im Jahre ist den Toten frei,
Komm an mein Herz, daß ich dich wieder habe,
Wie einst im Mai.
Vii lauale sa lõhnavad reseedad,
ja viimsed puna-astrid kõrvale ka too,
ja armastusest räägime siis jälle
just nii kui ükskord enne maikuus.

Mul oma käsi anna, mida sala surun,
ja kui meid keegi märkab, mul ükskõik,
mulheida vaid sa oma pilk nii magus,
just nii kui ükskord enne maikuus.

Kõik hauad täna täis on lillelõhna,
üks päev on aastas surmast prii,
sa tule jälle minu südamesse,
just nii kui ükskord enne maikuus.