LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Come, walk with me
Koos kõndigem


Muusika autor Tõnu Kõrvits
Sõnade autor Emily Jane Brontë
Tõlge Doris Kareva
Tervikteosest Moorland elegies

Come, walk with me, Theres only thee
To bless my spirit now
We used to love on winter nights
To wander through the snow;
Can we not woo back old delights?
The clouds rush dark and wild
They fleck with shade our mountain heights
The same as long ago
And on the horizon rest at last
In looming masses piled;
While moonbeams flash and fly so fast
We scarce can say they smiled

Come walk with me, come walk with me;
And we are left the only two;
So closer would my feelings twine
Because they have no stay but thine
Koos kõndigem, sest seltsis samm
on palsam hingele -
küll tundus lust, kui talveööl
viis läbi lume tee;
kui läheks sumpaks nüüdki veel?
Rünkpilvi tumedaid
mäeharju varjutamas sääl
justnagu vanasti -
nad kogunevad, kohuvad,
sünkraske mass saab neid;
kuukiir kuid mööda vilgatab
kui naeruvirve vaid...

Koos kõndigem, koos kõndigem,
vaid meie kaks sel teel -
nii hellalt hoiab sind mu meel,
sest ainus sa, kes alles veel...


Silent is the house
Vaikiv maja


Muusika autor Tõnu Kõrvits
Sõnade autor Emily Jane Brontë
Tõlge Doris Kareva
Tervikteosest Moorland elegies

Come, the wind may never again
Blow as now it blows for us;
And the stars may never again shine as now they shine;
Long before October returns,
Seas of blood will have parted us;
And you must crush the love in your heart,
And I the love in mine!
Tule, ehk ealeski enam tuul
meile nõnda ei puhu kui nüüd;
tähed särada iial nii selgelt ei pruugi kui praegu;
juba enne kui naaseb oktoober,
veremeri meid lahku veab;
armu purustama sa pead oma südames
ning mina enese omas!


The night is darkening round me
Öö pimeneb mu ümber


Muusika autor Tõnu Kõrvits
Sõnade autor Emily Jane Brontë
Tõlge Voces Musicales
Tervikteosest Moorland elegies

The night is darkening round me
The wild winds coldly blow;
But a tyrant spell has bound me
And I cannot, cannot go.

The giant trees are bending
Their bare boughs weighed with snow;
The storm is fast descending,
And yet I cannot go.

Clouds beyond clouds above me,
Wastes beyond wastes below;
But nothing drear can move me:
I will not, cannot go.
Öö pimeneb mu ümber,
metsikud tuuled õõtsuvad kõledalt,
mind on ent köitnud türanlik kütke
ja ma ei saa, ei saa minna.

Hiiglaslikud puud painduvad,
raagus oksad lumest lookas;
torm laskub kiirelt maale,
ja ikka ei saa ma minna.

Pilved eemal, pilved mu kohal,
tühermaa eemal ja minu all;
ent ükski õudus ei liiguta mind siit:
ma ei lähe, ei saa minna.


The night is darkening round me
Öö pimeneb mu ümber


Muusika autor Tõnu Kõrvits
Sõnade autor Emily Jane Brontë
Tõlge Doris Kareva
Tervikteosest Moorland elegies

The night is darkening round me
The wild winds coldly blow;
But a tyrant spell has bound me
And I cannot, cannot go.

The giant trees are bending
Their bare boughs weighed with snow;
The storm is fast descending,
And yet I cannot go.

Clouds beyond clouds above me,
Wastes beyond wastes below;
But nothing drear can move me:
I will not, cannot go.
Öö pimeneb mu ümber,
tuul lõõtsub jäisena;
karm loits ent peab mind kütkes,
ei lahkuda siit saa.

Hiidpuude raagus oksil
lund nõtkub raskena;
torm laskumas on juba,
ei ikka minna saa.

Pilv pilvis on mu üle,
all ahtrast ahtram maa;
sünk lumm ent peab mind paigal;
ei liigu siit, ei saa.


Fall, leaves, fall
Lange, leht


Muusika autor Tõnu Kõrvits
Sõnade autor Emily Jane Brontë
Tõlge Doris Kareva
Tervikteosest Moorland elegies

Fall, leaves, fall; die, flowers, away;
Lengthen night and shorten day;
Every leaf speaks bliss to me
Fluttering from the autumn tree.
I shall smile when wreaths of snow
Blossom where the rose should grow;
I shall sing when nights decay
Ushers in a drearier day.
Lange, leht, ja närtsi, lill,
kasva, öö, ja kärbu, päev,
õnnis sõnum iga leht,
sügispuust mis lendu läeb.
Naeratan, kui lumepärg
õitseb rooside alleel,
laulan, kui toob kõduöö
päeva, kõledam mis veel.


She dried her tears
Ta pühkis silmad


Muusika autor Tõnu Kõrvits
Sõnade autor Emily Jane Brontë
Tõlge Doris Kareva
Tervikteosest Moorland elegies

She dried her tears and they did smile
To see her cheeksreturning glow
How little dreaming all the while
That full heart throbbed to overflow

With that sweet look and lively tone
And bright eye shining all the day
They could not guess at midnight lone
How she would weep the time away.
Ta pühkis silmad, nägid kõik,
kuis taastus jume põskedes
õrnleebe, samal ajal kui
ta tormlev süda üle kees.

Nii sulnis ilme, elav jutt,
silm säras lahkelt õhtusse.
Ei aimand keegi, kuis keskööl
ta nuttis end ilmtühjusse.


Moonlight, summer moonlight
Kuuvalgus suveöine


Muusika autor Tõnu Kõrvits
Sõnade autor Emily Jane Brontë
Tõlge Doris Kareva
Tervikteosest Moorland elegies

Tis moonlight, summer moonlight,
All soft and still and fair;
The solemn hour of midnight
Breathes sweet thoughts everywhere

But most where trees are sending
Their breezy boughs on high,
Or stooping low are lending
A shelter from the sky.

And there in those wild bowers
A lovely form is laid;
Green grass and dew-steeped flowers
Wave gently round her head.
Kuuvalgus suveöine,
nii mahe, võluvaik.
Öö hingab pühalikkust,
õrn mõttes iga paik.

Kuid eriti puuladvus,
kus oksad lendlevad,
või kummardudes taeva
eest varjamas on maad.

Just seal, metslehtlas haljas
on neidis puhkel maas,
hein, kastevärsked lilled
pea ümber hällimas.


The sun has set
Päev loojunud


Muusika autor Tõnu Kõrvits
Sõnade autor Emily Jane Brontë
Tõlge Doris Kareva
Tervikteosest Moorland elegies

The sun has set, and the long grass now
Waves dreamily in the evening wind;
And the wild bird has flown from that old gray stone
In some warm nook a couch to find.

In all the lonely landscape round
I see no light and hear no sound,
Except the wind that far away
Come sighing oer the healthy sea.
Päev loojunud, vaid kõrge hein
on õhtutuules lainlemas
ning vanalt hallilt kivilt lind
paopaika sooja lennand taas.

Ses üksildases maastikus
ei ühtki tuld, ei ühtki häält,
tuul üksi uitab kauguses,
ta ohkeid kandub mere päält.


The starry night shall tidings bring
See selge öö toob sõnumeid


Muusika autor Tõnu Kõrvits
Sõnade autor Emily Jane Brontë
Tõlge Doris Kareva
Tervikteosest Moorland elegies

The starry night shall tidings bring;
Go out upon the breezy moor,
Watch for a bird with sable wing,
And beak and talons dropping gore.
Look not around, look not beneath,
But mutely trace its airy way,
Mark where it lights upon the heath;
Then, wanderer, kneel thee down, and pray.
What fortune may await thee there,
I will not, and I dare not tell;
But Heaven is moved by fervent prayer,
And God is mercy fare thee well!
See selge öö toob sõnumeid;
samm nõmmelagedale sea
ja valmistu - mõõktiibne lind,
nikk,küünis verel, ilmub pea.
Ei mingit ringivahtimist;
pea pilk ta lennul sõnata -
kui juhtub riivama ta maad,
siis, rändur, palves põlvita.
Mis õnn võib oodata sind sääl,
ei ütle ega söandagi;
kuid palve kirg on taevatee
ja Jumal arm on alati!


Month after month
Kuust kuusse


Muusika autor Tõnu Kõrvits
Sõnade autor Emily Jane Brontë
Tõlge Doris Kareva
Tervikteosest Moorland elegies

Month after month, year after year
My harp has poured a dreary strain
At length a livelier note shall cheer
And pleasure tune its chords again

What thought the stars and fair moonlight
Are quenched in morning dull and grey
They were but tokens of the night
And this my soul is day.
Kuust kuusse, aastast aastasse
mu harf vaid kaebeid vallandas -
ent lõpuks elav rõõmunoot,
lust teda häälestamas taas.

Miks arvasin, et tähed, kuu
võib võtta hommikul hall vaev?
Öö märgid olid nemad vaid -
ja minu hing on päev!